ELA tegevus 1960-1969

ELA tegevus 1960

Kodusôda Kongos, J F Kennedy saab USA presidendiks, Jussi Björling sureb, olümpiamängud Roomas, vastuolu N Liidu ja Hiina vahel, Tallinna uus laululava valmis, XV üldlaulupidu Tallinnas

Jakob Aljase kiri Klara Kägule 1960-03-09

Kui lumi sulab kevadkuul ja soojemini puhub tuul – nii laulsime kord oma sünnimaa ôitsvatel nurmedel ja lillerikastel väljadel. Aga sellest hoolimata, et puuduvad nii armsalt lainetavad ôieväljad, tuleb kevad siiski ka siin kaljusel ja kargel kuningamaa pinnal ja tahaks ronida koos kevadega sinna Sämstadi kaljude otsa. Aga pole, kes küpsetaks laupäevaks sooja saia vôi valmistaks midagi muud maitsvat suupoolist pääle saunas käimist hammastele närimiseks ja neelamiseks.

Nüüd on asi nii, et läheme tagasi asja juurde. Juhatus tegi mulle ülesandeks Sinult järgi küsida, kas oled nôus tulema tagasi meie suvekodusse perenaiseks nagu Sa sääl oled olnud juba kolm aastat, vôi on Sul teised kavatsused ja paremad söödamaad?

Samasugused kirjad olen kirjutanud valmis ka endisele juhatajale ja pr. Kallangule, mis lähevad täna teele. Ja nagu Sa Sulle saadetud kokkutuleku kutsest näed, on meil tuleval esmas-päeva ôhtul vôimalus koos olla. Sääl saaksime Su soovide ja seisukoha kohta kindla otsuse teha. Igal juhul on juhatuse soov, et Sa tagasi tuleks ja sellega vôid arvestada. Jään siis ootama Sinu vastust. Kui Sul on tulemisega seoses erisoove, ole hää ja pane need kirja.

Artiklist eesti ajalehtedele 1960-04-25

ELA juhatus on loonud vôimaluse härra Arnold Aro poolt läinud talvel ellu kutsutud laste mandoliinide orkestrile koloniis edasi tegutsemiseks. Selleks on vôetud suvekodusse orkestri- ja laulujuhina hra Aro tütar, prl. Helle Aro. Juhatus palub lastevanemaid muretseda lastele see vôimalikult odav mänguriist ja lastele suvikodusse kaasa anda.

ELA juhatus on oma otsusega määranud suvekodu juhatajaks eelmise aasta juhataja hra Otto Paju, perenaiseks eelmise aasta perenaise pr Klara Kägu. Samuti on köögipersonal endises koosseisus ning sinna tulevad jälle tagasi prouad Alma Kallang ja Leida Kolga. Kasvatajateks on määratud pr Ingrid Paju ja Peeter Tônus ning Hain Rebas (esimesse perioodi). Praktikantideks on vôetud Olav Randsalu ja Tiiu Kallang, viimane majandusala praktikandiks.

Lôpuks môni sôna suvekodust endast. ELA eesti laste suvekodu asub Kärr-Sämstadis, Bohuslänis ilusa kuusemetsaga palistatud Gullmarsfjordi ääres Lysekili lähedal. Brodaleni jaamast koloniisse on 9 km ning jaamas on alati saadaval taksoauto, kellele tuleb tasuda 8-9 krooni ühe otsa eest. Suvekodu on ümbritsetud pôlise marjarikka metsaga, kus ümbruses leidub mitmeid huvitavaid vaatamisväärseid paiku. Lapsed, kes kord seal on olnud, tulevad nagu rändlinnud igal suvealgul sinna jälle tagasi. Kui vanaduse piir neid enam ei luba suvekodu kasvandikena sinna vastu vôtta, siis on vôimalus igal sügisel pääle suvekodu tegevuse paariks nädalaks kôigil eesti noortel sinna kokku tulla ja vanu mälestusi värskendada ning uutega täiendada. Göteborgist suvekodusse on täpselt 142 km, kuhu tuleb sôita Norrasse saabuvat teedmööda.

ELA peakoosolek 27. mail 1960 Mossebergi noorte ruumes, Göteborgis.

Punkt 3. Tegevuskava ja eelarved

Tegevuskava kannab ette hra Peet Ainsaar. Peamiselt märgib, et laste kolonii tegevust tuleks jatkata. Laste tung suvekoloniisse on kasvanud ja ka vanemad tunnevad huvi selle vastu. Rootsi laste juures olla siiski märgata vastupidist – mida tuleks panna autobilismi arvele. Eestlaste osas andvat kolonii märgatavat lisa laste eesti keele ôppimisele. Senine tegevus on olnud edukas. Tuleks leida vôimalusi viimane vôla rest kustutada. Tuleks vaadata linna lähemale suvekolonii asukohta – väljavaateid olla.

Saksamaa noorte toetamise osas ei olla sealt mingeid aruandeid ja selles osas ei tohtivat mingit toetust sinna anda kuni jôutakse selgusele. Arutati tee soetamist hoone juurde Kärr-Sämstadis.

Teade eesti ajalehtedele 1960-06-15

Pidustused ELA suvekodus laupäeval 25. juunil

Laupäev 25. juuni on ELA suvekodu külastuspäev. Selleks puhuks on organiseeritud bussisôit Göteborgist suvekodusse ja tagasi 26.6.

Kuna kohalike organisatsioonide poolt k.a. vôidupüha tähistamine jääb korraldamata, siis toi-mub samal päeval suvekodus vôidupüha pidulik tähistamine. See algab suvekodu lipu heiskamisega kl 11. Sellele järgneb jautuskäik randa ja suplemine karastavas merevees. Samuti on vôimalus tutvuda suvekodu läheduses asuvate vaatamisväärsete muinsuspaikadega jne. Kell 14 algab vôidupüha ettekannete osa. Vôidupüha ainel esinevad sônavôttudega prof. Ivar Ivask USA:st, dr Ivar Grünthal ja arhitekt Harri Velbri Göteborgist. Muusikalist osa täiendatakse laste poolt ja külaliste poolt ühislauluga. Pääle selle on suvekodu kasvandike poolt mitmekesised vôistlused kergejôustiku alalt jne.

Karastavaid jooke on saada kohapääl. Vihmase ilma puhul toimub vôidupüha tähistamine suvekodu ruumikas mängusaalis.

ELA suvekodu uute elektrijuhtmete ja sisseseade tööde ülevaatuse akt

Juunikuu 12. päeval 1960. aastal komisjon koosseisus ELA abiesimees Harri Velbri, juhatusliikmed pr. Salme Randsalu ja Jakob Aljas ning elekr.ins. Ivar Laussen tööettevôtja härra Bredlandi juuresolekul vaatas üle Frykmanni ja Bredlandi poolt tehtud tööd.

Komisjon leidis, et kôik tööd on tehtud varem esitatud kirjelduse ja hiljem saadud arve kohaselt. Töö on korralik ja tehtud vastavate nôuete kohaselt.

Komisjon otsustas tunnistada töö korralikuks, selle vastu vôtta ning konstateerib, et tasu väljamaksmiseks mingisuguseid takistusi ei ole. Töötasu kr. 1500:- tuleb ettevôtjale välja maksta esimesel vôimalusel.

Sämstadis 12. juunil 1960.

Eesti Komitee kutse ELA-le osavôtmaks Eesti Organisatsioonide II Kongressist

12-13.11 1960 Stockholmis. Kutsele on alla kirjutanud Aleksander Warma.

”Meie kongressi ülesanne ei ole mingi bilansi tegemine, vaid olukorra objektiivne analüüs ning ühiste teede leidmine, mida tuleks käia meie rahvusliku olemuse säilitamiseks. Eks ole ju see oluliseks eelduseks meie vôitluse tôhususele Eestimaa ja rahva ôiguste eest. Sekretariaat on veendunud, et Eesti Organisatsioonide II Kongress värskendab iga osavôtja vaimset erksust, virgutab rahvuslikuks tegevuseks ning näitab kätte ôigeid viise ja vahendeid ülesannete täitmiseks, mida meie rahvas meilt ootab.”

Sônavôttudega esinevad kongressil Igor Belokon, Gustav Ränk, William Muld, Arvo Mägi, Endel Kôks, Eduard Reining, Juhan Aavik, Artur Haman, Heinrich Laretei ja Virge Hint.

Rahvaste Tänava aruanne

Rahvaste Tänav on nüüd möödas ja lôppenud eesti osakonna hiilgavate tulemustega. Läbi-müük on üle 4000 krooni, mis tôotab anda tôhusa toetuse Lääne-Saksamaal rahvuskaaslaste keskel asuvatele sôjainvaliididele, vanade ja laste jôulurôômu suurendamiseks.

Rahvaste Tänava eesti osakonna läbiviimiseks on tegevuses olnud kaugelt üle 100 tegelase. See suur arv tôendab, kui soojalt meie ühiskond on valmis toetama oma rahva abivajajaid liikmeid.

Olge tänatud kôik, proua M. Lohkiga eesotsas, kes Teie müügiesemete valmistamiseks oma jôudeaega nii suveôhtutel, kui pimedatel sügiskuudel olete ohverdanud. Olge tänatud kôik loterii loosinumbrite müüjad, kes te vôidulootustega ning selle ettevôtte ôilsa eesmärgi meeldetuletamisega ergutasite loosinumbreid ostma. Olge tänatud ka Teie, kes kaks päeva järgemööda selles suures rahvamurrus olite igale külastajale abivalmis pakkuma eesti maitsekohaselt valmistatud esemeid j.m. mis leidus eesti osakonna müügilual.

Veel kord ELA juhatuse suureim tänu, sügavam lugupidamine ning austus kôigile, kes selle ürituse nii hiilgavaks läbiviimiseks kaasa on aidanud.

Göteborgis 28. nov 1960.

Kirjast eesti ajalehtedele 1960-12-28

Kui ilmastiku olud lubavad, algavad uuel aastal kohe eeltööd ELA suvekodus uue silla ehitamiseks, sauna püstitamiseks ning siseremondi töödeks mängusaalis ja mujal siseruumides. Kui peaks leiduma eestlasi-ehitustöölisi, kes asjast on huvitatud, siis palub juhatus kontakti vôtta Jakob Aljasega – ELA asjaajajaga.

Kuna nüüd on enam-vähem ruumide kordaseadmisega ja sisustamisega jôutud rahuldavasse olukorda, kavatseb juhatus tähelepanu pöörata ka kodu ümbruse kordaseadmisele. Selleks käis sügisel kohal eesti aiandusarhitekt preili Hele Lüüs Stockholmist, kelle käes praegu on kodu ümbruse korrastamisplaani valmistamine. Valmistatud plaani kohaselt tahab juhatus jôudumööda – arvestades majanduslike vôimalustega – ka suvekodu ümbrust korda seada.

Kergejôustiku tulemused I perioodil 1960

Kaugushüpe A-klass

Tüdrukud

Helle-Mai Ello 385 sm

Karin Riisenberg 367 sm

Eva-Mai Pääbo 362 sm

Poisid

Raivo Milk 448 sm

Jaan Varma 434 sm

Rein Kotkas 383 sm

B-klass, poisid

Toomas Ello 339 sm

Avo Viitong 320 sm

Rein Kägi 316 sm

C-klass, tüdrukud

Ann Laas 245 sm

Hele-Mall Kolga 243 sm

Leena Uuskyla 187 sm

C-klass, poisid

Mats Näär 306 sm

Rein Mertsina 245 sm

Ants Mertsina 233 sm

ELA tegevuse aruandest 1960.a. kohta

Juhatuse peamiseks tegevuseks on olnud suvekodu käigus hoidmine, kinnisvara ostuvôla tasumine ja Lääne-Saksamaal asuvate puudustkannatavate kaasmaalaste aineline abistamine. Tegevus on kulgenud ühesuguse pingega läbi aasta, mis oma haripunkti kerkib jôulueelse Rahvaste Tänava korraldamise ümber, millist tegevust juhtis pr Melita Lohk oma vitaalse energiaga. Rahvaste Tänava tegevuse ümber on elevust selle ettevalmistamise töödega peaaegu terve aasta. Nii praegugi on juba terve rida ohvrimeelseid daame selle umber end tegevusse rakendanud ja selle ürituse korralduse eel tôusis tegelaste arv läinud aastal ligemale 150-le. See näitab armastust ja môistmist abivajajate raske olukorra vastu, millisele tööle proua Lohk on suuteline olnud oma ümber koguma sellisel määral kaastöötajaid.

Aastal 1959 lasti käiku korjandus suvekodu sisustamiseks ja paadi muretsemiseks suvekodule. See üritus andis annetuste näol tulu 375 krooni, mis kasutati paadi ostmisel osaliselt, kuna paat läks maksma 700 krooni. Läinud aastal lasti käiku uued korjanduslehed suvekodu lastevanematevaheliseks korjanduseks. Selle toetusega kavatseti ehitada piiriaed maantee poolsele piirile. Korjandus andis tulu 663 krooni ja selle kaasabil on püstitatud uus aeed tee äärde.

Suvel viibis suvekodus aiandusarhitekt preili Hele Lüüs, kelle poolt valmistati suvekodu ümbruse korrastamise ja kaunistamise plaanid. Aiandusarhitekti vilunud näpunäidete järgi on nüüd hôlbus meie majanduslike vôimaluste kohaselt ka suvekodu ümbruse korrastamisele asuda. Juhatuse liikmed on igal vôimalikul juhul kasutanud oma puhke- ja vabaaega suvekodu korrastamistöödele. Nii on tehtud sisevärvimisi, parandusi, metsaaluse korrastamistöid ja lôpuks uus aed juhatusliikmete poolt ohverdatud tasuta tööjôuga. Kui seda tööd arvestada rahalisele tasule, teeks see üsna kenakese summa välja.

Suvekodu töötas läinud aastal ülekoormusega. Kahes perioodis oli kokku 74 last, kuna varematel aastatel see arv on kôikunud 55-st – 60-ni. See oli vôimalik ka selle tôttu, et endine söögisaal vôeti laste eluruumiks ja söögisaaliks kasutati osa mängusaali. Sellest hoolimata pidid 10 soovijat jääma ukse taha. Suvekodu töötas normaalselt ja rahulikus omavahelises kokkuleppe vaimus. Suvekodu käidi väljaspoolt revideerimas kahel korral: esimene kord maa-valitsuse, teine kord linnavalitsuse revidentide poolt. Môlemate revidentide protokollides on kiitvaid märkusi suvekodu kordaseadmise ja tegevuse kohta.

ELA tegevus 1961

Ehitatakse Berliini müür, Gagarin esimene kosmonaut, Dag Hammarskjöld sureb, Rudolf Nurejev pôgeneb läände, rahutused Alzeerias

Tüli Saksamaa eesti laste suvekodude korraldajate vahel

Lübecki eestlase Karl Hintzeri kiri Jakob Aljasele 1961-02-10. Karl Hintzer on paar aastat tulemusteta katsunud tööd saada ELA suvekodus ja koostööd arendada ELA-ga.

Kallis kolleeg J. Aljas!

Oled mul´ aga tore kolleeg! Su shikaanid ületavad juba sündsuse piirid. Sul peaks tôesti selge olema, et Keskkomitee pillavalt rahadega ümber käib, nii kuis see sealsetele härradele meeldib. Ja keda Sa toetad? – Neid lapsi, kes oma emakeelt enam rääkida ei taha, vaid kasutavad ainult tasuta puhkust, kuna saksa puhkekodudes nad vastavalt vanemate tuludele maksma peaksid. Minu lapsed aga, kes ainult siis saavad puhkekodusse vastu vôetud, kui vabalt kônes valdavad eesti keelt – ei leia Sinu silmis armu. On nad siis eestikeelt rääkivad hiinlased?!

Kas Sinu südametunnistus vôimaldab siin rahulikku und? Sa teed seda sihilikult, et minu püüdlust eestlust teenida – shikaneerida. Pealegi olen Travemündesse vastu vôtnud lapsi, kellede arst on soovitanud mereäärset ôhuvahetust ja KK ei ole isegi sôiduarveid tasunud, nagu see ühe vabaduseristi kavaleri pojaga sündis. Häbi! Ka pole Sul haritud (hästi kasvatatud!) inimesena kombeks kirjadele vastata. Sa saad isegi sellega hakkama, et oma tähtsaks sünnipäevaks saadetud ônnitluse eest ei täna! Olen sel puhul ikka ka väga nimekatelt avaliku elu tegelastelt tänukirja saanud, et neid on meeles peetud. Kuid Sa ei pruugi ju ”igat selli” tänada.

Jää siis oma seisukohtadele truuks, et minu lapsed on hiinlased ja toetused kuuluvad ainult neile umbkeelsetele keda KK on ”välja valinud”. Ja neile vôimaldatakse neljakordselt ülekulutusi. Pealegi tasub ühe puhkekodu kulud täiel määral Hollandi. Ja sellele paarikümnele umbkeelsele lapsele (kuhu lisaks vôetakse veel pisilapsi ja üle 20.a. vanuseid ja perekondi kogu vanematega (umbkeelseid!!!) tuleb toetusi Saksariigilt, abistamisorganisatsioonidelt jne.

See fakt nôuab tulevikus kinninaelutamist! Rühi aga endises vaimus edasi!

Tervist ja jôudu! Sinu Karl Hintzer

Kiri Jakob Aljaselt Otto Pajule 1961-06-19

Tere Otto Paju.

Kui Sul tuleb suuremaid saksu kes tahavad teada saada meie kavatsustest suvekodus, siis pajata neile järgmist ja ka rohkemgi:

1. Korrastada jäätmete pôletamise tünni ümbrus (traataed, kasvukastid, väänkasvud mis varjasid aeda, tünni)
2. Korraldada mänguväljak (tasandada ja suurendada)
3. Välised mängu- ja ajaviite vahendid muretseda (kiiged, tasakaalu laud, trapetsid, liuglemispind jne)
4. Muretseda TV.
5. Ümbruse kaunistamine (mägitaimed, pôôsad, jne)
6. Mängumajale uus pôrand.
7. Ranna korrastamine.
8. Ruumide osaline sisemine remont.
9. Voodivarustuse täiendamine (madratsid, padjad)

Arvan, ehk piisab. Ära unusta tegevuskava esitamast. Kuna noort peret palju, on soovitav järgmise päeva töökava koostamisel kinnipidada antud juhistest. Tagavara sôidublankette saad hra H. Velbrilt. Meie arve Konsumis ja peremehe juures arvesta remondi arvele, mille arvel tasub laekur suvekodule. Arvan, et lôpetan seekord. Soovin Sulle ja Liisule ja Liisu emale meelepäralist suve. Kôike head, Sinu Jakob.

Suvekodu värava juures külastuspäeval 1961: Agu Roger, Vello Haasma, Jaan Seim, Aho Rebas, Helle-Mai Ello, Salme Jôgi, Taimi Mertsina, Tiiu Kallang, Hans-Erik Viitong, Ell Rebas, Rein Mertsina.

Lastevanema kiri suvel 1961

Juhatajale vôi pere emale.

Teen môned read siia, mis hunustasime arsti juures. Herbert (leiutatud nimi) ei söö kaerahelbe putru tal on keelatud rootsi arstipoolt väljalöögi pärast. Herneid ta ka ei söö. Teisi asju peaks sööma kôiki. Herbertil on kôht väga kôva alati peebist saati palun vahel talle meelde tuleta. Veel üks reisu riideid mitte seal tarvita ja palun Herberti ema keelseid raamatuid laste kätte mitte anda et need katki lähevad muidu vôite lugeda lastele need on väga huvitavad lood. Palub seda südamest Herberti ema.

ELA 1961.a. tegevuskava, esitatud peakoosolekule 1961-03-21

Käesoleva aasta ELA tegevus peab lähtuma samadeist pôhilätteist, mis juba varemaist aastaist ühingu tegevuse alustaladeks on olnud. See on oma rahvuskaaslaste sotsiaalne abistamine ja noorsoo rahvuslik kasvatus suvekodude avamise ja nendes juhitud tegevuse kaudu. ELA suvekodu sisemises tegevuses on olnud rahvusliku kasvatuse algteguriks oma kodumaa igakülgne tundmine, rahvuslaulud ja emakeel. Neis suunades on tegevust arendatud mitte hariliku, koolis käsitlevate ôppemeetoditega, vaid pôimituna igasuguste mängude süsteemi, mis suvekodu tegevusse on paigutatud ja mille varal noored tähelepanematult kasvavad kokku oma vanemate sünni- ja ka nende kodumaaga kokkukuuluvates tegurites.

Mônelt poolt on arvamist avaldatud, et lapsi koormatakse liialt igasuguste mängudega ja üritustega. Et lastel peaks olema rohkem omaette vaba aega isetegevuseks. See seisukoht on väär ja selliselt vôimaldatud elu suvekodus muutuks korralagedaks, saaks lastele ükskôikseks ja igavaks. Kasvatuslikult juhitud tegevus, hästi ettevalmistatud kavakohaselt, on huvitav lastele, on samal ajal ôpetlik ja annab suvekodu tegevusele elevust ning arendab lapsi ka tegutsema iseseisvalt. Sellest seisukohast on juhatuse suurimaks mureks olnud leida suvekodule vastavate vôimetega kasvatajaid ja juhatajat. Lühike tegevusaeg suvikodudes teeb raskeks personaali saamise suvekodusse, kui soovitakse teha vajadustele ja nôuetele vastavat valikut.

Juhatuse kavas on suvekodu juures teha järgmised ehitustööd: Praeguse puukuuri katuse alla ehitada saun leilivôtmise- ja vihtlemise vôimalusega. Kavandamine on käimas ja viiakse nende päevade jooksul lôpule. Krediit on selleks olemas. Randa tuleb ehitusele korralik supelsild, samal ajal viiakse läbi ka supelranna korrastamine, nii palju kui selleks krediidid vôimaldavad. Sahver tuleb remontimisele, sääl on ette nähtud seinte uuendamine, pôranda katmine jne. Samuti tuleb uuendada keldri lagi, mis majakoi hävitamiseks tuli lahti kiskuda. Samuti ei ole juhatus teeehituse küsimust unustanud ja see tuleb teostada niipea, kui selleks saame vastavaid resursse. Samuti peab juhatus asuma juba varakevadel ümbrusse määratud puude ja pôôsaste istutamisele.

Väljaspool suvekodu tegevust tuleb läbi viia Rahvaste Tänava korraldamine novembrikuus, mille läbiviimiseks, nagu oli varem tähendatud, on eeltööd käimas. Vôiks kaaluda ka vôidupüha tähistamist suvekodu esimese vahetuse külastamise päevadel. Kuigi on samal ajal Stockholmis laulupidu, pole siiski môeldav, et sinna kôik sôidavad Lääne-Rootsist. Juhatuse üldiseks sooviks on ja jääb see, et lastevanemad koguneksid liikmeksastumise kaudu ELA ümber ja looksid selle läbi koduse ja arusaamist omava ühise koostöö platvormi suvekodu, kui meie noorte kasvatusasutuse ümber.

Kiri Alma Kallangult Jakob Aljasele 1961-03-14

Armas ”onu” Aljas!

Kui see nüüd tôesti Sinu ja kogu ELA inimeste tôsine nôu ja tahtmine on, siis kostan selle peale ”jah”. Imestan isegi küll oma ”ja” sôna üle, kuna siiani olen kategooriliselt ära ütelnud. Tôsiselt pean ütlema, ega mind see aukôrgendus pôrmugi ei meelita, et teenijatüdrukust saab korraga perenaine. Ja pealegi ma tean kôiki neid raskusi ja muresid mis sellega omale ôlgadele vôtan. Ja ühtlasi julgen ka ütelda – ega hr Pajuga koostöötada pole kuigi kerge, kuigi panna seda poheemluse vôi mille arvele tahes.

Aga noh, mis ma siis teiega teen?! Ja veel, kui pr, Randsalu lubab lahkelt oma kaasabi mulle toeks ja nôuks olla. Julgen loota, et ma seda asja siis päris rappa ei aja – püüan käia oma eelkäijate jälgedes. Ja see oleks tôesti rôômustav, kui pr Kolga ka tuleks, temaga koos töötada oli hea, ja teatud inimene juba.

Sain ka Tiiu nii kaugele rääkida, et ta tuleks siis minu asemel kööki. Ta on küll kööki noor, aga eks meie ise kahepeale oma tööd jaga. Igaljuhul parem pole tal küll kusagil mujal. Sääl on ikka kôigile tööle vaatamata oma väikene puhkus ja värske ôhk ja hea merevesi käepärast. Nii siis – tuleme môlemad. Saadan teile nüüd küll rôômustava vastuse aga omale vôtnud kivi südamele…. Häid tervitusi Sulle ja ELA rahvale minu ja pere poolt! A.K.

Suvekodu juhataja Otto Paju tegevuse aruanne ELA esimehele 1961-08-01

Meie suvi hakkab nüüd lôpule jôudma ja kirjutan Sulle lühidalt sellest ülevaate. See oleks Sulle kui esimehele ühtlasi Sinu armsa Kärr-Sämstadi suvekodu tegevuse aruandeks.

Kôigepealt tuleks ilmade kohta öelda, et suvi kuulub halvemate hulka selle poolest. Külmad tuuled ja sadu on meid piinanud. Eriti aga just tugevad läänetuuled. Vaatamata aga sellele on aasta olnud rekordaastaks just seepärast, et mitte üht haigusjuhtumit pole esinenud. Haigetuba pole kordagi kasutatud. Olime sunnitud seda kasutama aga tuulte tôttu kasvatajapraktikantidele ööseti magamiseks, kuna rôdul vilistas külm tuul. Ilmu kus kraadiklaas oleks tôusnud üle 20 kraadi on vôimalik üles lugeda arvatavasti ühe käe sôrmedel. Lapsed on aga ka kasutanud, kui vähegi vôimalust anti, suplusmônusid ning teatud päikesepruunigi on saadud nahale.

Mida aga erakordselt rohkelt on kasutatud, see on marjaderohkust. On käidud palju mustikal. 4-5 korda on terve kolonii söönud värskeid omakorjatud marju magustoiduks suhkruga + lôpmata hulk kordi eraviisilised marjadesöömised kôigil. Sellega ühenduses peaks ka au andma perenaistele, kes alati hääd vitamiiniderohket toitu on andnud. Rohelist on saadud tomatite ja salati näol (+ värske talupiim muidugi) pidevalt, lisaks on jagatud ka ôunu ja vahel apelsine lastele. Eelarvest on aga kinni peetud ning loota on koguni 300-400-kroonist ülejääki. Arvatavasti hea toit ja kasvatajate riietusjärelvalve on hoidnud lapsed terved.

Personaali koostöö ja vaim on vaatamata suhteliselt raskele tööle (ilmastikule) olnud üks parimatest, mida mina 10 aasta jooksul olen näinud. Niisiis väga ônnestunud valiku olid teinud kevadel neid palgates. Perenaine on saanud abiliseks oma hea tuttava ja väga loomuliku inimese, nagu ta isegi, mistôttu pisiasjad ei kujune kunagi mingiks probleemiks. Tehakse tööd rôômuga ja naljatades. Ôpetatakse ka nooremaid ja tehakse nendega nalja (praktikante!). Samuti oleme kasvatajate poolel ühises lôbusas koostöös. Hain on vanemaks ja tublimaks muutunud veelgi ja eriti tubli on Mare Piigert (tôeline anne kasvatustöö alal) – ta oli nii väike kasvandik kui olin siin esimest korda 7 aasta eest. Juba siis oli ta sportlik ja hakkaja.

Eesti keele harjutamisele on pandud pearôhk ja üldiselt räägitakse ka eesti keelt alati – eriti hästi teevad seda tüdrukud. Pole mitte kunagi peaaegu kuulnud rootsi keelt nende suust. Igaôhtused lugemised on kujunenud eesti keele tundideks. Mare juhatusel loevad suured tüdrukud ise kordamööda umbes ¼ tundi ja ülejäänud aja ca 20 minutit loeb ette Mare (Prints ja kerjus). Samuti teeb Hain suurte poistega (Kevade). Väikestele jutustab ja loeb muinasjutte tädi Inge.

Tegevuse alal on veel suhteliselt palju matkatud, mängitud luuremänge ja seltskondlikke vôistlusmänge (küsisporte mitmetel teemadel, ka eesti maateadus, ajalugu, jne). On käidud ka bussiga ühiselt Lysekilis, peeti maskeraad ja kaks laste oma päeva. Suuremad on saanud öömatku koos kasvatajatega. Neist aga lähemalt saad lugeda tegevusraamatust.

Kontroll käis ka länsstyrelsenist ja oli pôhjalik (2 tundi). Üldiselt olid rahul. Hakkavad aga edaspidi rohkem liikumisruumi nôudma (s.t. tubadesse vähem voodeid ja rohkem pôrandapinda), on garderoobe vaja ja pôrandaid värvida! Esitasin talle ka kôik sinu parandussoovid. Kaev on olnud aga ka tänavu üheks mureks (II perioodil ôhtuti pidev veepuudus). Laste koosseis oli hea. I vahetuse ajal olid Alingsåsi poisid suured – aga tublid. Nüüd on järel 28 last, enne 23.7 oli 31 ja I perioodil 36 (siis oli liiga palju – kitsas).

Parandustööd suvekodus 1961. aastal

Töölisteks on olnud peamiselt Johannes Soomägi, Parkas, Endel Kunstmann, Harri Velbri, Helmo Ello, Heldor Viitong, Juhan Kallang ja Jakob Aljas.

Uus aed ja värav on valmistatud tee ääres, 200 pôôsast istutatud, peenratele istutatud 30 roosi ja ronililli, köögi pôrand värvitud, sahvri seinad kaetud masoniidiga, uus saun ehitatud, vä-listrepid värvitud, köögi kapid ja pliit värvitud, betoonpôrand valatud sahvris, uus lagi ja riiulid tehtud keldris, paat kraabitud, parandatud ja lakitud, supelsild ehitatud, mängumaja katuse servalauad löödud ja katus tôrvatud, uus pumbakast tehtud, katusel katkised kivid uutega asendatud, püstitatud uued vôrkpalli postid, kärbitud puulatvu.

Suvekodu saun spordiplatsi juures

Sauna ehitamine

Pesuruumi ühes saunaga plaani tegi arhitekt Vello Uuskyla ja ehitamistööd olid juhatuse poolt antud, saadud kokkuleppe kohaselt Endel Kunstmanni kätte. Riietusruum valmis suvel juulis, kuna pesuruum koos saunaga valmis alles detsembri esimeste päevade sees. Ümberehitamiseks sai ära kasutada väline vooder ja raamistik ning katus, samuti ka suurem osa endisest korstnast, kuna muu osa tuli kôik uuesti teha. Puutööde eest on juhatusega Kunstmannil kokku lepitud kahes osas – riietusruumi eest 600 krooni ja pesuruumi ja vihusauna osa eest 800 krooni, kuna korsten, pôrand tehtakse tunnitasu arvel 6 krooni tunnis.

Nimetatud tööde sooritamiseks on töömeestel kulunud kahel mehel kokku 92 tundi.

ELA 1961.a. tegevuse aruandest

Juhatuse peamiseks tegevusalaks on olnud ühingu suvekodu väljaarendamine ajakohaseks laste suvekoduks, Lääne-Saksamaal asuvate sôjainvaliidide, vanade ja laste toetamine, samuti ka Rootsis asuvate kehvemate eesti perekondade abistamine – nendele vajaliku toetuse hankimine ning rahaline toetamine. Ühingu tegevus on terve aasta kulgend ühesuguse pingega: suvel – peamiselt suvekodu umber, sügisel ja varakevadel, samuti talvekuudel vajalike toetuste hankimisega, vastavate aruannete esitamistega järgnevaks aastaks ettenähtud tegevuseks eeltööde tegemisega jne.

Pean eeskätt nimetama Rahvaste Tänava raames eesti müügilaua üritust mida ühing on korraldanud igal aastal ning millest saadud puhastulu on peamiselt läinud kehvemaile ning sôjainvaliididele. See töö on juba mitmeid aastaid seisnud proua Lohki ôlgadel, kes oma suure osavusega on selle ürituse umber koondanud igal aastal üle saja eesti daami – nii vanu kui noori. Pean oma kohuseks teha peakoosolekule ettepaneku – avaldada proua Lohkile ja tema ohvrimeelsele abiväele ELA ühingu sügav tänu ja lugupidamine, ühtlasi sealjuures avaldada palvet, et proua Lohk seda ülesannet ka k.a. oma ôlgadele vôtaks.

Suvekodu juures l.a. tehtud töödest oleks nimetamise väärt sauna-pesumaja ehitamine, mille juures on veel teha môned sisemised tööd ja ahju sissepanemine, milline tellimine nende päevade sees lähetatakse Soome. Samuti ehitati uus puukuur, kuna vana puukuuri katuse alla ehitati saun-pesumaja. Pääle selle tuli sisemiselt täiesti ümberehitada sahver ja teha uus ajutine keldrilagi, kuna endine lagi oli puukoi poolt täiesti hävitatud ja sisse langemas. Olgu nimetatud, et puukoi poolt on osalt ka rikutud mängumaja pôrandat, kui suurel määral, selgub kevadel, kui pôrandalauad on ülesse vôetud. Uue pôranda tegemiseks ja keldrilae tööde lôpuleviimiseks on käesoleva aasta eelarves vastav krediit olemas. Sauna ehitamine läks maksma 3850 krooni.

Juhatusliikmed ja ka mitmed lastevanemad on suvekodu juures aasta jooksul teinud hulga tasuta tööpäevi, kus juures on ülalpidamine olnud ühingu poolt.

Suvekodu töötas suure ülekoormusega, selle pääle vaatamata ei suudetud kôiki soovijaid ära mahutada. Nii viibis I vahetuses 36 last ja sama suur oli ka laste arv teises vahetuses. Suvekodu töötas normaalselt hoolimata halvast ilmastikust ja ei tulnud ette ühtegi haigusjuhtumit. Omavaheline läbisaamine oli harmooniline ja personali keskel valitses kokkukuuluvuse vaim. Suvekodu külastas Maavalitsuse Lastekaitse konsulent. Nagu ta oma protokollis märgib, on ta suvekodu tegevusega täiesti rahule jäänud. Iga suvekodu laps läks ühingule päevas maksma 9 krooni ja 35 ööri, see teeb kuus 280 krooni ja 50 ööri. Toidukulu oli 4 krooni 35 ööri päevas.

Juhatus on aasta jooksul koos käinud 12 korda. Palju küsimusi on ka lahendatud telefoni teel, millised hiljem protokollitud. Rôômustavaks nähteks tuleb pidada noorema generatsiooni kaasatulek ühingu tegevuse juhtimise juurde ja meil on koostöö olnud suurepärane ning ühingu tegevusele on see olnud suureks eduks.

ELA tegevus 1962

Arlanda lennuväli avatakse, Kuuba-kriis, John Glenn USA esimene astronaut, näitleja Marilyn Monroe sureb, John Steinbeck saab Nobeli auhinna, skautide suurlaager Kanadas

Tegvuse aruandest

Juhatuse tegevus kulges suvekodu remontide tegemise, pooleli ehituste lôpuleviimises, suvekodu tegevuse organiseerimise ja normaliseerimise ümber. Sääl juures käis samal ajal terve suve ja sellele järgneva sügise kestel vilgas töö Rahvaste Tänava eesti osakonna ettevalmistavate töödega – küll esemete valmistamisega, loterii looside eelmüügiga ja muude vajalike korraldustöödega. Selle töö ülemjuhiks oli ühingu laekur proua Salme Randsalu, kelle ümber oli tegevusse rakendatud kaugelt üle 100 Göteborgi ja selle lähema ümbruse prouadest ja preilidest.

Suvekodus said värvitud kôikide ruumide pôrandad kahel korral, mahaarvatud kolm tuba mängusaali otsas, mis tulevad remontimisele k.a., samuti kôik trepid sees ja väljaspool. Vôeti lahti ja parandati mängusaali pôrand ja uuendati kôik puukoide poolt ärasöödud pôrandalauad. Mängumaja müüri raiuti ukseavaus ja saadi sellega avar panipaik mitmesuguste esemete ja materjalide hoidmiseks, milliseks otstarbeks meil suvekodus varem üldse korralikku kohta ei olnud. Samuti tehti keldris uued riiulid ja pandi uus lagi, kuna koid ka seal oma hävitustööd olid teinud. Olgu tähendatud, et nende söödikute hävitamiseks on kelder ja pôrandaalused nüüd kahel korral vastava vedelikuga üle pritsitud, mille läbi uut hädaohtu karta ei ole. Sauna ehitamine on lôpule viidud ning seestpoolt on saun täitsa valmis. Väljaspool on panemata vihmavee rennid-torud ja akendele vihmavee kaitseplekid.

Suvekodu tegevusega vôime üldiselt rahule jääda. Takistuseks oli halb ilmastik, kuid sellest hoolimata puudusid suuremad haigusjuhtumid. Ka ônnetusi tegevuse kestel ei esinenud. Ei tule siiski unustada, et kus midagi tehtakse ja tegevuse edasiviimise eesmärgiks on selle arendamine ja täiendamine ning ülesseatud eesmärkide saavutamine, seal tuleb ette ka puuduseid, mille esinemisel silma ei saa kinni pigistada. Nii on neid ette tulnud ka meie tegevuses, eriti suvekodus. Kuid need on lahendatud, uusi kogemusi juurde saadud ja elu läheb edasi, nagu see on ette nähtud.

Personal 1962 – Aho Rebas, Mall Spirka, Mare Piigert, Alma Kallang, Salme Jôgi, Helle-Mai Ello

Juhatusel on lastevanematega olnud usalduslik üksteisest arusaamine ja mitmed on oma panuse andnud suvekodu tegevuse edasiviimise juures. Supelsilla ülesseadmisel vôtsid hulganiste lapsevanemaid osa silla ehitustöödest – m.h. Kägi, Helberg, Soomer, Roger ja palju teisi. Endastmôistetavalt ei puudunud sealt juhatuse liikmed, kui ettevôtte algatajad. Eriti nimetamisväärt panuse on suvekodu parandus- ja ehitustööde juures tasuta andnud lastevanematest Alfred Soomer ja Juhan Kallang, kellel suvekodus omal isegi last kasvandikuna ei olnud. Siis veel juhatusliikmed Velbri, Ello, Viitong, Kilvar ja pr Randsalu, kes kevadel tegevuse algul majapidamise juures oma nôuannetega köögipersonalile abiks oli. Suvekodu tegevuse juures on antud 960 töötundi, mille eest tasuks oli ainult remondi arvel antud ülalpidamine ühingu poolt. Ümberarvestatult normaaltasuks teeks see kôik kokku kaugelt üle 4.000 krooni.

Ühing on jaganud toetusi kokku 3.096 krooni Tulehoidjale, kehvematele perekondadele, eesti koolidele, noorte organisatsioonidele, Eesti ühiskonnale Lääne-Saksamaal ja välisvôitluse tööle. Seega on ühing täiel määral asunud täitma oma pôhikirja sätteid – eesti laste ja noorsoo rahvuslikus meelsuses kasvatamises, nendele hariduse omandamises oma emakeeles ning nende sotsiaalses abistamises.

Aasta jooksul on juhatus 9 korda koosoleku laua taga koos istunud, aga sama palju asju on korda aetud telefoni kaudu. Selline moodus on hôlbustanud asjaajamist ja saadud praegusel ajal – kui kôigil kohutav kiirus – suurt aja kokkuhoidu. Juhatuse töös on valitsenud üksmeel, vastastikkune usaldus ja ühine môistmine neist ülesannetest ja tegevustest, mis juhatuse ôlgadel on lasunud.

Socialstyrelseni protokolli ärakirjast 1962-07-17 ELA-le

Socialstyrelsen beslutar att tillsvidare såsom semesterhem för husmödrar godkänna Hjälpföreningen för estniska barn tillhöriga barnkolonien i Kärr, Sämstad, dock att godkännandet skall för varje år gälla endast under den tid då semesterhemsverksamhet för husmödrar där anordnas.

Än vidare beslutar Socialstyrelsen att semesterhemmet skall vara att anses såsom avsett för gäster från hela eller större delen av riket.

Genom Socialstyrelsen beslut äger de gäster, som beredes husmoderssemester vid här ifrågavarande anläggning, samt den för husmoderssemesterverksamheten fast anställda personalen rätt att komma i åtnjutande av avgiftsfria resor från respektive hemorter till semesterhemmet och åter, dock under förutsättning att de för dessa resor gällande bestämmelserna och villkoren är uppfyllda.

Kiri Jakob Aljaselt Otto Pajule 1962-01-08

Armas Paju pere! Hääde ja ôilsamate soovidega tervitan teid kôiki nende uue-aasta esimeste päevadega ja soovin, et see aasta oleks teile kôgile täis ja üle külvatud ônnistuse ja rikkalike üllatustega – ikka häädega, mis hoiaks elu helge ja sooja.

Minul endal näib olevat kôik hästi, sest rabelmist on täna sama palju kui oli eile, kuid tulemusi on vähe. Ja sina, mu vana sôber Ott, oled jälle unustand vôtmast tohtrihärralt kinnitust nende kahele paberile, millede eest tahame natuke raha haigekassast tagasi saada. Nüüd ole nii sôbralik ja läkita need sama tohtri kätte, kelle juurde see sôit korraldati ja las ta paneb omad pitsatid ja muud märgid neile pääle ja lase ta saadab siis need otsekohe – ilma et Sind enam ses asjus tülitaks – otse mulle.

Ja nüüd edasi, on mul Sulle üks teine palve: suvekodu saunal puudub ikka veel ahi ja leili ilma ahjuta vôtta ei saa! Seepärast ole kallis mees ja kui Sa saad ilma kulutusteta seda teha, siis tee üks sôit oma troskaga Grev-Turegat 13-A M&K Turtiaineni juurde ja tee talle sôitu, et ta viivitamata saadaks ELA-le oma pakkumise saunaahju pääle, mida ta juba sügisel lubas teha, kui me Velbriga ta jures käisime. Ja muud tüli ma Sulle seekord ei tee.

Kirjast tulevaselt juhatajalt Mall Spirkalt Jakob Aljasele 1962-05-07

Esiteks tänan Sind kena vastuvôtu eest, eriti pasha oli oivaline! Hakkan Sind kohe pinnima kuna palju küsimusi on, mis praegusel momendil on tumedad. Kas sa Mullsjösse tuled? Seal saaksime lähemalt nende küsimuste üle rääkida.

Palun endale ”Råd och anvisningar i socialvårdsfrågor nr 83 maj 1954”. Samuti palun laste nimekirja. Olin hiljuti koos Tallinna lipkonna juhiga, kellelt pärisin andmeid Mare Piigerti kohta. Mulle paistab nii, et tema oleks praegu kôige sobivam naiskasvataja kohale. Tema kohta oli ainult head. Kahju ainult, et tema nii noor on, kuid kôik oleme ju noored olnud ja üks kord peab see esimene olema. Küll meie hakkama saame. Muide, kas on vahepeal teisi sooviavaldusi tulnud? Mitu praktikanti sinna tulevad? Ja mida on nemad senini teinud? Kaasa abistanud üldisel tegevusel, kindlasti. No jah. See on hea.

Minul on nendele üks suur ülesanne, mis tooks nendele ka vähe vastutust. Nimelt päeva kôige raskem “moment” on vaba aeg. Seal saaksin neid rakendada ja sellega kasvatajate koormat kergendada. Tegevust peab ka vabal ajal olema, sellist vabatahtlikut hobby-tööd, sest see on ju vana tôde, et kui midagi teha pole, tehakse lollusi. Ja seda tuleb vältida. Selleks on tarvis materjali. Kuidas sellega suvekodus on? Kas on olemas eelmisest aastast ehk midagi üle? Joonistuspaberit ei ole môtet ”plokis” osta, kuna see läheks kalliks, vaid on igati odavam terve rulli valget pakkimispaberit kuskilt osta ja sealt otsast lôigata. Mul on siin rida tegevusalasid, mida vôiks vabal ajal harrastada ja mis nii kalliks ei lähe. Kirjutan nendest järgmine kord. Kui suur summa on eelarves materjali jaoks? Palju asju saab väga odavalt teha.

Kas lastel on kopsud läbivaadatud, vôi toimub see lähemas tulevikus? Millises olukorras on esmaabi paun? Eriti köha- ja kurgurohtudel on suur menu. Samuti plaastril, seda lapsed vist söövad, tundub vahest nii! Siis igasuguseid puhastusaineid – kes vastutab, et see korras oleks?

Jah, siis on veel üks asi, mis vôib suuri raskusi tuua. On kurvad kogemused, kui pr Nivanka mööda küla käis ja latriinitühjendajat (sibi) otsis. Kas seal on keegi olemas, kes seda iga aasta on teinud? Vôi on seal hoopis veevärgiga? Kuidas on lapsed kindlustatud koloniis olekul? See oli siis tänaseks!

Kevadel 1962 Johannes Tobro ja Endel Kunstmanni poolt tehtud parandustööd

Mängumaja pôrand lahti vôetud, keldri lagi maha vôetud, kôik rikutud talad ja pôrandalauad kôrvaldatud ja uutega asendatud, uus keldri lagi löödud, keldri ôhutoru korda seatud. Mängumaja alusmüüri raiutud ukse auk ja tehtud slengid, uus uks ja kohale pandud ning värvitud. Uude keldri – mängumaja alla – tehtud materjali jaoks riiulid ja kôik materjal keldrisse paigutatud. Mängumaja tühjendatud ja pôrand krunditud. Sauna aknale asetatud puuduvad ruudud, tehtud suitsulööri ja tahmaaugu jaoks korstnasse vastavad avaused. Lühendatud saunapôranda rest ja tehtud sauna vaheuks ja see ette pandud. Värvitud kaks kappi, pandud ette hinged ja lukud. Ühe toa ja köögi pôrand värvitud. Mängumaja ja kahe lastetoa pôranda värvimine teist korda, ühe toa värvimine kahel korral. Koos Elloga parandatud kôik katkised ruudud, pandud kohale mootor ja pump ning tehtud pääle selle mitmeid pisiparandusi, kokku 213 töötundi.

Vastus Länsstyrelseni läinud suve inpektsiooni rapordile 1962-01-25

Meie oleme tänulikud Kärr-Sämstadi suvekodu inspekteerimise puhul koostatud aktis näidatud vajadustele ja puudustele. Need on väärtuslikud eriti sellepoolest, et nende abil saame vajalikke krediitide nôudmise puhul pôhjendada puuduste olemasolu ja nende kôrvaldamise vajadust.

Ühingu peamine eesmärk on alati olnud ja jääb ka tulevikus – tôsta meie leste suvekodu kasvatuslist tasapinda, kui ka välisilmet igasuguste puuduste kôrvaldamisega sedavôrd, kuipalju vôimaldavad seda lubatud krediidid. Sellejuures on aga just lähemas tulevikus kaks väga olulist asjaolu, mis meile muret tekitavad – ja nimelt uue kaevu tegemine ja suvekodule juurdepääsutee ehitamine, millesse krediidi nôudmine kahel korral meile on eitavalt tagasi lükatud.

Millega meie aga nôustuda ei saa, on laste arvu vähendamise nôue. Juhime tähelepanu meie suvekodu laste elamispinna suuruse kindlaksmääramisel suvekodu ruumikale mängusaalile, üle 90 m2 pôrandapinnaga. Meie kindlasti oletame, et selle ruumi pindalaga on arvestatud ka juba sel ajal, kui samades ruumides Vänersborg suvekodu pidas, sest teie arvestuse järgi vôinuks suvekodus olla (ilma endise söögisaalita, milline nüüd on antud lastele magamisruumiks) ainult 23 last, aga ometi on sinna järelvalveasutuse poolt ka juba sel ajal lubatud ruumi 28 lapsele. Ka läheb Teie arvestus pôrandapinna juures lahku meie omast, mille arvestuse järgi meie saame mahutada sinna 37 last, nagu oleme seda palunud Sotsiaalvalitsusele lähetatud kirjas.

Ühtlasi juhiksime veel Teie tähelepanu ühingu juhatuse sagedase viibimise vajaduse pääle suvekodus. See ei toimunud mitte vabaaja veetmise vôimaldamiseks, vaid seda on meile pôhjustand paljud korraldus- ja parandustööd suvekodus, sest meile antud krediidid ei ole kunagi vôimaldanud kôike lasta teha rahalise tasu eest, mispärast juhatusliikmed koos mitmede lastevanematega on seal töötanud oma töövabadel päevade, milliste koguarv läinud aastal ulatus 97 tööpäevale. Sääl on puhastatud metsaalust, istutatud puid ja pôôsaid, samuti tehtud lillepeenraid ja istutatud püsililli, puhastatud supelranda kividest ja risust, mis talvine jää ja sügisesed tormid sinna kokku veeretavad. Samuti on hoonete juures mitmed tööd, nagu pôrandate värvimine ja muud mitmed parandustööd tehtud juhatusliikmete poolt töövabal ajal tasuta.

Ühingu juhatusele oleks see suureks meeleheaks, kui meie saaksime Teie järgmise inspektsiooni külastuse puhul olla Teiega samal ajal meie suvekodus, see annaks meile koos môtteid vahetada nende vajaduste üle, milliste läbiviimine vôimaldaks meie suvekodu tasapinda tôsta.

Kiri Eesti Abi Suvekodude Kuratooriumile Stockholmis 1962-03-26

Eesti Abi Suvekodude Kuratoorium on igal aastal pöördunud toetuspalvega suvekodudele eesti pagulaskonna poole. Üleskutses avaldatud môttest on jäänud mulje, et toetust palutakse kôigile eesti suvekodudele. Pääle Suvekodude Kuratooriumi lastekodude tegutseb veel kaks eesti laste suvekodu Lääne-Rootsis, mis on tegutsenud juba môlemad üle kümne aasta ning kus juures ühele neist on muretsetud oma kinnisvara vastavate hoonetega.

Igaaastased väljaminekud, mis aasta-aastalt tôusevad, sunnivad Eesti Laste Abistamisühingu juhatust, kes on üks neist Lääne-Rootsi eesti laste suvekodude korraldajaist, pöörduma Suvekodude Kuratooriumi poole palvega – määrata kogutud annetustest osa ka ELA suvekodule, millise suuruse jätame Kuratooriumi juhatuse otsustada. Kui aga peaks olema, et Suvekodude Kuratoorium korraldatud korjandustest saadud annetusi on môelnud ainult Stockholmi suvekodude jaoks ära kasutada, siis oleks küll soovitav, et eksiarvamuste ära hoidmiseks Suvekodude Kuratoorium ka märgiks, millistele suvekodudele toetust palutakse. Vastasel korral same avalikkuselt etteheiteid, et meie ei ole hoolind oma osa annetuste kättesaamisest Suvekodude Kuratooriumilt.

Teile häätahtlikku edu tegevuseks soovides jääme ootama Teie vastust.

Kiri Otto Pajult ELA juhatusele peale suve 1961

Vajalikud tööd ja muudatused:

Kaev korda, voolik tulekaitseks, käsipuu trepikotta, mängusaali pôrand korda, teisi pôrandaid värvida, garderoobe ja kingade jaoks riiuleid 2-3 tükki, vooditevaba pôrandapind suurendada, muretseda uued väiksemad voodid, 3 uut toalettide tünni, pööning korrastada.

Praktikantide puhul – soovitav mitte üle kolme noore korraga (tänavu koos meeskasvataja ja köögiabilisega kokku 5). Kui rohkem, siis kujuneb neist omaette grupp, kellega ekstra järelvalveraskusi (armastavad ööseti olla üleval, suitsetada salaja, kohvi juua liiga palju).

Lastevanematele meelde tuletada, et külastus lubatud ainult külastuspäevadel (tänavu oli neid külas igal pühapäeval).

Kiri Jakob Aljaselt Helmo Ellole 1962-07-08

ELA juhatuse otsusega on Teid määratud ühingu suvekodu kasvatajaks alates 9. juulist 1962.a. kuni suvekodu viimase perioodi tegevuse lôpuni 1962.a. Juhatusel on teada, et kasvataja Hain Rebas on suvekodust lahkunud enne esimese perioodi tegevuse lôppemist, ilma et ta selleks oleks ühingu juhatuselt vastavat nôusolekut saanud. Kui ta oma kohale tagasi ei ole ilmunud, asute teie tema ülesanseid kohe täitma. Kui aga Rebas oma kohale siiski on tagasi tulnud, asute Teie suvekodu kasvatusala ülesandeisse alates 12. juulist, pääle esimese perioodi laste ärasôitu suvekodust.

Et laekuri ülesandeid kergendada ja asjatuid kulusid ära hoida, pannakse Teie ülesandeks ka kohapääl avansi aruannete kontrollimine ja kinnitamine. Kuni tänaseni on suvekodu juhatajal esimese aruande perioodi aruanne esitamata, mille tôttu on talle avansi edasi andmine suletud kuni selle esitamiseni, milline tähtaeg oli 1.juuli. Edasi tuleb Teil, kui ELA vallasvara hooldajal, heaperemehelikult hoolitseda ühingu vallasvara hoolitsemise eest ja jälgida suvekodu hu-vide kohaselt kogu majandusala tegevuse edasiviimist suvekodu heaolu ja laste sealolemise huvides.

Kui suvekodu juhtkond astus välja Jakob Aljase segava ja omavolilise käitumise vastu suvekodus, pôhjustas see kättemaksuks järgneva noomiva ja süüdistava kirja Aljaselt:

Kiri Jakob Aljaselt suvekodu juhatajale, perenaisele ja kasvatajaile 1962-07-09

Teadmiseks

1. ELA juhatuse otsusega on härra Helmo Ello määratud ühingu suvekodu kasvatajaks alates 9. juulist 1962.a. kuni suvekodu tegevuse lôpuni 1962.a. Kui kasvataja Hain Rebas, kes suvekodust juhatusele teatamata on lahkunud – oma kohale tagasi ei ole ilmunud, asute teie tema ülesanseid koha täitma. Kui aga Rebas oma kohale siiski on tagasi tulnud, asub Ello tema ülesannetesse kohe suvekodusse ilmumisel, vastasel korral pääle esimese vahetuse ärasôitu 12. juulil.
2. Köögiabiline prl Tiiu Kallang on teise perioodi kestel kümneks päevaks suvekodu töödest palgata vabastatud, kui ta seda soovib. Tema ülesanded köögitöös pannakse samal ajal praktikandi, prl Helle-Mai Ello pääle, saades sama aja eest köögiabilise tasu. Praktikandi Helle-Mai Ello ülesanded samaks ajaks pannakse suvekodu kasvandike Merike Veiksaare ja Marje Tui ôlgadele nende sellekohasel nôusolekul ja saavad selle eest köögi majandusala praktikandi tasu, mille jagavad oma vahel vôrdosades. Suvekodu juhatajal tuleb prl Tiiu Kallangu ajutisest lahkumisest suvekodus ELA juhatusele kohe teatada.
3. ELA juhatusel on teada, et esimese perioodi kestel on suvekodu juhataja korraldusel ja nôusolekul kasvataja Hain Rebase poolt suvekodu kasvandikega tehtud ööpimeduses meresôite paadiga. Nähe on täiesti lubamatu ja keelatakse käesolevaga suvekodus kategooriliselt ära. Sellise tegevuse kordumise eest vastutab iga suvekodu personali liige isiklikult juhatuse ees. Paadisôidud vôivad toimuda ainult päevavalgel ajal.
4. Grammofoni kasutamine ja tantsimine toimugu ainult mängusaalis, mitte üksikutes tubades. Erandeid vôib teha ainult juhul, kui mängusaal on môneks teiseks erigrupi sisetegevuseks juba reserveeritud. Üldreegliks on, et kôik lapsed saaksid grammofoni kuulamisest osa vôtta.
5. ELA juhatusele on suvekodu senisest tegevusest esimese perioodi kestel jäänud mulje, et personal ei ole küllalt hoolikalt jälginud juhatuse poolt varem antud juhiseid suvekodu elu edasi viimise hôlbustamiseks. Juhatusel on teada raskused, mis selle juures igal üksikul personali liikmel kanda tuleb, aga samal ajal ei saa ka unustada, et need ülesanded on igaüks vôtnud enda ôlgadele vabatahtlikult, arvestades nende raskustega, mis nende läbiviimisel kanda tuleb. ELA juhatusel on mitmekordne vastutus kôige-päält lastevanemate ees eesti noorte kasvatustöö edasiarendamise töös, mille juures on pôhialuseks eesti rahvuslik omapära, sest vastasel juhul poleks môtet eesti suvekodude tööl, edasi on küllaltki suur ametiasutuste ees, kelle ülesandeks on suvekodude üldine kontroll. Sellepärast palub juhatus kogu personali, vôtta oma ülesandeid tôsiselt ja teadmises, et kui töötate ôiges arusaamises oma pääle vôetud ülesannete suurest tähtsusest ning töötate usaldava – üksteisest arusaamise vajadusega, siis saavutame ka suvekodule ülesseatud ôilsa eesmärgi – kasvatada eesti noortest tuleviku Eestile ausaid ja ustavaid eestlasi. Siis tunneme kôik üheskoos ka rôômu oma saavutusest. Selleks soovib ELA juhatuis suvekodu personalile eeloleva töö lôpuleviimiseks kannatust, ausust ja hääd edu.

Suvekodu arvepidamisest selguvad selleaegsed toidu hinnad: kilo kohvi – 10 krooni, kilo sibulaid – 1,70 krooni, kilo hakkliha – 9,50 krooni, liiter piima – 0,72 krooni, kilo mune – 4,10 krooni, pudel õlut (pilsner) – 0,56 krooni.

ELA tegevus 1963

Rootsis paljastatakse spioon Wennerström, môrvatakse USA president John F Kennedy, Küprose-kriis, esimese “Agent 007-filmi” esietendus, Profumo-skandaal Inglismaal, saar Surtsey tôuseb Pôhjamerest

ELA juhatuse (=Jakob Aljase) täiendavad korraldused suvekodu personalile 1963-06-10

Saun

1. Sauna kütab juhataja määramisel keegi personali liikmeist.
2. Sauna köetakse juhataja äranägemise järgi – vähemalt kord nädalas, kui selleks erilisi takistusi ei ole.
3. Laste saunas viibimise ajal on tingimata üks personali liikmeist kaasas, kes on ühtlasi leiliviskaja. Lastele on leiliviskamine täiesti keelatud.
4. Lapsed ei tohi kunagi ilma personali liikme kaasaolemiseta omapead saunas viibida.
5. Pääle kasutamist tuleb saun kohe puhastada – pôrand pühkida, matid kloppida jne. Aknad tulevad tuulutamise otstarbeks päeval alati lahti hoida.

Paadi kasutamine

1. Lastega merel viibimisel on paadis vastutav üks personali liikmeist, juhataja määramisel. Enne silla juurest lahkumist peavad kôik paadisolijad korkvestid endale keha ümber seadma.
2. Paat hoitakse rannas alati lukustatud ja vôti on juhataja poolt selleks määratud isiku käes, kelleks ei vôi olla kasvandikud.

Muud korraldused

1. ELA pôhikirja järgi on suvekoduga kontakti pidajaks ühingu esimees ehk üks juhatuse liige esimehe määramisel.
2. Suvekodus viibimise ajal on juhatuse liikmed vôi juhatuse poolt sinna saadetud isikud, kui neile on antud suvekodus viibimiseks eriülesanded, juhatuse arvel suvekodu toitlustamisel.
3. Suvekodu välisümbruse korrashoiu hulka kuulub ka lillede kastmine ja rohimine, milline ülesanne kuulub ühe personali liikme juhtimisel kasvandike mängutegevuse hulka.

Arhitekt Wello Uuskyla kiri ELA juhatusele 1963-02-11

Meie teame, et meie vanem pôlv siin Rootsis on päris-eestlased. Me teame ka, et meie praegune noorem meheealine pôlv on eestlased. Nagu arvata, siis nende otsesed järeltulijad (praegu lapsed) on ka eestlased, mis edasi saab on aga raske ennustada. Tõsiasi aga on, et kogu ridade arv on vähenemas – juba segaabielude tôttu aastast aastasse.

Kui meil praegu on suvekodudes 60-70 last samaaegselt, siis see arv tôenäolikult on vähenemas. Pealegi kasvab samaaegselt laste arvu vähenemisega vajadus moodsa elamise järgi ka suvel, koos elustandardi tôusuga.

Sellisele elustruktuuri muustusele toetudes julgeb allakirjutanu, eestlane ja lapsevanem käesolevaga soovida – et praegused eesti laste suvekodude pidajad: Eesti Laste Abistamisühing ja Göteborgi Eesti Selts astuksid ühiseid same ühise moodsa eesti laste suvekodu asutamiseks Lääne-Rootsis.

Iga suvekodu administratsioon on vôimalik eksisteerima teatud miinimum laste arvu juures. Maksimumiks ei tohiks aga ka meie praegust ühist laste arvu lugeda. See lihtne tôsiasi peaks ôigustama ühise keskuse loomist meie laste kahanevatele ridadele suviseks ühiseks koduks.

Ideaalne suvekodu peaks olema Göteborgist 70-100 km kaugusel, mere vôi järve ääres, liivarannaga. Majad olgu ühekordsed, magamisruumid 1-3 lapse jaoks ja elamine enam-vähem samasuguste mugavustega (standardiga) mis igapäevane elu praegusajal pakub.

Tôsiste eestlastena oleme lihtsates olukordades näidanud varem, et saame ühiseid môtteid ellu viia. Ma julgen loota, et ka käesolev môte omab väikse tôetera, mis oleks kasuks eestluse säilitamiseks siin Lääne-Rootsis. Loodan, et üleskutse leiaks ruumi Teie lugupeetud seltsi päevakorras. Suurima lugupidamisega!

Artiklitest ajalehtedele 1963-04-01 ja 04-05

Suvekodu ehitused

Tegevuse alguseks valmib mängusaalile juurdeehitav lahtine mängurôdu. Seega avardub jälle mänguruumi pindala, millest mône aasta eest osa söögiruumi alla vôeti. Suvekodu külastajaile ehitatakse kôrgele kaljuservale – huvitava väljavaatega üle avara lahe – uus onn, mida ööbimise puhul on vôimalus kasutada.

Teisest artiklist ajalehtedele 1963-04-05

Käesoleval aastal on ettenähtud uue kaevu puurimine, rôdu ehitamine mängumaja hommikupoolsele küljele, mille läbi suureneb halbade ilmade puhul sisemiseks tegevuseks pôranda pindala. Külaliste ööbimiseks püstitatakse eriehitus, mis jääb vähe kaugemale suvekodu peahoonetest. Vastavad eeltööd on juba käimas suvekodu personali eluruumide remontimiseks.

Arvi Moori artikkel Eesti Päevalehes 1963-06-06

Kärr Sämstadis eesti mudilaste paradiisis

Göteborg (EPL) – Nônda see algab: kell 8 äratus, vôimlemine, pesemine, tubade koristamine ja tuulutamine. Kell 9 lipu heiskamine, hommikueine. Kell 10 korra kontrollimine tubades ja selle järele ühine tegevus kuni kella 12:30-ni, mil algab lôunastamine. Kella 13-14-ni puhketund, mis veedetakse lamades. Kella 14 ja 16:30 vahel, s.o. ôhtuooteni, ôhtupoolne ühine tegevus.

Ôhtuootele järgneb vaba aeg ja see kestab ôhtusöögini kell 19.00. pesemine kella 19:30 – 20-ni. Lipulangetamine kell 20:15 ja pärast seda kuni kella 21-ni raamatute lugemine, mida sooritavad kasvatajad. Kell 21 skautlik ôhtupalve. Siis vaikus ja magamajäämine.

Jutt on eesti laste päevakavast Kärr-Sämstadi suvekodus, Bohuslänis. Küllap nood päevakavad on kôikjal lastesuvekodudes ajajooksul ühtlaseks kujunenud, seda enam, et nende kujunemise aluseks on olnud Rootsi sotsiaalameti sellekohased eeskirjad.

Suvekodu lapsed värava juures – Pia Grünthal, Kristine Grünthal, Ann Grünthal, Lemmi Tui, Elna Toompuu, Eha Toompuu, Ivar Grünthal jr, Ants Soomer, Agu Roger, Ants Mertsina, Rein Mertsina, Alar Saaremäe

Kärr-Sämstadi suvekodu juhatajaks on kunstnik Otto Paju. Ta peab seda ametit siin juba viiendat suve järjepanu. Aga ta on siin juhatajaks olnud varemgi, juba enam kui kümme aastat tagasi. Nônda on ta kaasa elanud arengu ühe generatsiooni kestvusel: need noored, kes kümne aasta eest ja hiljem olid suvekodu kasvandikud, on nüüd ise juba kasvatajad samas suvekodus.

Aastate jooksul on ka suvekodu ise pôhjalikult muutunud. Vanast elumajast Kärri talus on saanud aja- ja nôuetekohane suvekodu ja vanast puukuurist on saanud eeskujulik moodne vihusaun. On ehitatud juurde mängusaal, on püstitatud kôigiti hügieeni nôudeid täitvad tualetid ja on tehtud palju muudki.

Just äsja teostati siin kontroll sotsiaalameti poolt. Tulemuseks oli, et kontrollijad lahkusid teadmisega – siin on kôik korras. Saun sai aga iseäranis kiidusônu. Tuleks sääraseid ehitada ka rootsi laste suvekodude juure!

Kärr-Sämstadi suvekodu kuulub Eesti Laste Abistamisühingule, ELA-le, Göteborgis. On ELA pärisomand. Ostetud ja eraldatud Kärri talust. ELA esimeheks on praegu Jakob Aljas. Ja tema kui endine pedagoog ongi see, kelle intsiatiivil ja organiseerimisel on suvekodu selle ajakohase seisundi saanud, mis tal praegu on. Jakob Aljas pole hoolitsenud ainuüksi hoonete eest, ta on hoolitsenud ka suvekodu ümbruse korraldamise ja ilustamise eest. Vanad viljapuud aias on saanud lisa uute istutamise näol. Hoonete veerde on istutatud lilli ja need uhkeldavad nüüd oma kevadise värskuse ja värvirikkusega. Jah, kui kônelda laste suveparadiisist, nagu seda tavatsetakse puhuti teha, siis on selle nimetuse küll Kärr-Sämstadi suvekodu ära teeninud.

Lapsi on siin praegu 30: 12 tütarlast ja 18 poissi. ”See on lubatud ja ruumide aspektist sobiv arv”, jutustab suvekodu juhataja. ”Sellest arvust peetakse kinni ka järgmisel vahetusel. Lapsed on distsiplineeritud, elurôômsad, julged ja agarad. Kord on suvekodus üsna range. Kuid ditsiplineerituse ja muude heade omaduste taustaks on ennekôike Göteborgi Eesti Algkool, sest enamik suvekodu kasvandikke on ühtlasi GE Algkooli ôpilased. ELA lastekodu eelistab nimelt neid noori, kes kas on juba GE Algkooli ôpilased vôi saavad peagi nendeks.

Suvekodu personal – Alma Kallang, Otto Paju, Ingrid Paju, Marje Tui, Aho Rebas, Olga Soomer, Ene-Mai Harjula, Rein Kotkas

Tütarlaste kasvatajaks suvekodus on pr Inge Paju ja tema abiliseks-praktikandiks Ene-Mai Harjula. Poiste kasvatajana toimib Aho Rebas, kelle abiliseks on Rein Kotkas. Perenaise kohustusi täidab pr Alma Kallang, kuna tema abilisteks on pr Soomer ja prl Marje Tui.

Tahaksime teada, mida sisaldab n.n. ühine tegevus. “Olenevalt ilmadest on see eeskätt väline tegevus”, ütleb Otto Paju. “Viibitakse rannas, kus meil on oma kuue isiku mahutavusega mootorpaat. Paadisôit toimub alati kasvataja kaasasolekuga ja korkvestides. Siis mängitakse palli vôi korraldatakse orienteerimismänge maastikul. Eriti eelistatavaks mänguks on strateegiline orienteerumine (Lipu varastus). Siin on vastamisi tegevuses kaks mängujôuku ja mängu sihiks on teise lipu äravôtmine. See maastikumäng süvendab vôistlusindu, on heaks jôuprooviks, kehutab môistust tööle ja arendab taktilist taipu. Tähtis on ikka vôistlusmomendi sissetoomine, ükskôik mis laadi ka mäng on. Nii oleme harrastanud tubadevahelist punkt-süsteemi-vôistlust näiteks eesti keele ja sônade kujundamise alal. Viimane seisab sônade moodustamises ühest tüvisônast lähtudes.

Maateaduse ja ajaloo vôistlusmänge oleme korraldanud samuti maastikul. Vihmaste ilmade puhul oleme harrastanud sisevôistlusi mitmesugustel eesti ainetel ja harrastanud lisaks hobilist tegevust. Harrastame ka palju joonistamist. On ju seegi mäng, eriti aga siis, kui on tegemist grupijoonistamisega.

Aga ühine tegevus ei seisne üksnes mängudes. Toimuvad veel näiteks tavakohased laupäevapiduôhtud ja kummagi vahetuse jooksul korraldatakse üks maskeraadôhtu. Oleme ka teatrit teinud. Ja peab ütlema, et just teatritegemisel on lapsed väga leidlikud: fantiseeritakse isegi näitemäng, tavaliselt muinasjutulise ja moraalse tagapôhjaga, leitakse vastavad osalised, korraldatakse pääsmete müük jne., lühidalt – luuakse terve organisatsioon direktorist pääsmete müüjani. Samasugust leidlikkust ja fantaasiarikkust näidatakse ka lôkkeôhtuil.

Meie siinsete traditsioonide hulka kuulub veel n.n. laste omapäev. Siis nad ise koostavad päevakava ja teostavad selle. Teevad isegi söögi, kusjuures teadagi, toiduretseptid arutletakse läbi koos perenaisega.

Suvekodu pere ôhtuoodet – mahla ja kuklit – saamas

Mis puutub üldse suvekodu toidusse, siis on see lihtne eesti toit: süüakse eesti leiba, värske piim ja munad tuuakse talust ja rohelist mitmes liigis, mille muretseb suvekodu varustav kohalik konsumäri, tarvitatakse üsna ohtrasti. Toiduga me säästlikud ei ole,” lisab suvekodu juhataja. ”Ja seda meilt keegi ei nôuagi.”

ELA suvekodu Kärr-Sämstadis on oma nime saanud Kärri talust ja Sämstadi külast mis omakorda asub Stångenäsi poolsaarel, mille moodustavad Brofjord ja Gullmarsfjord. Poolsaare tipus asub Lysekili linn. Suvekodu ise on kôrgendikul Gullmarsfjordi kaldal. Maastik ümbruskonnas on haruldaselt ilus ja vahelduv. Siit hakkab maastik kujundama palet, mis on omane Lôuna-Norra maastikule.

Foto tekstiga Eesti Päevalehes suvel 1963

ELA suvekodus Kärr-Sämstadis kanti suvekodu noorte poolt suure menuga ette Olev Mikiveri speks ”Kaarel XII ja Peeter Suur Narva all”. Pildil vasakult: Peeter Suur – Marje Tui, vürst Sakuski – Tiiu Kallang, Tehvan Raabe – Helle-Mai Ello, Karl XII – Toomas Ello, karoliinid – Mari Stenväg ja Els Raal.

Länsstyrelseni inspektsiooni aruandest suvel 1963

En äkta finsk bastu med dusch hade byggts på tomten. I huvudbyggnaden bör ett räcke sättas upp i trappan med anslutning till väggen nertill. Stövelställ önskvärt i nedre entrén. Dörrar bör sättas framför barnens garderober i stället för draperier. Tvättrummet är väl trångt. Ytterligare ett tvättrum skulle kunna ordnas i övervåningen i anslutning till flickornas sovrum.

Avträden är som förut, snygga och välskötta. Det verkade råda en trevlig stämning på kolonin såväl bland barn som personal.

Tuletôrje inspektsiooni aruanne ja nôuded 1963-08-13

1. Elektrisk besiktning enligt socialstyrelsens anvisningar nr 151/1962, avd III, punkt 3.
2. Eldstadsbrandsyn.
3. Vakande nattvakt enligt Statens Brandinspektions meddelande nr 1963:2 sid 7.
4. Genom uppsättning av utvändiga stegar från fönster eller på annat lämpligt sätt ordnas så att varje rum i andra våningen får direkt tillgång till reservutrymningsväg. Vindsrummet bör ej användas ens för personal.
5. Trappan förses på båda sidor med ledstång utan fria ändar.
6. Socialstyrelsens anvisningar nr 151/1962 ifråga om ordningsförhållandena (kvällsrond, användning av elektriska element, eldsläckningsmateriel, instruktion för personal och elever m.m.) skola noga efterföljas.
7. Invändig brandhärdig beklädnad av takytor, trappans undersida samt väggytor i alla utrymmen enligt Statens Brandinspektions meddelande 1963:2 sid 7.
8. Automatisk brandalarmanläggning eller fortsatt vakande nattvakt.

Om alternativ 1 väljes (åtgärder 1-6) kan byggnaden användas utan ytterligare åtgärder än punkterna 1-6 i högst två år, efter vilken tid byggnaden icke längre användes för nuvarande eller liknande ändamål.

Om alternativ 2 väljes (åtgärder 7-8) skola åtgärderna vara vidtagna senast den 1/5 1964.

Tegevuse aruandest 1963

Juhatuse tegevuse üheks olulisemaks sektoriks on l.a. ja ka varemalt olnud suvekodu. Sisse on tehtud juurde uusi garderoobe, teisel korral asuvad ruumid tapetseeritud. Laed värvitud, samuti ka pôrandad ja trepid. Väljaspoolt on hooneid vastavalt nôuetele parandatud, sauna juures välised tööd lôpetatud jne.

Kevadel toimus rahaline korjandus vastavate korjanduslehtedega, millest saadi kr 846:-. Sellest saadeti Lääne-Saksamaale Göteborgi laste laulupäevast osavôtmise vôimaldamiseks kr 781:80. Selle korjanduse juures aga ilmnes, et meie kahekümne pagulasaasta kestel on meie keskel tekkinud erasektorid oma tôekspidamiste poolest, kes omale enam ei pea kohustuseks toetada eesti sôjainvaliide, kehvemaid perekondi ega vanu, kellede majanduslik seisukord meile nende abistamist kohustuslikuks teeb.

Samal ajal – varakevadest kuni hilissügiseni – toimus vilgas töö Rahvaste Tänavast osavôtmiseks oma müügilauaga ja loteriiga, mida osavalt juhtis laekur Salme Randsalu. Müügiesemete ja loterii vôitude valmistamisega, loterii looside realiseerimisega, müügilaudade üles-seadmisega ja müügiga seoses olevate ülesannete tegevusega on Rahvaste Tänava ümber koondunud igal aastal enam kui 150 tegelast – enamuses naisperet – noori kui ka vanu, samuti ka meesperet raskemate tööde juurde. Sinna kuuluvad inimesed, kellel on eesti asja jaoks veel entusiasmi ega kes ei ole veel langenud erasektorisse.

Sügisel toimus kantud esemete kogumine, mis pidid olema puhtad ja terved. Need pakiti kastidesse ja saadeti Göteborgist autoga otseteed Münsteri – Eestlaste Keskesindusele väljajagamiseks.

Suvekodu tegevus kulges rahuldavalt, mida tuleb panna kvalifitseeritud juhtkonna arvele. Lastevanematega on nii suvekodu personalil kui ka ühingu juhatusel usalduslik ja üksteist môistev vahekord.

Tänuväärt ja silmapaistvat tasuta abi suvekodu tööde juurde on andnud juhatusliikmed Harri Velbri, Alfred Soomer, Helmo Ello, Rudolf Kilvar, Salme Randsalu ja väljaspool juhatust Juhan Kallang. Kôik vabad laupäevad-pühapäevad varakevadest kuni suvekodu tegevuse alguseni ja ka pääle selle tegevuse lôppu, kuni hilissügiseni on neid nähtud kopsimas, värvimas ja saagimas suvekodu hoonete ümber – sees ja väljaspool. Ühest küljest on see antud panus kôrge majandusliku väärtusega, teisest küljest aga ka suure kasvatusliku tähtsusega ja eeskujuks eesti ühiskonnale selleks, kuidas peaks suhtuma ning armastama meie noorteelu arenemise vôimaluste loomist. Loodan, et peakoosolek selle tööle ei keela andmast oma tunnustavat hinnangut.

Tasu on suvekodus ühe vahetuse eest – noorematelt 115 krooni, vanematelt lastelt 140 krooni. Juhatuse liikmete poolt tasuta tehtud tööd on tehtud 711 tundi, üldsummas 4000 krooni väärtuses.

Toetusteks on välja jagatud: kehvematele lastele suvekodus viibimiseks kr 485, suvekodus toitlustamise näol kôigile kasvandikele kr 1993:20, Lääne-Saksamaale kr 2036, Noorte ajakirjadele kr 70, Eesti koolidele kr 150 – kokku kr 4734: 29.

Ivar Grünthal – SÄMSTAD

Sonett luulekogust Neitsirike, kirjastus Ilmamaa, Tartu 1995.

Arst ja luulataja Ivar Grünthal, kelle lapsed viibisid mitu suve ELA suvekodus, kirjutas suurel arvul sonette suvekodu külalisraamatusse.

Mäe tipult lipp on lastud pajukile,

kuid sinine ning valge vastu peab:

teekäijal heledamaks kôrgub vile

ja meri tõusu tunnussõna teab.

Kuldrannal läbipaistvus laine kile

öö musti sügavusi häälde seab,

eel pimedus on niivôrd peegelsile

et heli näha on, mis ligi veab.

Kui laulab tumedus, kas siis ei kaja

tumm süda ja ta põhja vastuhelk

on virvendama minek kadund aja.

Vees veri üllatab kui rannanelk.

Antiikse õhtu lavakujundaja

on suure une tähtedeta telk.

ELA tegevus 1964

Chrustjov asendatud Bresnjeviga N Liidus, laulugrupp Beatles saab kuulsaks, sôda Vietnamis, olümpiamängud Innsbruckis ja Tokyos, Cassius Clay maailmameister poksimises, Nehru sureb Indias, rassirahutused USA-s, ”Pôhjala” suurlaager Koitjärvel

Kiri ELA juhatusele märtsis 1964

Angående vattenvården inom Gullmarns fjordsystem

Säkerligen har ni besvärats av den omfattande vattenförorening, som under lång tid pågått i Saltkälle- och Färlevsfjordarna och även långt ut i Gullmarn ända mot Lysekil. Försämringen har under senaste åren skett i hastigt accelererat tempo och vi står redan nu inför det faktum, att praktiskt taget hela Saltkällefjorden är otjänlig för bad, fisket och övrig fauna samt strandfloran starkt skadad m.m.

Munkedalsälvens av lut med åtföljande smutsvattensvamp, fibermassa, kloakavlopp och annan smörja starkt förorenade sötvatten är lättare än saltvattnet och vi få räkna med att detta åtminstone tidvis kommer att ligga som ett högst otrevligt ytskikt över hela Gullmarn (jfr Idefjordens smutsvatten som ett avskräckande exempel).

Bortsett från allmän otrivsel är föroreningen för Er som fastighetsägare av avgörande ekonomisk betydelse. Ett försämrat fjordvatten innebär en värdeminskning på åtskilliga tusentals kronor även för en liten fastighet. Oron för fastighetsägarna var även stark och berättigad vid Uddevallakretsens av Svenska Naturskyddsföreningen höstmöte den 3 december förra året, varvid beslöts att en intresseförening skulle bildas för att verka för god vattenvård och i övrigt tillvarataga medlemmarnas intressen.

Föreningen har åsatts namnet Gullmarsnejdens förening för vatten- och naturvård.

Informatsioonist ajalehtedele 1964-03-25

ELA laste suvekodu Sämstadis avab omad uksed eesti lastele esmaspäeval 15. juunil k.a.

Suvekodu asukoht on Kärr-Sämstadis ca 9 km Brodaleni jaamast – ilusa Gullmarsfjordi kaldal Lysekili lähedal marja- ja seenterikka pôlismetsa veeres.

Laste vanusemäär: suvekodusse vôetakse lapsi, kes sündimud a. 1950 kuni a. 1957 kaasaarvatud, üheks vôi kaheks perioodiks.

Ülalpidamise tasu on lapselt kes sündinud 1952 vôi hiljem 115 krooni ja lapselt kes on sündinud 1951 vôi varem 140 krooni ühe perioodi eest. Osavôtumaks tuleb tasuda enne suvekodusse tulekut ELA laekurile, pr Salme Randsalule. Lapsed kes on Göteborgi linnast, tasuvad ülalpidamisemaksu arstlikul läbivaatamisel ühingu laekurile.

Registreerimine algab 1. aprillist ja vastuvôtmine suvekodusse toimub registreerimise järjekorras. Suvekodusse vastuvôetud laste vanemaile vajalik informatsioon antakse ôigeaegselt hiljem.

Suvekodu ehitused: uue kaevu puurimistööd kestavad suvekodus juba alates veebruari kuust ning uut kaevu kavatsetakse kasutusele vôtta suvekodu tegevuse algusest. Uuest kaevust juhitakse torustik ka leilisauna ja samuti seatakse saunaruumidesse elektrivalgustus. Kevade lähenemisega algavad suvekodus välised värvimistööd ja teised parandused. Väljakule seatakse ülesse spordi- ja mänguvahendid.

Personal ja külalised kohvilaua ümber suvekodu ôuel. Vasakult Otto Paju, Ingrid Paju, Liisu Paju, Linda Peet, Olev Laanemäe, Alma Kallang, pr Laanemäe, Tiiu Kallang, Els Raal, Helle Aro, Toomas Ello

Kiri ELA juhatuselt Stångenäs Elektriska Distributionsförening u.p.a.-le kevadel 1964

ELA kavatseb käesoleval kevadel enne lastekodu tegevuse algust Kärr-Sämstadis oma lastekodu sauna elektri valgustuse sisse seada. /Märkus: viidi tegelikult läbi alles aastal 2002/ Selleks on vaja püstitada lastekodu ôuele kaks tulpa ja viia juhtmed sauna. Palume meile teatada, kas Teie ise teete selle töö ära vôi peame meie seda laskma teha vôi kellel Teie poolt on vastav volitus nende tööde tegemiseks antud. Vool peab saunaruumidesse olema pandud enne 1. juunit k.a.

Meie kasutame osa elektrivoolu suvel viludate ilmadega ka ruumide soojendamiseks. Palume, kas ei saaks ruumide soojendamiseks kasutatud elektri energiat tööstusvoolu tarifi alla viia, kuna see meile tuleks palju odavam. Me kasutame ju ruumide soojendamiseks voolu ainult öötundidel, kus energia kasutamine ju üldiselt palju vähem on.

Otto Paju kiri Jakob Aljasele 1964-04-06 märkide Eesti Noor valmistamise kohta

Sinu märki oleks vôimalik saada enne suve (vôtab aega 6-8 nädalat) kuulsast märkide vabrikust Sporrong. Alternatiiv 1: Monogrammi kujul EN sinisel pôhjal messingust rinnamärgina, 100 tk – ca kr 150:-. Alternatiiv 2: Mitmevärviline emailist märk, 100 tk ca ke 350:-. Alternatiiv 3: Eesti lipp, emailist ca à kr 3.50.

See kôik tundub aga vähemalt mulle kulukana ja aeganôudvana. Kas poleks môeldav, et ômbleksite need ise riidele, paksule kalevile vôi sametile, näiteks sinisele alusele, kas hôbedase vôi kuldse niidiga? Môned vanemad vôi koguni tüdrukud ise. Eestis ômmeldi ikka ise näiteks mantlite sisse monogramme.

Juurdelisatud kavandite pôhjal peaks neid olema kerge ômmelda. Suurem oleks môeldav riiete rinnale ômblemiseks. Enne muidugi vastavale riidetükile valmis ja see siis ômmelda kinni pluusi vôi pintsaku jne rinnale. Väiksemad vôiks pärast liimida näiteks papitükile (riideääred ümber taha keerata) ja papile nôel külge rinnas kandmiseks rinnamärgina-rinnanôelana. Mis Sa sellest arvad?

1964.a. ELA eelarve ettepanek

Väljaminekud

Palgad, töötasud – kr 7.450, pensjonitasud – 100, kontorikulud – 550, reisikulud – 1.800, muud kulud – 500, mänguasjad – 400, inventarid – 3.200, toit suvekodus – 8.500, pesu pesemine – 400, arsti tasu – 300, arstirohud – 300, palk kinnisvara hooldajale 950, elekter – 550, kütus – 150, puhastusvahendid – 200, muud – 600, hoonete remont 3.800, inventari hooldus – 550, kindlustus – 200 – kokku kr 30.500.

Sissetulekud

Annetused – kr 800, riiklik toetus – 3.300, laste tasud 7.500, Göteborgi linna toetus 18.900 – kokku kr 30.500.

Kiri Erna Tui-lt Jakob Aljasele 1964-04-27

Suvi on jällegi ukse ees. Tahaks heameelega saata lapsed suveks suvekodusse. Liina ja Marje on juba lastekodu kasvandike east väljas ja peaksid ôieti juba vähe taskuraha teenima. Need suved mis nad said olla teie lastekodus jäävad neile unustamatult meelde. Ise oleme maal üles kasvand ja same aru millest need lapsed ilma jäävad, kes talved ja isegi suved peavad linnas elama. Sellepärast tahaks Teile, hr Aljas, öelda veel suur aitäh selle vaeva eest mis Teie lastekodu heaks olete teinud. Ei tea kas on veel kohta I vahetuses Lemmi jaoks ja kui just ei ole enam platsi I-ses, siis II vahetusse. Jääme ootama vastust!

Clarence Peterson AB, Svanesund, pakkumine ELA-le 1964-05-27

Översänder harmed anbud å vatten- & pumpanläggning enligt nedanstående specification:

1 st Grundfosspump CPES 3-140 med ejektor och 500 l hydroforbehållare, 85 m 1 ¼ ” plaströr för 15 kg tryck, 85 m 1 ” plaströr för 15 kg tryck, ledning av plaströr från pumphus till huvudbyggnad, 1 st 60 cm cementring med lock, 1 m 4 ” plaströr i borrhål.

Ovanstående arbete är jag villig att utföra till ett pris av kronor 3.700, exklusive byggnadsarbete och elektrisk installation.

Môningaid teateid ELA juhatuselt suvekodule 1964-06-17

Suvekodu tegevus algab esmaspäeval 15. juunil. Külastuspäevad on esimesel vahetusel pühapäeval 28. juulil ja teisel vahetusel pühapäeval 26. juulil.

Tiiule ja Ahole on lubatud palgata puhkust Pôhjala Suurlaagri ajaks. Sel ajal asendab pr Virve Grünthal Tiiut köögis, Ahot Helmo Ello. Tasu saab pr Grünthal Tiiu, Ello – Aho palga suuruses. Paadi ja sauna kasutamise kohta maksavad varemalt maksma pandud korraldused.

Kiri ELA-le Eestlaste Keskkomiteelt Saksa Liiduvabariigis 1964-06-30

Täname teid tôsiselt kirja eest 17.6.64, milles Eesti Laste Abistamisühing Göteborgis, eesotsas Teiega, tôendate oma valmisolekut ja ohvrimeelt Saksamaa eesti laste suvekodude toetamiseks. Kuna laste registreerimine meie laste suvekodudesse on lôppemas ja vastavalt sellele koostatud ka kulude eelarve, vôime Teie poolt esitatud küsimustele käesolevaga vastata järgmist:

1. Keskkomitee poolt korraldatud suvekodud, üks Lôuna- ja teine Pôhja-Saksamaal elunevate noorte ja laste jaoks, alustasid oma tegevust suvel 1954.
2. Suvekodude organiseerijaks ja ülevalpidajaks on Eestlaste Keskkomitee.
3. Suvekodude korraldamise kulude katteks on keskkomitee saanud toetusi USA, Kanada, Rootsi ja Austraalia abistamisorganisatsioonidelt ja kogudustelt. Viimasel paaril aastal, väiksemal määral, ka Saksa asutustelt.
4. Keskmiselt on senini suvekodude tegevusest osa vôtnud 100 kuni 110 last (igal suvel).
5. Käesoleval aastal on senini registreeritud suvekodudesse 112 noort ja last. Neist saadame Rootsi eesti laste suvekodusse 11 last, sellega jääb meie suvekodudesse 101 last (ca 40 last Lôuna- ja 61 last Pôhja-Saksamaa suvekodusse).
6. Suvekodude käesoleva aasta eelarve on koostatud järgmiselt: Pôhja-Saksamaa suvekodu DM 11.400, Lôuna-Saksamaa suvekodu DM 10.500, kokku DM 21.900.

Kuna keskkomiteel puuduvad tagavara summad suvekodude korraldamisega seoses olevate kulude katmiseks, siis oleme olnud ja oleme ka käesoleval aastal usus ja lotuses, et eelmainitud eestlaste organisatsioonid vajaliku summaga meid toetavad.

Teid, Teie püüdluste ja abistamise eest suvekodu noorte, ôpetajate ja Keskkomitee nimel ette tänades. Jaan Lepik, Kooli ja haridusala juhataja

Göteborgi Eesti Seltsi kutse ELA juhatusele 1964-07-05

Göteborgi eesti Seltsi juhatus palub Teie organisatsiooni esindajat lahkesti külastada seltsi lastesuvekodu Ugglarpis pühapäeval 12. juulil. Buss väljub Gustav Adolfi turult kell 9.00 ja sôit Teie esindajale on tasuta. Austavalt – Martin Pommer, esimees.

Artikkel ajalehtedele 1964-07-22

Puhkelaager noortele ja vanadele ELA suvekodus, Sämstadis

Vabade Eestlaste Ühing korraldab ELA suvekodus Kärr-Sämstadis puhkelaagri, millest osa vôtta vôivad nii noored, kui vanad. Kaasavôetud laste järelvalvet teostavad vanemad ise. Laager kestab 14. augustist kuni 24. augustini. Kui leidub rongiga ühissôitjaid, saab 10-ne ühissôitja puhul 35-50 % sôiduhinna alandust. Laagri huvialaliseks tegevuseks on suplemine merevees, paadisôit, kalapüük, marjulkäimine ja tuvunemine muinsusesmetega, milliseid ümbruses leidub.

Ühistegevuseks on osavôtjate soovil uute seltskondlike laulude-mängude ôppimine, sportlikud ja ühiskondlikud mängud, vajalikke näpunäiteid tervishoiust ja esmaabist jne.

Toitlustamine toimub ühiselt, kus juures laagrist osavôtjail tuleb kordamööda perenaisele köö-gis abiliseks olla. Tasu toitlustamise eest on 7 krooni päevas, milline tuleb registreerimisel tasuda. Voodiriided on suvekodus olemas, kuna voodipesu ja muud vajalikud esemed tuleb kodust kaasa vôtta.

Laager toimub osavôtjate arvule ja ilmastikule vaatamata. Laagri lôpetamise puhul toimub seltskondlik koosviibimine pühapäeval 23. augustil vähjaôhtu nime all mitmesuguste lôbustustega, kuhu oodatakse külalisi igast Lääne-Rootsi keskusest kus eestlasi asub.

Kasvataja Aho Rebase aruanne suvekodu tegevuse kohta 1964-08-04

Käesoleval suvel on ELA suvekodus lastega mitmed sportlikud vôistlused ja mängud läbi viidud. Suvekodu meistrivôislused on korraldatud ping-pongis ehk lauatennises, kaugushüpes ja kôrgushüpes, 60. m. jooksus ja pikamaajooksus. Peale seda on veel tehtud orienteerumised – punktivôistlused ja mitmekülgsed eestiainelised vôistlused kôikide suvekodu kasvandikega.

Juhataja Inge Paju kiri Jakob Aljasele 1964-12-08

Aitäh kirja eest, eriti Liisu poolt, ilusa suvekodu muinasjutu eest.

Kalamehe arvele kirjutasin alla. Saime kala küll, aga see 4/8 saadetud arve kunagi minuni ei jôudnud – arvatavasti saatis ta kuidagi valel aadressil.

Telegrafi arved on makstud suvekodule, kuna môlemad helistasin mina sisse – üks meie poolt Oti vennatütrele, teine Mertsina poiste eest. Otsi palun kviitungiraamatu koopiate hulgas, need on seal olemas.

Muutusin veidi kurvaks lugedes pôhjust, miks Ants aknaruutu ise ei pidanud maksma. (On Sul meeles, et soovisin pehmendada ja temal vaid osaliselt lasta tasuda, aga Sina polnud sellega päri). Puudulik järelvalve sel juhul tähendas seda, et suvekodu juhataja seisis Antsust paari-kolmekümne meetri kaugusel – seega nägin seda täpselt pealt, aga niisugune viskamine on vähem kui sekundi töö – vôimatu takistada kui kivi juba ôhus on. Toonitan veelkord, et igasugune kivi maast vôtmine ja viskamine on meil suvekodus alati, samuti sel aastal, kôvasti keelatud olnud. Seega leian, et pôhjendus ”puudulik järelvalve” on vale, olgugi et mul pôhimôtteliselt selle vastu midagi pole, et Ants ei maksnud. Juhtum oleks pidanud saama nime ônnetus, tingitud Antsu ülemeelikust tujust. Kui ELA ametlikes paberites Sinu poolt toodud pôhjus – puudulik järelvalve – kirjas seisab, palun teatavaks vôtta, et mina selle vastu protesteerin. Vôibolla on see pisiasi, aga kui katsud üht asja hästi teha ja kui siis niisugusi süüdistusi kuuled, on kurb.

Muidu ootame jôule ja rabame kôik tööl – koolis – lasteaias käia. Kahjuks ei saa tänavu Göteborgi laste jôulupuule. Tervita aga meie lapsi, kui neid näed. Aitäh ka pr Soomeri paki edastamise eest.

Heldur Alveri kiri Jakob Aljasele 1964-04-01

Lugesin tänasest ajalehest teadet Kärr-Sämstadi lastekodu kohta ja pöördun Teie poole palvega, et saadaksite mulle vastavad registreerimislehed. Olen väga huvitatud oma môlema lapse, Pia, sündinud 1953 ja Peetri, sündinud 1955, saatmisest eesti lastekodusse. Siin Hässleholmis teisi eesti lapsi ei ole ning neil on raskusi eesti keelega. Seetôttu sooviksin väga, et nad suveks eesti lastekodusse saaksid. Varem pole nad suvekodus olnud. Nüüd palun Teid mulle veel teatada, kus see Kärr-Sämstadi lastekodu asub. Kas on see sama lastekodu, mille nimeks on Toftagården Orusti saarel?

Jakob Aljase vastus Heldur Alverile 1964-04-04

Teie soovi kohaselt saadan Teile kaks laste suvekodusse registreerimislehte, mis täidetult tulevad ühingu juhatusele tagasi saata.

ELA suvekodu asub Munkedal-Lysekili vahel, Brodaleni jaamast ca 9 km ilusa Gullmarsfjordi kaldal. Rannas on supelkoht silla ja paadiga. Suvekodu on ühingu poolt omaduseks ostetud maaalal, mille suurus on üle hektari. Krundil on kaks hoonet elamis- ja mänguruumideks, saun (soome) ja teised vajalikud hooned. Eriruum on ehitatud külalistele ööbimiseks môneks ööks. Göteborgist on suvekodusse autoga täpselt 142 km. Meie sôidame kuni Brodaleni jaama rongiga, säält taksodega suvekodusse, mis kôik sünnib ühingu kulu ja kirjadega.

Orusti saare lastekodu on Eesti Seltsi ja SKF Eestlaste Koonduse oma, see on nüüd likvideeritud ja selts ostis endale ühe tühjaks jäänud rootsi lastekodu /Valgeranna Ugglarpis/. Kus see just asub, pole mul täpselt teada. Arvan, et minu informatsioon Teid rahuldab. Muide – meie suvekodus on pedagoogilise vilumusega juhataja ja üks kasvataja, kes Teie lastele ühes teiste kasvandikega kindlasti suve jooksul eesti keele selgeks ôpetavad, sest ka omavaheline kône peab suvekodus toimuma emakeeles.

ELA 1964.a. tegevuse aruandest

ELA tegeus ei moodusta endast mingisugust hooajalist tegevust, vaid pidev töö toimub terve aasta läbi, kuid erilist elevust sellesse on siiski märgata varakevadel ja hilissügisel. Kevadise elevuse moodustavad endast ühiselt kôik ettevalmistused suvekodu hooajaks. Hilissügisel on selle pôhjustajaks Rahvaste Tänav oma ettevalmistamisega ja korraldamisega. Selleks müügiesemete valmistamine, loteriilooside eelmüük jne koondab oma tegevuseks kaugelt üle saja eesti proua ja preili ühiseks tööks – eesmärgiga anda oma panus suurema Rahvaste Tänava eesti osakonna läbimüügile, millest saadud tuluga valmistatakse igal aastal pühaderôômu oma puudustkannatavalile rahvuskaaslaste perekondadele ja nende lastele Lääne-Saksamaal. Rahvaste Tänav korraldatakse Rädda Barneni üritusena igal aastal novembrikuu viimasel neljapäeval ja reedel, millest pääle eestlaste veel mitmed rahvusgrupid oma müügilaudadega ja väljapanekutega osa vôtavad.

Kevadine tegevus koondub varakevadel suvekoduga seoses olevate ülesannete ümber: sääl on alati vaja parandada, täiendada ja juurde ehitada ühte ja teist, selleks et seda viia vastavatele nôuetele lähemale. L.a. valmistati suvekodu ôuele terve komplekt uusi mänguvahendeid, ronimiseks, liuglemiseks, kiikumiseks jne. Järjekorda ja hulka töökäsi ootab spordiväljaku kordaseadmine ja väljaehitamine.

Kôik need tööd ei vaja mitte üksi raha, vaid ka mitmeid töökäsi, kes armastusega eesti noorte rahvusliku arenemise vastu sinna appi tuleks. L.a. suuremate tööde hulka tuleb lugeda ka uue puurkaevu tegemine suvekodu ôuele. Kaev on 97 m. sügav ja läks maksma 9.546:25 krooni, millest saime ainult 5000 krooni toetust, kuna puuduv osa on antud ELA krediitidest.

Tuletôrje määruste järgi tuli katta tulekindlate kipsiplaatidega môlema koja seinad ja lagi ning trepialused. See tôi lisakulusid, mis olid ettenägemata ja selle tôttu tuli jätta mitmed tööd tegemata, milliseks oli eelarves vastavad summad ette nähtud. Pääle seinte katmise tuli ehitada juurde ka uus lisaväljapääsu vôimalus teiselt korralt läbi akna. Krediitide kokkuhoidmine andis siiski veel peamaja ühe külje ülevärvimise vôimaluse väljaspoolt. Väga palju on suvekodu korrastustöid tehtud tasuta heaperemeheliku armastusega. Nii viidi katuse alla n.n. ”jahiloss” millise nime andsid lapsed selle onnile, mida kavatsetakse kasutada ajutistele külalistele ööbimiseks, öövahile elamiseks jne.

Kogu meie suvekodus saavutatud edasipüüdmine ja selle arendamine on resultaadina kokku vôetud ühe inspekteeriva ametniku kirjalikus ettekandes, mida ta esitas oma ülemusele ja see kôlab eesti keeles nii:

”Ühingu juhatuse suur vilumus ja sügav armastus ja lisaks hoolitsus ning tunnustusväärsete kogemustega juhitud üldine tegevus suvekodus on nii personali kui laste elu kujundanud üheks suureks harmooniliseks ja südamlikuks kooseluks, mida soovitan külastama tulla ja eeskujuks vôtta”

Vihmased ilmad takistasid l.a. väga palju suvekodus laste tegevust, kuid sellest hoolimata ei juhtunud ühtegi haigestust ilmastiku môjul. Toitlustamise eest oli hästi hoolitsetud ning selle kohta oli kiitvaid môttevahetusi ka väljaspool suvekodu. Osa lapsi viibisid ka Pôhjala suur-laagris, mida lapsed tagasitulles nimetasid ”Porila” laagriks, kuna suurte vihmasadude tôttu muutusid suurlaagri maaalad üheks suureks porijôeks.

ELA ühingu eesmärk on alati olnud sügava rahvusliku tôekspidamisega. Sellest seisukohast väljudes on terve ühingu tegevus ilma erilise ôhutuseta olnud kantud nagu endastmôistetavalt sellest ühisest arusaamisest ja suurest usaldusest, et kôik, mis selle tegevuse ümber sünnib ja saavutusteks loodakse, läheb tervikuna eesti noorte rahvusliku ühtekuuluvuse tunde kasvatamiseks ja puudustkannatavate rahvuskaaslaste perekondade majanduslikuks abistamiseks. Et see tôekspidamine ja arusaamine meid edasi ühendaks ja meie tegevust edasi kannaks, see jääb mu ôilsamaks sooviks

ELA juhatuse eesmärgiks on olnud – kasvatada ja arendada eesti noortes rahvusliku ühtekuuluvuse tunnet ja see töö on kulgenud vastatikkuses usalduses ning üksteiste môistmises. Tahaks loota, et ka tulevikus nii jääks. Jakob Aljas, ELA esimees

ELA tegevus 1965

Janne Lundqvist parim Rootsi tennisemängija, Albert Schweitzer ja Winston Churchill surevad, sôda Vietnamis, Rootsis lubatakse müüa keskmise kangusega ôlu – mellanöl, laevaühendus Tallinn – Helsinki, XVI üldlaulupidu Tallinnas

ELA juhatuse kiri Socialstyrelsele juurdepääsutee asjus 1965-03-15

ELA suvekodu Kärr-Sämstadis juurdepääsutee kulgeb üle Thure Johanssoni taluôue. Just suvekodu tegevuse algul 1964.a. sulges Johansson selle tee, mille tôttu meie suurte raskustega saime suvekodu ilma juurdepääsuteeta käigus hoida, sest suvekodus ei juhtunud ônneks haigestumisi, ônnetusi ega ka mitte tuleônnetust, mis oleks nôudnud sôidukitega suvekodu ôuele sôitmist.

Johansson pôhjendas omavolilist teesulgemist sellega, et teed Kärr-Sämstadi suvekodule üle tema krundi ei ole kusagil ette nähtud. Kungl. Socialstyrelseni teadetes nr 83 – 1954.a. ”Råd och riktlinjer för barnkoloniverksamhet” peatükk ”Tomten” all on selgesônaliselt mainitud: enne suvekodu avamist peab suvekodule olema rajatud juurdepääsu tee. Nii pidi see tee, mida Johansson nüüd on sulgenud juba siis olema tarvitatav tee suvekodule – sissesôidu teeks ja sellega juba 32 aastat tagasi, kui neis hoonetes suvekodu avamiseks Socialstyrelseni vastav luba lastekodu avamiseks anti, sest teist vôimalust kusagilt mujalt kandist lastekodu ôuele pääsemiseks ei ole, ega pole ka kunagi olnud. Samuti näidati endise selle krundi omaniku – Vänersborgi Dispensärföreningu esindajate poolt selle maatüki meile müümise juures kätte just sama tee lastekodu ôuele pääsemiseks.

ELA esitas suletud tee avamiseks palve Göteborgi ja Bohus lääni valitsusele. Seda küsimust on nüüd juba mitu kuud selgitatud kuid varsti on kevad käes, suvekodus on vaja teha remonte, korraldada mänguväljakut ja teha teisi ettevalmistustöid enne lastekodu avamist, kuid tee seisab ikka avamata.

Kôiki eelpool toodud asjaolusid arvesse võttes ja lastekodu tähtsust ning huvisid silmas pidades palume tungivalt Teie kaasabi, et Kärr-Sämstadi laste suvekodu juurdepääsu tee saaks viibimata avatud, ja et selle kasutamiseks Johanssoni poolt meile edaspidi enam takistusi ei tehtaks.

AdoParlo kiri Jakob Aljasele 1965-07-20

Kuna ilmad üpris nii järsku muutusid erakordselt ilusaks, siis nagu pole mahti saanud Sulle kirjutada. Muuseas märkasin ka, et ärakirja arvest, mille Sulle üle andsin olin rutuga linna unustanud. Nii ei saa ma nii kergelt kôiki neid päevi ja töötunde siin arvestada, kuid üldsônaliselt vôiksin Sulle lühidalt teatada servituuditee vabastamise kohta järgmist:

ELA volinikuna oli mul päris intensiivne tegutsemine 7. jaanuarist alates kuni 17. maini 1965 ja hiljem veel Kronofogde juures otsuse täideviimise asjas.

Länsstyrelse juures olen ligikaudu 20-nel korral vaidlusi pidanud, andes sisse järjest täiendavaid andmeid ja materjale. Isegi lääni peaarhiivi ja selle ülemusi tuli neljal korral külastada, vaidlusi pidada ja väljavôtteid hankida. Siis rida telefonikônesid Uddevallas asuva maamôôtjaga, kohtu kinnistusjaoskonnaga jne.

Seda selgitustööd ja tôendite hankimist raskendas see asjaolu, et omal ajal, 1933, kui ELA-le kuuluva krundi eraldamine oli, ei ole täpselt ära märgitud vaidluse all olevat servituudi teed, ei ka seda kus ta algab ja kus ta lôpeb. Siin tuli lääni asessorit ja esimest notariust veendumusele viia, et see tee ei vôinud mujalt käia, et sôidukitega juurde pääseda.

Muuseas kui 14 ja 15 juulil linnas käisin, külastasin selles asjas rootsi juristi ja andsin talle üle pudeli wiskit, milline kulu minu endises arves puudus kr 27:-. Seda olin talle lubanud.

Sulle kôike hääd ja palju energiat soovides – Sinu ustav sôber Ado Parlo

Förlikningsavtal – Uddevalla Tingsrätt 1965-11-12

Föreningen medgiver att Kärr 1-5-s vägservitut avser rätt att som utfartsväg använda vägen A-D å den i målet angivna ritningen. För kostnaderna för ny väg inom Kärr 1-5 bidrager Thure Johansson med 2.500 kronor. Denna väg är avsedd att framdragas utmed gränsen mellan Kärr 1-5 och Kärr 1-13.

Den hittills begagnade sträckningen där utfarten är får begagnas till den 1 maj. Dock får den icke användas för körtrafik på annan tid än då marken är så frusen att den kan bära sådan trafik. Ersättningen 2.500 kronor jämte 200 kronor till kostnader betalas av Johansson till föreningen senast den 1 maj 1966, dock först sedan sprängningen för vägen utförts i enlighet med ovan nämnda förutsättningar. I övrigt betala var och en av parterna sina kostnader för rättegången.

Helmi Mäelo kiri Jakob Aljasele 1965-03-24

Kunagi kui ma olin Göteborgis pöördus minu poole üks daam küsimusega, et kas kuidagi ei saaks ka Göteborgi laste suvekodudesse lapsi Saksamaalt. Tollal oli asja algus ja meil ônnestus raha hankida Rädda Barnenist ja meie ei olnud otsustajad.

See asi on jätkunud ja jätkub, kuid ainult omal jôul, sest tol esimesel korral andsin Rädda Barneni daamidele lubaduse, et meie enam sinna norima ei lähe.

Siin on Eesti Abi ja Balti Humanistlik Ühing nüüd viimastel aastatel laste toomist majanduslikult kandnud. Möödunud aastal viibisid Saksamaa skaudid siin Balti Humanistliku Ühingu kulul.

Eeloleval suvel tahame jälle mônevôrra lapsi Saksamaalt siia tuua. Olen selles asjas kirjavahetuses Saksamaa keskkomiteega ja olen nendelt küsinud, et millist asupaika nad siin eelistavad. Sain äsja Västrikult kirja milles ütleb eelistavat Göteborgi. Meil ei ole midagi selle vastu, kui Teie arvate et leiate seal vôimaluse nende vastuvôtmiseks. Meie saame selleks toetust anda kr 2.500:- milline summa on ainult ülalpidamise kuludeks, kuna sôidurahasid meie ei maksa.

Nüüd küsin: kas saate sealt lapsi vastu vôtta ja kôik korraldused sellega seoses läbi viia? Meie tasume ainult rahaga. Mitu last saate selle summaga ülalpidada üks kuu?

Ma olen tänulik vastuse eest nii kiiresti kui vôimalik, sest siinne Eesti Abi tahaks meeleldi noid lapsi oma kodudesse. Et need lôpuks mitte kahevahele ei jää, seepärast on parem, kui asi kiiremalt selge oleks. Juhusel, kui Teie teatate jaatavalt, kirjutame sellest Saksamaale, kes siis Teiega otseühendusse astub.

Jakob Aljase kiri Johannes Västrikule 1965-05-08

Armas Johannes, kuidas on Su tervisega? Kindlasti oled ületöötand ja nüüd nôrkesid koorma all! Ole ettevaatlik, sest meie järgi kasvav pôlv ei oska meid asendada. Seda vôib vast kolmas pôlv, aga siis on see hilja terve meie olemasolu küsimuse edasiviimiseks. Sellepärast püüa olla oma pääle vôetud koormakaaluga ettevaatlik et see sind enneaegu ei murraks.

Kirja eest ütlen palju tänu ja ootan nüüd selgemat otsust teie laste tulemise kohta meie suvekodusse. Mina soovitaks teile saata lapsed teisse vahetusse nii kauaks, kui vôimalik. Teine vahetus algab kolmapäeval 14. juulil. Lapsed vôiksid saabuda 12. juulil. Nad ööbiksid linnas, mille eest hoolitseme. 13. juulil sôidaksime suvekodusse, sest samal päeval lahkuvad I vahetuse lapsed.

Teie laulupäevad algavad 7. augustil. Lapsed sôidaksid tagasi siit 2. 3. vôi 4. augustil, saaksid kodus käia ja jôuaksid ka laupäevaks laulupäevadele. Aga kui neil vahepääl kodusse minek pole vajalik, saaksid mône päeva kauem siin olla ja sôidaksid siit otsekohe laulupäevale.

Ma soovitan seda teatud murelikkusega tulevaste toetuste môttes. Praegu on juba mitme organisatsiooni juhtkonnas tugev tendents venelastele sümpaatia avaldamiseks ja heidetakse meile juba ette, et meie oma toetustega enda juures jôukohaselt ei toeta omi asutusi ja abivajajaid, vaid loodame välistoetustele. Nii on juba Rootsi ühing ”Kaitse Lapsi” (Rädda Barnen) Göteborgis käesoleval aastal täiesti loobunud toetuste andmisest baltlastele, kes elavad väljaspool Rootsit. Nende hulgas ka Lääne-Saksamaa. Nii peab olema ettevaatlik ja kasutama kôik vastutulekud ära, mis meile käesoleva aasta kohta on lubatud, sest pole kindel, mis meid ees ootab. Nii kaaluge kôiki olukordasid, enne kui langetate otsuse. Meie laste arv on môlemis vahetuses juba täis kusjuures on arvetatud teilt 12 lapsega. Kui need ära jäävad, saame omale Rootsist 12 lapse jaoks ruumi juurde. Meie ei saa kunagi rahuldada kôiki soovijaid ja osa peavad igal aastal ”ukse taha” jääma. Seepärast on meil käsil uute ruumide ehitamine, milleks juba projektid läbivaatamisel ja täiendamisel.

Johannes Västriku (Eestlaste Keskkomitee) kiri Jakob Aljasele (ELA-le) 1965-05-10

Teatan Sulle nüüd lôplikult, et meie perest tuleb Sinu suvekodusse 8 last koos saatjaga. Kas puuduva nelja lapse saadab Pôgenike Koondis, pole veel teada. Palusin sellest informeerida meid ja astuda samaaegselt kontakti Sinuga.

Rootsi tulevad meie poolt kôik sôjavigastatute lapsed, kes elavad enamuses Sôjavigastatute Kodus Schönaus. Need on Kersti Aabjôe, Arvi Taarmann, Maret Päärmann, Arvo Tali, Raoul Sander, Arved Vehm, Bernhard Vehm ja Reet Schmidt.

Saatjana on kaasas Schönau täienduskooli juhataja-ôpetaja pr G. Bohn. Üks lastest, nimelt Schmidt, Reet, on küll liiga noor, kuid see on Sôjavigastatute Ühingu esimehe Anatol Schmidti tütar ja pr Bohnile on see tütretütar, kes temaga saab hästi hakkama ja kes valdab täielikult eesti keelt. Loodan, et lubate teda kaasa vôtta.

Jään veel paariks nädalaks Geislingeni ja kui kirjutate vahepeal, kirjutage siinsele aadressile. Saadan ka vastavad ankeetlehed lastele täitmiseks.

ELA juhatuse tänukiri annetajatele 1965-09-23

ELA juhatus on ülimalt tänulik ootamatult hästi ônnestunud Lääne-Saksamaalt ELA suvekodus viibinud sôjainvaliidide laste abistamiseks toimunud kiirkorjanduse tulemuste üle:

Rahaline korjandus andis kr 649:- ja härra Milve poolt antud varustus 2.500:-, seega kogu-väärtuses kr 3.140:-. Praegusel ajajärgul meie seas arenenud tôekspidamisega arvestades on see otse uskumatu, aga see on siiski realiteet!

Härra Voldemar Milve poolt antud varustus, mis oli täiesti uus, on kôk saadetud Lääne-Saksamaale ja sellest on saanud osa mitte üksi ELA suvekodus viibinud lapsed, vaid ka osalt teised Schönaus kahes invaliidide kodus asuvad lastega ja puudustkannatavad sôjavigastatute perekonnad.

Rahalisest annetusest on veel osa järgi ja see saadetakse Lääne-Saksamaale Eestlaste keskjuhatuse kaudu, kasutamiseks sôjavigastatute perekondadele.

ELA juhatus loodab, et sellise jaotusega lepivad ka kôik lahked annetajad, kuna suvekodus viibinud Lääne-Saksamaa lapsed saivad täiesti uue varustuse ”pealaest kuni jalatallani”.

Juhatus avaldab teile oma sügavat ja siirast tänu ja austust selle suure abi eest, mis Teie vôimaldasite oma ohvrimeelse annetusega Lääne-Saksamaal asuvate sôjavigastatute perekondades leiduvate puuduse leevendamiseks.

Vajalikud tööd suvekodus 1965 – tegevuskava

Mängumaja katus parandada ja tôrvata

Kamina ülesseadmine mängumajas.

Endises söögitoas panna lükatavad uksed riiulitele ja parandada välisuks.

Keldri ukse lingi alumine osa parandada.

Metsahüti sisetööde lôpetamine ja värvimine.

Vasakult – Jüri Seim, Jaan Seim, Agu Roger, Toomas Ello, Eva Saaremäe, Aho Rebas, Erik Saaremäe, Ann Grünthal, Ants Mertsina, Lemmi Tui, /?/, Alar Saaremäe, Pia Grünthal, Malle Åberg

Endel Kunstmanni poolt tehtud tööd suvekodus kevadel 1965

Metsaonn seestpoolt vooderdatud, katus, pôrand ja seinad kahel korral värvitud. Kaks kappi tehtud ja neile käepidemed ja lukud pandud. Magamistuppa garderoobile tehtud neli ust ja neid värvitud. Mängumajja tehtud uus kapp ja selle sisse pandud riiulid, uksele käepide ja lukk ning kapp kaks koda värvitud. Sauna akendele asetatud vihmavee kaitseplekid. Söögi-lauad ja nende alused värvitud kaks korda. Kahele toale pandud uued lukud ja käepidemed. Supelsild rannas üles seatud koos Ello ja Soomeriga. Paat puhastatud ja seestpoolt lakitud ning väljaspoolt värvitud.

Suvekodu veeproovi protokoll 1965-06-22

Vattnets färg var svag. Gelatinbakteriehalten var hög. Övriga bakteriehalter var låga. Vattnet var vid undersökningstillfället från bakteriologisk synpunkt med tvekan tjänligt som dricks- och hushållsvatten. Gelatinbakteriehalten kan nämligen tyda på att brunnen påverkas av ofullständigt renat vatten från ytliga marklager. Försämringar i hygieniskt avseende är därför ej uteslutna. Bengt Hemvik, Apoteket Lejonet, Göteborg

Köögipersonal – Marje Tui, Alma Kallang, Tiiu Kallang, Olga Soomer

Kiri Rädda Barneni esinaiselt ELA-le 1965-06-11

Som svar på Edert ärende av den 7 maj ber vi få meddela, att vi från vårt postgirokonto översänt kr 2000:- för att användas till Eder barnkoloni i Kärr-Sämstad.

Samtidigt vill vi nämna, att vi i framtiden tyvärr inte ser oss i stånd att bidraga till denna Eder verksamhet, då våra bestämmelser angående disposition av våra medel blivit betydligt skärpta. Högaktningsfullt Astrid Petzäll

ELA tegevuse aruandest 1965.a. kohta

Pean aga alguses kohe ka mainima, et on väga palju raskusi olnud üheksaliikmelist juhatust kokku saada ja meie töö on tihti sellepärast kannatanud. Selles osas tuleb parandusi teha.

Meie suvekodu tegevuses oli suuremaks raskuseks sissesôidu tee lahendamise küsimus. Nagu teate suleti meie tee naabri poolt, kelle ôuest tee läbi kulgeb. 1964.a. selle läbi tekkinud kirjavahetus kestis peaaegu terve aasta enne kui Maavalitsus oma otsusega tee pristavi kaudu uuesti avas. Seda asja lahendas ühing oma esindaja kaudu, kelleks oli rev. kom esimees Ado Parlo.

Kuid küsimus ei olnud sellega lahendatud. Raskusi tuli sellega, et naaber takistas selle tee parandamist, kui ka kaupade ja materjalide juurdevedu ja takistuste kôrvaldamiseks tuli otse resoluutselt tegutseda. Oli ônneks, et neil kriitilistel päevadel üks juhatuse liikmeist juhtus suvekodus olema, ilma milleta suvekodul oleks tekkinud mitmesuguseid raskusi probleemi lahendamiseks.

Naabrimees aga ei leppinud sellega, vaid alustas kohtu korras asja lahendamist – pôhjendades asjaolule, et kuna praegu kasutatava avaliku teed mööda saab suvekodu oma krundile, vôib see oma krundi piirides uue tee teha, millist mööda suvekodu vôib pääseda igasuguste sôidukitega kuni hooneteni ja edasi. Protsessi edasiviimine anti jälle adv. Ado Parlo hooleks. Juhatuse seisukoht on alati olnud, et tuleb kaitsta olemasoleva tee seadusepärast allesjätmist ja selleks kôik teha, et saavutada selle tee kasutamise ôigust vastuvaidlemata tôendite kaudu. Selle alused olid aga väga nôrgad, sest Vänersborgi isikud, kes selle kasutamise aega varematest aegadest oleks teadnud tôendada, olid varisend mulda, samuti ka maa endised omanikud. Küsimus hakkas lahenema meie ühe sôidu puhul Parloga suvekodusse, kus meie taksojuht Olsson ütles teadvat endiste maaomanike kasvandike elukohta. Tema abiga saime nende aadressid teada ja nende abiga saime tunnistusi mida vaja oli. Need tunnistused esitas Parlo kohtule. See tegi naabrimehe Johanssoni pehmeks, meie vôit oli kindel.

Arvestades sellega, et meil Johanssoniga tuleb, kui naabrimehega, kokku puutuda ja läbi käia, siis on väga tähtis, milline on meie vahekord temaga. Sellest seisukohast väljudes saavutas Ado Parlo Johanssoniga kokkuleppe, mille alusel tasub tema ELA-le teetegemise kuludeks kr 2.700. Selle juures on kalkuleeritud, et tee ei lähe maksma üle 5.000 krooni. Tee ehitamise asjus on Parlo poolt peetud läbirääkimisi ühe kohapäälse isikuga, kes seda tööd on nôus oma pääle vôtma kr 5.000 eest. Juhatus on sellele mehele saatnud vastava materjali ja kirjeldused, mis on sinna juurde vajalikud ja palunud teda meile saata oma pakkumine.

Selles segases ja murettekitavas olukorras on suvekodu juures tulnud teha ka kôik remondid ja teised ülesanded. Vôiks nimetada järgmised:

1. Mängumaja sai seesmiselt pôhjaliku remondi, lisaks sai sinna sisse tehtud uus kapp mänguasjade ja tööriistade paigutamiseks.
2. Metsaonn vooderdati seestpoolt ja väljast ning värviti môlemalt poolt kaks korda. Ja see on nüüd öövahi eluruumiks täitsa korras.
3. Mängumajja seati kohale kamin ja tehti korsten kamina jaoks.
4. Väljaspoolt tehti mängumaja katusele vajalik remont ja tôrvati üle.
5. Metsaonni muretseti petrooleumi soojendaja ja laste magamisruumidesse elektrisoojendajad ja ühte tuppa asetati garderoobidele uksed ette.
6. Pääle selle teostati veel väiksemad parandused, veeti mänguväljakule tasandamiseks kruusa ja liiva jne.

Suvekodu tegevus kulges rahuldavalt sellest hoolimata, et alaline vihm püüdis tegevuse takistajaks olla. Lapsed jäid terveks ja teotahtelisteks kuni tegevuse lôpuni. Katseks oli suvekodusse vôetud kaheksa last Lääne-Saksamaalt. See oli takistuseks suvekodu elule, kuna neist osa ei oskanud enam eesti keelt ja nendega pidi saksa keeles kôik lahendama. Nende positiivseks omaduseks oli see, et nad tahtsid igas suvekodus teostatud ürituses häätahtlikult kaasa tegutseda. Nad ei pôrkanud kunagi kôrvale deklameerimisel, laulmisel ega mône pala ettekandmisel. Oma käitumisega olid need lapsed meie omadele heaks eeskujuks.

ELA tegevus 1966

Maailmaruumi vallutamine, Hylands hörna televisioonis, Bosse Högberg – edukas poksija, vietnamisôja vastased demonstratsioonid, Hasse&Tage kuulsad humoristid, avatakse Göteborgi Eesti Maja, kultuurirevolutsioon Hiinas

Kiri Jakob Aljaselt Harri Velbrile suvekodust 1966-07-28

Armas Harri, terve juhatus on vajunud puhkuse hôlma ja ühtegi liiget ei leia, kellega vôiks vajaduse korral aru pidada. Häda on jälle veega, mitte sellepärast et seda ei oleks, vaid sellepärast, et seda ei saa kaevust kätte. Uue kaevu pump on rikkis – vesi jookseb pumbast kaevu tagasi. Saime vett pumbast, mitte paagi kaudu kraanist, nagu see loomulik on. Teisel kaevul oli pôhja ventiil läbi, selle saime korda, aga ka säält tuleb vett nüüd jaokaupa – ootamise järgi.

Mina ei tea, kus asub see mees, kes meile pumba sisse pani. Kôik torudepanijad ja pumbatundjad on puhkusel. Olen helistanud selle pärast Stockholmist saadik kôik läbi, aga seni pole leidnud firmat, kes saaks saata pumbaparandajat. Mitmed on vastanud, et ei tunne selle pumba ehitust. On isegi käidud kohal ja – kaovad, ilma et oskaks abi anda. On hädavajalik, et katsuks üles otsida selle firma, kes meile pumba sisse pani ja see peaks kiires korras saatma mehe kohale. Olen mitmel korral helistanud nii Sulle kui Evaldile, aga tagajärjeta – keegi ei vasta.

Üldiselt läheb keskmiselt. Kôik on jalul ja kisa-kära ikka poole ööni igas toas. Pea hakkab see laager lôppema, eks siis saa jälle inimese moodi elujärje sisse seada. Kui oled saanud informatsiooni, helista siis.

Kiri ELA liikmetele ja suvekodu laste vanematele 1966-06-02

Peatselt on jälle avatud ELA suvekodu väravad eesti noorusele ning ümbruses ja ôuel kuuldub laste lôbusaid hôikeid ning rôômust rôkkavat naeru. Kuid suvekodu ümbrus lähemas ja kaugemas ulatuses vajab veel hulga töökäsi ja töövaeva, enne kui sinna lapsed vôiks kogunema hakata.

Suvekodu uue tee rajamine ja selle ehituse tôttu on terve ümbrus praegu segi paisatud ja selle kordaseadmine vajab kaasabi. Juhatus pöördub seepärast kôigi lastevanemate, samuti ka ELA liikmeskonna poole palvega – koguneda laupäeval ja pühapäeval s.o. 11. ja 12. juunil suvekodusse ühiseks korrastusaktsiooniks. Kevadised remonttööd on juhatuse poolt lôpule viidud kuid abi on vaja väliskorrastamiseks.

Juhatus juhib käesolevaga eriti ELA liikmeskonna tähelepanu asjaolule, et kôik ühingu liikmed on ühteviisi oma liikmeksolemisega ELA kogu varanduse omanikud, mis asub Sämstadi suvekodus ja see oleks igale liikmele otse kohustuseks oma ühise vara seisukohalt, et koguneda kord ühiselt oma maa-alale oma varade seisukorda kontrollima ja nende korrastamiseks kaasa aitama. Sest seal asuvad mitmekümnetuhandelised varad on seda väärt, mille väärtust juhatus oma ühise tööga – eriti kahe viimase aasta kestel on suutnud üle 20.000 krooni vôrra tôsta. Juhatus ootab rohkearvulist osavôttu ja jääb ette tänulikuks kôigile abistajaile.

Juhised ELA suvekodus tuleohu tekkimise puhul 1966

1. Tulekahju märkamise korral annab selle märkaja silmapilkselt tuletôrjele tulekahju tekkimisest teada ja annab suvekodus tuleohust teada tuletôrje pasunaga.
2. Märguande järgi asub suvekodu personal varem kindlaksmääratud kohtadele ja asub varem kindlaks määratud ülesannete täitmisele.
3. Juhataja kontrollib laste päästetööd ja asub juhatama kutusustööd, kuni kohalik tuletôrje on kohale jôudnud.
4. Perenaine juhib laste allatulemist ja väljumist lipuvarda pool ülemisel korral asuvast toast, kogub lapsed spordiväljakule ja viib need pääle kontrollimist metsaonni. Asub selle järgi oma ja suvekodu varandust päästma.
5. Meeskasvataja juhib ja kontrollib laste allatoomist ôuepool kahest ülemisel korrusel olevast toast, kogub lapsed spordiväljakule, juhib nad pääle kontrollimist metsaonni ja jääb nende valvuriks sinna.
6. Naiskasvataja juhib ja kontrollib laste väljumist ôuepool alumisel korrusel olevast toast, viib lapsed spordiväljakule, pärast lipuvarda pool alumisest toast kogunenud laste jôudmist mänguväljakule, viib lapsed ühiselt pääle kontrollimist vihusauna ning jääb nende valvuriks sinna.
7. I köögiabiline juhib ja kontrollib laste väljumist lipuvarda pool alumisel korral olevast toast, viib lapsed pääle kontrollimist mängumaja kôrval olevale mänguväljakule, annab lapsed sauna viimiseks üle meeskasvatajale ja asub oma ja suvekodu varasid päästma tuleohus asuvatest ruumidest.
8. II köögiabiline, öövaht ja suvekodus ajutiselt viibivaid külalised asuvad otsekohe laste, personali ja suvekodu varasid päästma tuleohus asuvaist ruumidest.
9. Pääle selles juhises nimetatud ülesannete täitmist allub suvekodu personal tuletôrje juhile tuleohusse puutuvais küsimusis ja täidab tema poolt antud korraldusi.

Sämstadis 1966-06-20 – Jakob Aljas Helmo Ello

Suvekodu sissesôidu tee ehitustööde vastuvôtmine 1966-06-11

Pühapäeval 11. juunil 1966 toimus ELA suvekodus sissesôidutee ehitustööde vastuvôtmine, kus juures selle vastuvôtmise komisjoni kuulusid ELA juhatuse poolt esimees Jakob Aljas, liikmed Harri Velbri ja Helmo Ello ning ehitustööde järelvalve ing. Juhan Tolly ja juhatuse poolt juurdekutsutud Evald Harjula ning Juhan Kallang. Vastuvôtmise juures viibis ka ettevôtja Sigvard Olofsson, kelle elukoht on Barstad – Tuntorpis.

Ehitustööde juures on viibinud ing. Juhan Tolly – esimesel korral peale mullatööde tegemist, teist korda enne kruusaga katmist ja kolmandat korda peale ehitustööde lôpuleviimist. Seega uue tee ehitus on toimunud vastava järelvalve all ja tööde kirjelduses ettenähtud nôuete kohaselt.

Selle juures on lisatöödena vanast ôunaaiast maha saagitud kôik vanad ja kôdunenud puud ja puuritud Thure Johanssoni ja ELA suvekodu piiriaia jaoks kaljusse aiapostide augud. Lisa-tööde eest lepiti ettevôtjaga kokku, mille eest Olofsson saab ELA-lt kr 300.

Tee ehitamine läks maksma kokku 6.500 krooni.

Artikkel ajalehtedele suvel 1966

ELA suvekodu Kärr-Sämstadis alustas oma tegevust kolmapäeval 15. juunil. Seekord viis buss 30 noort ühes suvekodu personaliga Sämstadi suvekodusse. Pilvita sinitaevad, tasane Gullmareni lahe lainete kohin ja suviliste lauluhääled olid esimesed tervitajad mis pika sôidu järgi väsinud silmad jälle särama pani.

Oli vaatamist nii vanadele olijaile kui ka uutele tulijaile. Lai sirge tee viis nüüd otse suvekodu ôuele. Selle tee pärast oli ELA juhatus mitmeid aastaid päid murdnud ja muret tundnud. Nüüd on juhatus neist raskustest üle saanud.

Uus tee läks maksma üle 8.000 krooni aga selle eest ei tarvitse nüüd lapsed enam suvekodusse tulles oma kohvrite ega kompsudega üle teravate kaljunurkade manööverdada. Ja ka seespool oli vaatamist, sest alles remonditud ruumidest tervitas värske värvilôhn ja puhtad ning heledad värvitoonid olid andnud ruumidele palju kodusema ja sôbralikuma miljöö.

Sünnipäevapidu köögis – hr Nômm, Elna Nômm, Aho Rebas, Toomas Ello, Ell Rebas, Heli Rebas, Tiiu Kallang, Jakob Aljas

Suvekodu personali kiri ELA juhatusele 1966-07-06

Meie, ELA suvekodu teenistujad, palume, et ELA juhatus vôtaks revideerimisele oma ammu tehtud otsuse, et arstitunnistuste eest teenistujaile tagasi makstakse maksimaalselt 15 krooni.

See otsus on ilmsesti tehtud sel ajal , kui dispensääri tunnistus maksis 5 kr ja ka arsti juures vôis ära käia 10 krooniga. Nüüd maksab dispensääri tunnistus 11 krooni ja odavim arstitasu (näit. Dr Grünthal suure grupi läbivaatamise puhul) on 15 krooni.

Kuna oleme nimetatud arstitôendid hankinud ELA juhatuse korraldusel ilma et meil enestel selleks vajadust oleks olnud, palume, et ELA juhatus ka need kulud kataks minimaalses ulatuses, s.o. 26 kr ulatuses.

Alma Kallang, Elna Nômm, Heli Rebas, Ell Rebas, Tiiu Kallang.

Vastus personali kirjale 1966-07-10

Vastuseks Teie kollektiivkirjale teatame Teile, et juhatus on teie ühist palvet sisuliselt kaalunud ja seda arvesse vôttes otsustas, alates käesolevast aastast personali arstitunnistuste eest tasuda tegelike kulude järgi kuid mitte üle 30-ne krooni. Mis üle selle, jääb tunnistuse omaniku enda kanda.

Selgituseks palume arvesse vôtta, et juhatuse poolt maksma pandud korraldus on tingitud Sotsiaalvalitsuse vastava määruse alusel ja arstitunnistus tuleb kôigil muretseda, kes soovib laste suvekodus teenistuskohta saada.

Yttrande över inspektionsrapport

Yttrande över t.f. bitr. länsläkare dr L Rinders inspektionsrapport från estniska barnkolonien i Kärr den 10/8 1965.

Föreningens mål med barnkoloniverksamheten har varit att bereda möjligheter för barn med estniska föräldrar att under några sommarveckor leva ett sunt och hälsosamt friluftsliv samt att under trivsam samvaro utveckla sitt modersmål. Såsom framgår av rapportens omdöme kan föreningen vara nöjd med resultatet.

Lokalerna har hyrts sedan 1950 och köptes 1958. Huvudbyggnaden är utan tvivel gammal och ursprungligen ej avsedd för att användas som sommarkoloni. Huset var vanskött vid inköpet. Åtminstone under tiden 1950-58 utförde ägaren inga nämnvärda reparationer, utan föreningen reparerade det allra nödvändigaste helt i egen regi. Detta gör att fastän föreningen sedan 1958 har genomfört ett omfattande reparationsprogram, kan betyget för närvarande bara sättas till ”…Byggnaden är hårt sliten, men elementärt underhållen…” Större reparationer 1964-65 har varit: målning av 3 ytterväggar, ombyggnad av trapphusen enligt brandskyddsföreskrifter, uppsättning av yttre brandstegar (1965 fick lekhuset en omfattande översyn: reparation och målning av ytter- och innertak, reparation av fönster och dörrar, målning av fönster, dörrar, innertak och golv. 1964 avslutades arbeten vid bastubyggnaden).

Styrelsen har låtit utarbeta planer för en ombyggnad, där enligt förslaget barnen får sina sovrum och tvättrum tillsammans med två personalrum i anslutning till lekhuset (matsalsbyggnaden), som behåller sin funktion. Övrig personal och köket stannar kvar i huvudbyggnaden, där det dessutom finns utrymme för viss klubbverksamhet. Föreningens nuvarande ekonomiska läge tillåter emellertid ej att under de närmast följande åren påbörja ombyggnaden.

Till den gamla byggnadens försvar måste emellertid också påpekas att den har en viss personlig charm som gör att många barn återkommer sommar efter sommar och måste till slut avvisas på grund av sin ålder. De flesta av våra praktikanter har varit kolonibarn och 1965 års bitr. föreståndare har börjat som kolonibarn, sedan återkommit som praktikant och assistent.

Sammanfattningsvis kan alltså konstateras, att huset bereder tekniska svårigheter, men har inte hindrat eller skadat koloniverksamheten.

Diskussioner och undersökningar pågår för övergång till multrum (där latrin och köksavfall förmultnar vid rikligt lufttillträde på lavar i isolerad behållare, enligt pat R Lindström, Sthlm). Då installationskostnaderna är av storleksordningen 6000 kr, har vi ännu inte kunnat besluta oss för anläggningen. I övrigt torde de påpekade bristerna vara avhjälpta.

Anmärkas bör, att vår ordinarie föreståndarinna sommaren 1965 insjuknade bara efter några dagar och måste i all hast ersättas med nämnda ”vikarier”. För att undvika missförstånd på grund av rapportens formulering, kan dessutom framhållas, att barnen kom huvudsakligen från Göteborg, endast ett fåtal från Tyskland.

Göteborg 1966-08-10 Evald Soomägi

ELA tegevus 1967

Sôjaväelaste riigipööre Kreekas, kuue-päeva-sôda Iisraelis, parempoolne liiklus Rootsis, flower-power liikumine levib maailmas, Che Guevara tapetud, skautide maailmalaager ”Koguja” Kotkajärvel Kanadas

Tänukirjad Saksamaalt, Schönaust

Lugupeetud onu Jakob!

Tänan Teid südamest saadetud raha eest. Olen kaheksa aastane ja käin kolmandat aastat koolis. Mul on veel kaks ôde ja kolm venda. Veel kord palju tänu raha eest ja hääd uut aastat!

Soovib AT.

Väga austatud härra Aljas!

Mina, kui ka minu vanemad olid väga üllatunud, kui enne jôule saabus teade, et saan jôuluks raha. See teade tuli meile üle Eestlaste Keskkomitee Münsterist. Ma ei leia küllalt sônu, et oma tänu Teile avaldada. Ütlen lihtsalt aitäh! Ma ise olen üksteist aastad vana ja käin Heidelbergis gümnaasiumis. Muidugi on ärides palju ilusaid asju mis meeldivad, kuid ma hoian selle omale taskurahaks, sest koolis on alati üht kui teist vaja. Teie kindlasti mäletate mind veel sellest ajast, kui ma 65-nda aasta suvel Rootsis suvelaagris olin? Nüüd ma olen aga palju suuremaks kasvanud.

Veelkord Teid südamest tänades, parimate tervitustega, Teie KA

Kiri ELA esimehelt lapsevanemale 1967-01-10

Korduvatest meeldetuletustest hoolimata on Teil veel ikka tasumata Teie laste suvekodus 1965.a. viibimise tasu kr 345 suuruses. Anname Teile vabatahtlikuks tasumiseks aega kuni 31. jaanuar k.a. Tähtaja möödumisel asume sunduslikule sissenôudmisele. Arusaadavalt tuleb sellele siis juurde sissenôudmise kulud ja raha protsendid 1966.a. eest.

Kiri Jakob Aljaselt Otto ja Inge Pajule 1967-02-14

Tervist ja jôudu! Meil hakkab kevad lähenema ja seepärast otsin kevadpäikese eest varjulisemat paika. Pruunistan ära ja siis hakkavad mind mulatiks pidama.

Aga kuidas jääb eeloleva suvega, kas lendame Läände, vôi vajume ELA suvekodusse öövahiks ja muudele vabadele kohtadele? Sääl kuulukse häid kohti saadaval olevat. Tehke töö pooleks – Ott teeb I vahetuse ja Inge teise. Liisu on môlemis vahetuses sekretäriks. Eks ole, Liisu preili?

Palgad on head, söök maitsev ja öövaht pole ka mitte väga väle öösel treppidest üles ja alla käima, et magamist segaks. Vôtke aega, pange pead kokku ja tehke asi selgeks. Ma ootan mône päeva pärast selget vastust. Ennem ei hakka teistega norima.

Meie teeme nüüd Göteborgi ”Eesti Maja” ühe vanade 300 aastaste kivimüüride vahele, mis ühingu juhatuse puust peadega targad vennad l.a. kalli raha eest Eesti Ühispanga majandusliku abiga ostsid.

Ja ma ise valmistan palavliku kiirusega ”Kogujasse” sôiduks. Aga suvekodu kaubad jôuame enne siiski ära teha. Uudist midagi ei ole – iga mees jookseb oma vana sôtkutud teerada. Kuhu see viib, seda paljud isegi ei tea. Jääme seekord paremaid aegu ootama ja oleme omadega senikaua rahul.

Vastus Inge Pajult Jakob Aljase kirjale 1967-02-19

Aitäh ilusa lirja eest. Sinu kiri annab konkreetse meeldetuletuse sellest, et ka selle talve järgi tuleb kevad ja siis suvi. Oleme liigutatud, et meid ikka veel meeles pead ja suvekodusse kutsud. Ei, kahjuks ei saa meist sel aastal ka mitte asja. Tahame talvisest tööst korralikult puhata ja ei jôua enam nii nagu vanasti, kui nooremad olime. Sul aga peaks ju teisigi kandidaate olema ja loodame, et ônnestub hea personal leida. Sulle omale soovime siis head Ameerika reisu!

Artikkel eesti ajalehtedele 1967-05-10

ELA suvekodus Kärr-Sämstadis areneb laste registreerimine normaalselt. Tekkinud kartus, mille järgi ennustati k.a. laste arvu vähenemist suvekodus, on olnud asjata ja suvekodu saab oma tegevust alustada täie koormusega.

Suvekodu personal on juhatuse poolt varakult kindlaks määratud. Suvekodu juhtimine on antud vilunud noortejuhi Jaak Jüriado kätesse, kellel noortetöös on küllalt kogemusi. Kasvatajateks on vôetud prl Els Raal, prl Mari Stenväg ja Toomas Ello. Seega on kôik kasvatajad samas suvekodus üles kasvanud, mis annab tegeliku töö jaoks palju eeliseid.

Pereema mured on pandud sama suvekodu kauaaegse ja suurte kogemustega perenaise – pr Alma Kallangu ôlgadele. Teda abistama tulevad pr Vaike Jüriado Norrköpingust ja prl Marje Tui Halmstadist. Ka prl Marje Tui on Kärr-Sämstadi endine kasvandik ja majapidamise kogemused omandanud pr Alma Kallangu juhtimisel samas suvekodus.

Esimestel maipäevadel käis talgude korras kibe töö suvekodu välise ümbruse korrastamise alal ja teiste jooksvate paranduste töödel. Suvekodusse oli kogunenud selle suvekodu sôpru Alingsåsist, Uddevallast, Göteborgist ja mujalt. Ülevalt allaraputatud vihmasagarad ei rikkunud töömeeleolu ega takistanud ühist tööd.

Eesti kooli ruumides vahetundidel arvestatakse ja loetakse päevi, millal kooliseinte vahelt vabanetakse, et minna armsaks saanud Sämstadi metsadesse huikama ja merelainetesse hôljuma. Aga sinna polegi enam palju päevi – vaevalt ühe kuu pärast ollakse juba üheskoos suvekodus. Môlemis vahetuses on praegu veel môned kohad vabad, soovijail tuleb registreerimisega kiirustada, muidu vôib värava taha jääda.

Endel Kunstmanni ja Jakob Aljase tööd suvekodus 1967.a. kevadel

Kunstmanni tööks oli 14 uue akna ettepassimine, nende kittimine-klaasimine, hingede-käepidemete ja tormihaakide kohalepanemine, välismüüri tegemine ja töömaterjali kohale-toomine. Tööd on tehtud 44 tundi à 9 krooni – teeb kokku 396 krooni.

Aljase tööks oli aknaraamide lôplik värvimine, nendele haakide ja käepidemete ettepanemine, rullkardinate ja kardinaraudade kordaseadmine, öökappide parandamine ja värvimine, elektrijuhe kraavi kaevamine ja kraavi kinniajamine, kruusa ja liiva kärutamine, lillepeenrate kordaseadmine – kokku 229 tundi à 5 krooni mis teeb kokku 1.145 krooni.

Artikkel eesti ajalehtedele 1967-05-29

ELA laste suvekodus Kärr-Sämstadis tähistatakse Jaanipäeval 24. juunil Vôidupüha. Kuna see päev on ühtlasi suvekodu I vahetuse külastuspäev, kogunevad sinna selleks päevaks suvekodu laste vanemad, endised suvekodu kasvandikud ja hulgal suvekodu sôpru. Väljakujunenud tava kohaselt toimub siis sääl ka Vôidupüha tähistamine.

Pidustused algavad hommikul kell 10.30 lipu heiskamisega. Sellele järgneb hommikupalvus. Peokône peab Vabadussôjast vabatahtlikult osa vôtnud Aksel Mark Uppsalast. Sellele järgneb vaba aeg päevituseks, suplemiseks, paadisôiduks, lôuna ja laste puhketund kuni kella kaheni. Algavad ühismängud, spordivôistlused, teatejooks, ônneôngitsemine, kotis jooks, loterii lohutusvôitudega jne. Ühisele tegevusele järgneb ühine koosviibimine kohvilauas, kus suvekodu kasvandikud esinevad deklamatsioonis ja laulus ning kônevôistluses. Vôistlusteks on auhinnad väljapandud. Ettekannete vaheaegadel on ühislaulu ja jalakeerutust.

Pärast päikese loojumist süüdatakse vôidutuli. Tule ääres vastavad ettekanded ja ilutulestik ja vorstide küpsetamine muude lôbustustega. Vihmase ilma puhul jäävad ära välised lôbustused ja vôidutule süütamine. Telkides ööbimine on vôimaldatud.

Eelteatena olgu nimetatud, et sügisel, pääle suvekodu tegevuse lôppemist toimub samas kohas puhkekodu eesti emadele ja soovi korral, kui ruumid vôimaldavad, koos eesti pensjonäridega. Jälgige sellekohaseid teateid eesti ajalehtedest hiljem.

Artikkel eesti ajalehtedele 1967-07-02

ELA suvekodus toimud Vôidupüha tähistamine Jaanipäeval 24. juunil. Külaliste kogunemine suvekodusse algas juba eelmisel päeval – seega tôelisel Vôidupühal. Rongiga ja isiklike autodega kokkutulnud külalised veetsid esimese päeva Vôidupüha meeleolus – käidi Gullmars-fjordi vetes proovimas kalaônne, vôeti leili suvekodu mugavas saunas jne.

Jaanipäeva hommikul, pääle bussi saabumist Göteborgist toimus lipuheiskamisega Vôidupüha avamine. Külalislahkete sônadega tervitas suvekodu juhataja Jaak Jüriado kokkutulnud külalisi, kusjuures ta eriti mainis eesti pensjonäre, kes omast kôrgest east hoolimata olid tulnud osa vôtma meie noorte peost ja näitanud oma lugupidamist ja austust meie Vabadussôjast osavôtnud kangelaste vastu.

Sellele järgnes Aksel Marga kône. Oma voolavas sônastuses juhtis kôneleja kokkutulnud noorte tähelepanu eesti rahva vôitlusrikkale minevikule ja selle sangarlikule vôidule, mis andis Eestile vabaduse ja iseseisvuse, millega loodi Eesti riik, mis praegu on okupeeritud vaenlaste poolt ja ootab vabanemist vôôrast vägivallast. Mark juhtis ka vanemate tähelepanu rasketele kasvatuslikele küsimustele, millega meie noori kasvatades vanemad kokku puutuvad ümbritsetud vôôrapärases miljöös.

Kônele järgnesid sportlikud vôistlused noorte poolt, paadisôidud merel ja vastastikused vestlused sôprade vahel, kes suurtest vahemaadest tingituna igapäevase tegevuse juures harva endale said vôimaluse kohtumiseks luua.

Kella kaheks oli valminud maitsev hernesupp, mida jätkus kôigile külalistele. Suvekodu aukülalistele – pensjonäridele – pakuti lôunat tasuta. Pärast suvekodu kasvandike puhkeaega järgnesid sportlikud mängud ja vôistlused. Mängudele järgnes ühine kohvilaud. Kohvilauas esinesid noored laulus – kooris ja üksikult, järgnesid deklamatsioonid ja ühislaulud. Koosviibimisel esines ka ELA juhatuse esimees Jakob Aljas ja tervitas kôiki külalisi ja suvekodu peret hästi ônnestunud Vôidupüha kordamineku ja kaasaaitamise eest.

Pärast päevaloojangut süüdati vôidutuli. Algasid eesti kombekohaselt ringmängud ja teised eesti rahvale omased lôkkenaljad nii vanadelt kui noortelt. Lôkketule kustutamine toimus hilisel öötunnil, kui viimased sôidukid veeresid külalistega kaasavôetud muljetega ja ilusate mälestustega peopäevast koduteele.

Kärr Sämstadi eesti lastekodus areneb suvine tegevus normaalselt. Lapsed on terved, ônnetusi ei ole juhtunud ja omavaheline läbikäimine on sôbralik ja harmooniline personali ja laste vahel. Kuna mitmed lapsed eesti perekondadest ei valda küllaldaselt enam eesti keelt, tuleb tegevuse juures vahete-vahel rootsi keelt abikeelena kasutada.

Esimene vahetus lôpetab oma tegevuse juba 12. juulil ja uued lapsed tulevad järgmisel päeval asemele. Suvekodusse vajatakse kööki üht naispraktikanti, kasvatusala pääle üht tublit noormeest. Soovijad helistagu suvekodusse – telefon 0523-44036 ja küsigu ELA juhatuse esi-meest. Samuti on järgmises vahetuses veel vabad môned kohad lastele.

ELA tegevus 1968

Praha kevad surutakse maha, Robert Kennedy ja Martin Luther King môrvatakse, , olümpiamängud Grenobles ja Mehhikos, Jean-Claude Killy suusatamismeister, üliôpilaste rahutused mitmes suurlinnas, Biafra-sôda, Richard Nixon uus USA president

Hain Rebase artikkel Eesti Päevalehes 1968-07-18

Noored ja noored kasvatajad veetsid suve Kärr-Sämstadis

ELA Kärr-Sämstadi lastesuvekodu esimene periood lôppes. Lapsi oli suvekodus 28 ning kasvatajaid 10. Juhatajaks oli tänavu Hain Rebas ning kasvatajateks Tiina Rebas ja Karin Riisenberg. Perenaiseks oli Alma Kallang ning abilisteks Marje ja Lemmi Tui. Praktikantidena olid esimesel perioodil tegevad Liisu Ojaste, Ants Mertsina ja Hans-Erik Viitong. Viimane vajab oma tulevase elukutse huvides köögipraktikat, olles nüüd perenaise käealuseks.

Nooremateks kasvandikeks olid Kari-Helene Kiviloo ja Mats Ojaste. Laste eesti keele oskus oli üllatavalt hea. Nii vôiks Mats Ojaste, Mikko Helbergi, Alar Sidroni, Lembit Varma, Jaan Nômme, Anne-Liis Haavamaa, Leena Kotkase, Mare Roosa, Ann Varma ja Anneli Soppi eesti keel olla eeskujuks kôikidele eesti lastele Rootsis. See on esijoones vanemate ja kooli teened, et lapsed saavad oma keeleoskusele säärase pôhialuse.

Kuid oli ka neid, kes ei oskanud enam eesti keelt. Nii üks tüdruk, kelle vanemad on môlemad eestlased, oskas ütelda: ”Kanske räkna till fem”. Ühe poisi isa on rootslane ja ema norralane, kuid poiss ise käis eesti suvekodus.

Üldiselt vôib ütelda, et umbkeelsed lapsed valmistavad personalile erilisi raskusi, kuna neile tuli kôike seletada kahes keeles ja sedagi tavaliselt mitte üks kord, vaid mitmel korral.

Ilmad olid ilusad ning päikserikkad, mispärast suur osa tegevusest sündis mererannas. Ujumisôpetust andis Tiina Rebas ja see andis häid tulemusi. Anneli Soppi, Ann Varma, Mare Roosa, Lembit Varma ning Mikael Pôlder, kes on muide ka hea sukelduja, ôppisid kôik korralikult ujuma. Ujumisharjutusi tegid tüdrukud muide hoolsamini kaasa kui poisid. Vesi oli keskmiselt 20-22 kraadi soe. Kasutada oli ka sôudepaat. Suuremad poisid harrastasid sukeldumist ja vee all ujumist vastava varustusega.

Muudest spordialadest leidsid enam harrastamist vôrk- ja rahvastepall, lauatennis ja laptuu. Lauatennise vôistlusel osutus edukamaks Rein Mertsina. Tema vend Ants, kes oli suvekodus praktikandina, osutus selle spordiala ”kroonimata kuningaks” niihästi tänavu kui ka varemalt.

Kergejôustiku alal olid parimateks oma gruppides Ann Tolly, Rein Mertsina ja väiksematest Marianne Lipp, Leena Kotkas ning poistest Lembit Varma, Mihkel Kalle, Otto Jungerman Ja Alar Sidron.

Kärr-Sämstadi traditsiooniline isetegevuspäev möödus ka seekord suure huvi ja elevuse tähe all. Juhatajana tegutses 12-aastane Jaak Roosa Örebrost, perenaiseks oli 13-aastane Leida Helberg Alingsåsist. Korrapidaja-kasvataja oli samuti 13-aastane Anne-Liis Kalle Åstorpist. Viimane leidis ise, et oli väga huvitav vaadata ka teisest seisukohast nii lapsi, praktikante kui kasvatajaid. Tema arvates peaks olema rohkemgi taolisi isetegevuspäevi. Sel puhul saaks järgmiseks korraks juba rohkem praktilisi kogemusi rakendada.

Jaak Roosa arvas, et päev läks üldiselt hästi ja uue personali tegevus arenes heas koostöös. Ta oli oma kaastööliste tegevusega rahul. ”Kui ma saan 15-aastaseks, siis tahan kindlasti tulla siia praktikandiks”, kinnitas ta oma jutu kokkuvôtteks. Ta oli ka alaliseks saunameistriks ning parimaks ujujaks sel suvel. Perenaise kohustusi täitnud Leida Helberg arvas, et need ülesanded on palju raskemad kui ta vôis alul arvata. Ôhtuks oli ta täiesti väsinud, kuid oma tööga jäi rahule.

Eesti keele etteütlusel oli parimaks Rein Mertsina, orienteerumisjooksu vôitjaks tuli ülekaalukalt Reet Kotkas, kusjuures isegi suuremad poisid jäid temast tublisti maha.

6-aastase Jaan Nômme muljed olid, et kôik toidud maitsesid hästi, välja arvatud hernesupp, mida ta ei söö ka kodus. 12-aastane Leif Pôlder hindas parimaks pruuni putru, piima, vôi ning suhkruga. Samal ajal 9-aastane Otto Jungermann kiitis, et kôik toidud olid head. Perenaine Alma Kallang oskas ka säästlikult valmistada kôik toidud hästi ming maitsekalt.

Traditisiooniline väljasôit Lysekili ja Fiskebäckskili ônnestus ka ilma poolest. Tagasiteel uuriti pônevusega Bohusläni kuulsaid kivijoonistusi pronksiajast Brastadi juures.

Suvekodu kunstiandelised kasvandikud Ann Tolly ja Lena Reimo kalkeerisid neid jooniseid loomulikus suuruses. Need paigutati koloreerituina mängumaja seintele.

Lauluôpetamine laagris Karin Riisenbergi juhtimisel andis ka tulemusi. Kahjuks osutus laste poolt kodust kaasa toodud eestikeelne lauluvara väga napiks. Ilmselt on see tingitud asjaolust, et vanematel pole moodsas ühiskonnas enam mahti lastele laule ôpetada. Sellest tekkis isegi küsimus – kas eestlased pole enam laulurahvas?

Suvekodu poisid mopeedi bensiini paaki täitmas 1963 – Agu Roger, Kalevi Lipp, Jaan Kroll, Jaan Seim, Siim Broberg, Alar Saaremäe, Mihkel Olt, Andres Olt, Toomas Ello, Avo Viitong, Ants Soomer, Hugo Lepik, Jüri Pärn, Erik Saaremäe, praktikant Rein Kotkas, lamab ees kasvataja Aho Rebas

ELA tegevus 1969

USA astronautide sôit kuu peale, Olof Palme Rootsi peaministriks, Yassir Arafat saab PLO juhiks, Pompidou Prantsusmaa presidendiks, Willy Brandt Saksamaa kantsleriks, Woodstock-festival, Nobeli auhind Samuel Beckettile, XVII juubelilaulupidu Tallinnas

Suvekodu tegevus

Suvekodus oli esimese perioodi algusel ainult 12 last ja kaheksa inimest personalis. Hiljem tuli neli poissi juurde. Tegevus oli tradistsiooniline suplemisega, matkatega ja sporditegevusega. Ôhtuti vaadati tihti televiisorit. Tähistati Vôidupüha ja Jaaniôhtut Jaanitulega. Lapsed korraldasid isetegevuspäevad. Korraldati väljasôit Lysekili.

27. juulil saabusid lapsed Saksamaalt. Mitmed Saksamaalt tulnud lapsed haigestusid ja viibisid Lysekili haiglas.

Avalik palvekiri eesti ühiskonnale Rootsis 1969

Alates 1950.a. on Eesti Laste Abistamisühing Göteborgis üleval pidnud eesti laste suvekodu Lääne-Rootsis Munkedali – Lysekili vahemaal, 30 lapse jaoks. Ühing on muretsenud kinnisvara vastavate hoonetega. Sääl on toimunud järjekindlalt igal aastal kahes perioodis laste suvekodu ja kevadpoole ja sügiseti mitmesugused kultuuripäevad eesti ôppivale noorsoole, puhekodu emadele jne.

Suvekodu kinnisvara on vôlavaba. Selleks on lahkelt kaasa aidanud rootsi ühiskond (Sol-stickekommittén, Rädda Barnen jne). Senini on Göteborgi omavalitsus suvekodu käigushoidmiseks tôhusalt kaasa aidanud. Alates 1969 on aga linnavalitsus toetust suvekodu tegevuse jaoks määranud ainult Göteborgist päritud laste jaoks, arvestades iga lapse kohta 500 kr perioodi pääle. Sellest olenedes tuli ühingul väljaspoolt suvekodus viibinud laste jaoks lisatoetust otsida, mille tôttu nüüd on ühingul üle 13.000 kroonine vôlg tekkinud. Ühingul ei ole väljavaadet vôla tasumiseks. Selle läbi oleme jôudnud olukorrani, mille läbi neil eesti lastel, kes väljaspool Göteborgi elavad, peavad suvekodust ja oma ühiskonna elamisvôimalustest eemale jääma, sest eesti tööline ei ole nii jôukas, et perekond oleks vôimeline isegi üheks vahetuseks ühte last suvekodusse panema, kus ülespidamisega koos 660 kr maksta tuleb.

Olukorrast väljapääsemiseks oleme sunnitud pöörduma nii eesti kui ka rootsi ühiskonna heatahtliku abi poole. Meie palume kôiki heldekäelisi ja abivalmis iskuid, asutusi ja ettevôtteid annetada oma jôukohane panus tekkinud olukorrast väljapääsemiseks ja eesti laste suvekodus viibimise vôimaldamiseks. Need kes selle juures praegu kannatavad, ei ole enam läbi tormi ja lainete siia kodumaalt tulnud pôgenikud, vaid siin sündinud rootsi riigi kodanikud, kellel on ühesugune ôigus abile.

Kui meie oleme alaarenenud rahvaste lahtiste südametega isehakkanud abistajad, siis anname ja ohverdame väikesi veeringuid ka oma kodukoha ja –riigi ainult üsna pisikest osa ja maksame oma panuse postgirosse nr 723655-7 Hjälpföreningen för estniska barn i Göteborg.

Eesti Üliõpilaskond Rootsis – EÜR – suvepäevad

23-24. augustil 1969 toimusid EÜR suvepäevad Sämstadi suvekodus. Ilusal nädalalôpul kogunes ligi 30 nooremat Eesti-huvilist, et suvitada, kuulda loenguid ja arutada Eesti teemadel. Üheks lektoriks oli kunstnik Erik Haamer.