Sissejuhatus

Saateks

Käesoleval raamatul Lääne-Rootsis tegutseva Eesti Laste Abistamisühingu (ELA) ja tema suvekodu kohta on mitu sihti. Raamat tahab anda nii ülevaatlikke kui deatilseid kirjeldusi ühest Rootsi eestlaste ideelisest organisatsioonist – selle tekkimisest, tegevusest ja arengust enam kui viie erineva aastakümne jooksul.

Raamat tahab informeerida pagulaselu muredest ja rôômudest, selle raskustest ja ühistest saavutustest. Teatud määral vôib neid kogemusi üldistada mitmele rootsi-eestlaste organisatsioonile ja suvekodule.

Raamat tahab ka esile tôsta ELA ja tema suvekodu omapära, mis on vôimaldanud ühingul ja suvekodul püsida eestlaste rôômuks ja kasuks tänapäevani. Raamat tahaks olla ajalooliseks allikaks ja selgitajaks, kuidas ühing ja suvekodu on töötanud ja kes ja kuidas keegi suvekodus on viibinud – kas töölisena, personalina, kasvandikuna, suvitajana vôi lihtsalt külalisena.

ELA suvekoduga seotud inimeste arv on imponeeriv. Kui lähemalt uurida külastajate nimekirja, siis leab sealt suurel arvul tuntuid ühiskonnategelasi erinevatest pôlvkondadest. See vôiks olla tôendiks, et ELA suvekodu Kärr-Sämstadis – vaatamata oma asukohale kaugel eestlaste keskustest – on olnud tähtsaks taimelavaks ja inspiratsiooni allikaks eestlastele ja eestlusele nii Rootsis kui mujal.

Raamatus esitatud dokumendid ja andmed on peamiselt valitud ELA ulatuslikust ar-hiivmaterjalist, mis on kogutud ebaühtlase järjekindlusega läbi aastate. Allikateks on protokollid, kirjad, arved, aruanded, nimekirjad, lepingud, päevikud, külalisraamatud, juhised ja ka isiklikud, rohkem vôi vähem subjektiivsed mälestused. Kahjuks on arhii-vist kadunud esimene külalisraamat, millesse kirjutati enne 1975. aastat. Kuna dokumentide autoriteks on mitmed erinevad iskud, siis kajastub ka raamatus nende erinevad keelelised oskused ja omapärad. Raamatu koostajana olen ainult parandanud otseseid trükiviku ja olen mônel korral teinud arusaamiseks vajalikke täiendusi. Fotod on valitud peamiselt Oskar Kopleri ja minu enda fotokogudest. Fotode skännimisega on abistanud Martin Rebas. Isikunimede ja muude andmete osas leiab hoolas lugeja puudusi ja ebatäpsusi, aga kôik andmed on ära toodud nii nagu need esinevad ELA allikates. Kui lugejat häirib, et môni raamatu osa liiga palju meenutab autori perekondlikku päevikut, siis soovitan need leheküljed raamatust välja rebida ja siiski rôômu tunda allesjäänud mahukast sisust.

Sooviksin, et see raamat leviks ja leiaks üles kôik need inimesed, kes kunagi on olnud ELA liikmed vôi Kärr-Sämstadi suvekodu elanikud, külastajad ja sôbrad. Raamatu abil saab loodetavasti värskendada mälu, meenutada pônevaid sündmusi ja vanu sôpru ja saab ka leida tee tagasi nooruse ja lapsepôlve radadele ilusas Lääne-Rootsi looduses, Gullmareni lahe juures, sest ELA ELAB JA JÄÄB ELAMA!

Raamat on koostatud ja trükitud ideelisel alusel ja sissetulek müügist saab kasutatud ELA suvekodu hooldamiseks.

Suvel 2004

Aho Rebas

Sissejuhatuseks

Rootsi suvekodude eesmärk

Om Skollofskolonier ur Nordisk familjebok 1917 (Rootsi entsüklopeedia)

Skollofskolonier, stundom kallade F e r i e k o l o n i e r, ha till ändamål att bereda klena och fattiga folkskolebarn från städerna tillfälle att under sommaren genom närande föda, frisk luft och bad återvinna hälsa och krafter. Kolonierna förläggas till närliggande skärgård eller eljest hälsosam trakt vid skog eller sjö. För bröstsjuka barn från Stockholm är en särskild koloniplats anskaffad i Jämtland, fjällkoloni.

Den förste, som upprättade skollofskolonier, var prästen Bion i Zürich, 1876. Hans åtgöranden vunno snart efterföljd i Tyskland, England och Förenta staterna. Den första skollofskolonien i Sverige utrustades i Stockholm 1884 på initiativ och under ledning af folkskollärarinnan fröken Agnes Lagerstedt. Följande år bildades Föreningen för skollofskolonier med kronprinsessan Viktoria som ordförande. Medlen till skollofskolonierna anskaffades till en början uteslutande på frivillighetens väg. Sedermera har verksamheten understödts genom donationer och anslag från kommunerna. Ett godt stöd har skollofskoloniverksamheten hållit genom den först i Stockholm, sedermera i Göteborg m. fl. städer vanligen årligen anordnade Barnens dag.

Eesti suvekodud Rootsis

Laste suvekodude ja noortelaagrite korraldamise traditsioon toodi kaasa iseseisvast Eestist. Paguluses tôusis rahvuslik emakeelne kasvatus puhkamise ja kosumise kôrval suvekodude pôhiülesandeks. Skautliku liikumise kôrval olid suvekodud peamised noorte kohtumispaigad. Suvekodusid eesti lastele on korraldatud m.h. Saltvikenis Smålandis, ”Ojamaal” Lörjes Gotlandil, ”Kunglas” Björköl Roslagenis, Magnebys ja Nordsjös Motala lähedal, Orustil, Skånes, Rävlandas, Ucklumis ja ”Valgerannal” Ugglarpis. Tänaseks on kinnisvaradest eestlaste kasutuses vaid Sämstad ja Valgeranna. Paar nädalat kestvat suvekodu on viimastel aastatel korraldatud Rootsi Eestlaste Liidu toetusega skautide vabaôhupiirkonnas Metsakodus.

Lidköpingu linna lastesuvekodu Skutebackenil, Kärr-Sämstadis

Bohuslän – omapärane maakond Rootsi läänerannikul

Bohusläni rannik on avatud lääne poole. Maakonna kultuur on môjutatud tugevatest sidemetest teiste rannikualadega Kattegatti, Skageracki ja Pôhjamere ümber. Meri ja sadamad on olnud kohtumispaikadeks erinevatele kultuuridele ja inimestele.

Ka loodust jagatakse teineteisega mere ääres. Aastaringselt on rannikul vôrdlemisi ühtlane ja niiske kliima, mida ühtlustavad meri ja kaljud. Golfihoovus soojendab soolast merevett. Bohusläni rannikul on väga vahelduv ja rikas taimestik ja loomastik. Kanarbikuga kaetud nômmed ja soolased rannaniidud, mis on loodud ja alalhoitud kliima ja karjaloomade tegevuse läbi, annavad keskkonnale värtuslikku omapära. Ka Bohusläni merealadel leidub loomi ja taimi, mis on teaduslikust ja majanduslikust aspektist suure väärtusega.

Oma enam kui seitsme tuhande saarega on Bohuslän Rootsi kôige ilmekam saarestikumaastik. Maastikuvormid on väga vahelduvad. Kôige kaugemal lääne pool on välisaarestik, kus tuul puhub ära kôik taimed välja arvatud kanarbiku ja muud kannatlikud, madalad taimed. Seespool leiame saarestiku uskumatult lopsaka taimestikuga kaitstud kohtades. Rannikumaastikul leidub kaitsvate kaljude vahel viljakandvaid orgi, mis enamasti on suunatud edelast kirdesse. Selline pragudest koosnev maastik on eriti silmatorkav Kesk-Bohusläni lahtede piirkonnas kus meri ja maa ühinevad ilusateks orgudeks kaugel sisemaal.

Vaade Gullmareni lahele Sämstadi vaatemäelt

Kaljupind on pôhja ja lôuna pool peamiselt gneisist, mis on hall ja kare. Keskel on veidi noorem graniit, mis on sile, pehme ja sôbralik oma jääajast pärit skulpturaalselt lainetavate vormidega. Kaljud moodustavad ruume ja pakuvad rahulikke kaitstud sadamaid kui tormid möllavad avamerel. Nende heade looduslike sadamate juures tekkisid kalurikülad, kus majad seisid tihedamalt kui kusagil mujal. Iga perekond vajas üleelamiseks neli ehitust: paat, sild, paadikuur ja maja. See näitas selgelt millest ennast elatati.

Rannikuelanikel on välja kujunenud oma enda eluvorm. See on tulnud olenevusest ohtlikust ja ettearvamatust merest, hiigelsuurtest kalasaakidest vôi väärtuslikest laevavrakkidest, läbikäimisest välismaalastega ja teiste rahvaste eluviiside tundmaôppimisest. Elu on olnud suunatud rohkem mere kui maa poole. Mehed on pikkade aegade jooksul olnud merel ja naised on vastutanud koduste toimetuste eest. Suur osa elust on mehed ja naised elanud teineteisest eraldi. Lisaks vôttis meri mitmete meeste elud ja Bohuslänist sai leskede maakond. Tulemuseks on, et ranniku kultuuripärand erineb sisemaa omast. Ikka veel on olemas sidemed üle mere ja ühised traditsioonid ja kombed mis arenevad. Rahvamuusika on hea näide, kus samu rahvatantse ja viise mängitakse môlemal pool Pôhjamerd.

Raske ja ohtlik elu rannikul on loonud rikkaliku kommete ja ettekujutuste vara üleloomulike nähtuste kohta – ja eriti tugeva usklikkuse. Kiviraiumisepohh tôi kaasa täielikult teistsuguse radikaalsuse, mis lôi suuri pingeid elanike hulgas. Ka kuulsatel heeringaajajärkudel tekkisid suured erinevused elamistingimustes, kus kalatööstuste külad olid suletud ühiskonnad. Kui ringlesid suurel arvul laevu, inimesi ja raha, lisaks joomarlus ja kôlblusvastased kombed, loodi täielik Klondyke-meeleolu, mis kiiresti vahetus vaesuse ja hävingu vastu kui heeringad kadusid. Just see paistab iseloomustavat Bohusläni – järsud muutused äärmuslike nähtuste vahel.

Ranniku majandulik tähtsus on alati suur olnud, mônel ajal uskumatult suur. Rannik on pakkunud häid kommunikatsioonivôimalusi ja kaitstud sadamaid. Siin on ennast elatanud kaubalaevade omanikud, meremehed, kalurid, talupidajad, lootsid ja tuletornide hooldajad. Siit on välja veetud pôllumajanduse produkte, on loodud konservitööstusi, kiviraiumise tööstusi, naftatööstusi ja on arendatud turismi.

Perioodid kui heeringad massiliselt tulid rannikuvetesse pôhjustasid ajutisi hektilisi kôrgkonjunktuure, mille asunduste varemed ikka on nähtavad saartel, mis tänapäeval on täiesti mahajäätud. Kalatööstused pôhjustasid suuri rahavastiku ümberasumisi rannikule ja hiljem tagasi sisemaale. 1700-aastate heeringaperioodi ajal töödeldi ja toodeti nii palju heeringaid ja kalarasvaôli, et need mônda aega olid Rootsi teised kôige suurema väärtusega ekspordi tooted.

Sama arengut näeme seoses turismiga läänrannikul. Esiteks toimisid kuurordid kui suletud miniatuurühiskonnad jôukamatele inimestele. Juba ammu arvati, et ettevaatlik meres ujumine môjub hästi kôiksugu haigustele. Erilised kuurordi tohtrid valvasid suplejate üle. Vanemad kuurordid nagu Strömstad ja Gustafsberg, kus esiteks joodi allikavett, muutusid suplemise kuurortideks. Neile lisandusid Lysekil, Marstrand ja Särö. Sinna sôitsid ühiskonna kôrgemad ja jôukamad kihid suurtematest linnadest. Tervislik aspekt vajus tahaplaanile ja lôbutsemine muutus peategevuseks – eriti kui kuningas tuli sinna suvitama. Vajadus uhkete ehituste järele lôi aluse suvemajadele, kuursaalidele ja restoranidele, mis erinesid silmatorkavalt lihtsatest kalurikülade majadest.

Hiljem aga muutus suvitamine läänerannikul vôimalikuks puhkuseveetjate enamusele. Elati telkides, matkakodudes ja pensjonaatides vôi üüriti môni tuba kohalike elanike juures. Osteti kaupasid ja teenuseid kohapealsete elanike käest, paadisôitudest kuni värske piimani, mis muidugi andis rannikuelanikele uusi sissetuleku allikaid. Hiljem on ühiskonna struktuur muutunud ja suvitamine on suurelt osalt privatiseeritud. Tänapäeva suvitajad elavad peamiselt oma isiklikes suvemajades vôi paatides. Sellele vaatamata on turism arenenud jôliselt ja annab täna neli ja pool miljardit krooni sissetulekut aastas. Terve Bohusläni saarestik on täna nimetatud riikliku tähtsusega turismi ja vabaôhu tegevuse alaks.

Paarsada aastat tagasi leiti üldiselt, et Bohusläni rannik oli hästi ilmetu. Rannik oli selle aja silmadele nii erinev jôukast ja rohelisest pôllumaastikust sisemaal, nii vôôras, paljas ja hall. Viljakandvad pôllud ja aasad olid kasulikud ja seepärast ka ilusad. Aga 1800 sajandi keskel, seoses rahvusliku ärkamisajaga kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris, sai Bohuslänist hoopis inspiratsiooni allikas. Dramaatilised maastikuvormid meelitasid kunstnikke. Teine populaarne motiiv oli kaluriküla ja lihtne kalurirahvas. Maaliti majade ja looduse vahelduvaid värve eri valgustes ja koloriit muutus tugevamaks.

Kirjanike hulgas sai Bohuslän sündmuspaigaks m.h. Selma Lagerlöfi romaanidele. Kôige suurema ja populaarsema pärandi helis ja sônas on siiski andnud Evert Taube, Vinga tuletorni ülema poeg. Tema poolt on loodud paar raamatut ja suur hulk laule, mis on inspireeritud Bohuslänist, nagu näiteks Västanvind, Maj på Malö, Huldas Karin ja Inbjudan till Bohuslän.

Evert Taube – Inbjudan till Bohuslän

Som blågrå dyning bohusbergen rullar i ödsligt majestät mot havets rand

Men mellan dessa kala urtidskullar är bördig jord och gammalt bondeland

Dit tränger Skagerack med blåa kilar och strida strömmar klara som kristall

och lummig lövlund står med björk och pilar och ask och ek vid ladugård och stall.

Kom, Rönnerdahl, till Ängön nu om våren, nu häckar ejder, gravand, mås och trut

I vildrosbuskarna och björnbärssnåren har finkarna och mesarna tittut.

På slånens taggiga och svarta grenar syns inga gröna blad, men knopp och blom

som breder över gråa gärdsgårdsstenar ett pärlstrött flor av snövit rikedom.

Kom ut och lufta vinterdävna tankar på stigar vindlande i berg och myr

Där vinden sveper in från Doggers bankar med doft av tång och salt och äventyr!

Och kom till Långevik, till sjökaptenen, herr Johansson, som mätt på havets skum

nu vårdar äppelträden och syrenen och örtagården kring sitt Tusculum.

Ja kom och se vårt Bohuslän om våren, du Rönnerdahl, som äger blick för färg!

Här går på vinröd ljung de svarta fåren och rosaskyar över duvblå berg.

Här svallar myllan lilabrun kring plogen, när Anders plöjer med sin norska häst

och skutor med kinesiskt vitt om bogen, på golfströmsgröna svall styr mor nordväst.

Kom ut till oss! Här kärnar Hulda smöret och leghornshönsen värper ägg var dag.

Här blir du frisk till hälsan och humöret, här trivs du, Rönnerdahl, det lovar jag!

Här bygger Anders båtar och fioler här kan du fiska torsk och spela vals

och tjusa oss med kullrande trioler ur Anders felor och din egen hals.

Kom ut till stränderna, de ödsligt sköna, med slån och hagtorn, böjda djupt av storm,

Med gamla båtvrak som har multnat gröna, men än i brustna skrov, bär vågens form!

Där, mellan hav och land, på sand som skrider, på tång som gungar, kan du ensam gå,

och leva i de längst förflydda tider och i ditt släktes framtid likaså.


ELA suvekodu Kärr-Sämstadis – mängumaja ja peamaja

ELA suvekodu kinnisvara ajalugu

Vanadel Kärr-Sämstadi kaartidel vôib näha, et suvekodu asukohal on olnud asustaud elukoht vähemalt aastast 1701. Hilisemal kaardil, mis on joonistatud aastal 1846, näeb, et samal Kärri mäel on olemas kaks talu peamajade, lautade ja lisahoonetega. Läänepoolsem talu koos ümbritsevate Kärri maaaladega kuulub täna Oskar Johanssonile. Idapoolsest talust sai suvekodu. Selle talu laut ja lisahooned asusid peamajast lôuna pool, kalju nôlvakul, tänaseks kinnikasvanud kopli ja teeristi läheduses.

Suvekodu kinnisvara ja ka naabritalu omanikud 1925-32 olid preilid Maria Josefina ja Agnes Matilda Christenson, kes 1932 lasid tükeldada vastava krundi koos majadega Vänersborgi suvekodu ühingule, ametliku nimega Föreningen Vänersborgsdispensärens Barnkolonier.

Oskar Johanssoni talu ja ELA suvekodu kôrvuti samal mäel Kärr-Sämstadis

1943 ostis naaber Thure Johansson oma talu Maria ja Agnes Christensoni käest.

Tükeldamise juures tehtud maamôôtja dokumendis seisab, et tükeldatud suvekodu krundil on ôigus väljasôiduteele ja supelrannale jms.

Ostu-müügileping, mis kirjutati alla 1932-02-12, tôi suvekodule kaasa erilised ôigused:

§ 4. Köparen skall äga rätt till begagnande av den till inköpta området från allmänna landsvägen gående vägen, jämväl med motorfordon ävensom rätt till att såsom badplats samt landningsplats för båtar nyttja den samhemmanet tillhörande stranden samt att där uppföra och begagna ett eller flera badhusallt på sätt vid blivande avstyckningsförrättning närmare kommer att bestämmas.

Aastast 1950 üüris ja 1958 ostis ELA suvekodu kinnisvara Vänersborgi suvekodu ühingult.