ELA tegevus 1949-1959

ELA tegevus 1949

Nôukogude Liidu okupatsioon ja märtsiküüditamised Eestis, luuakse kommunistlikud riigid Hiina ja Ida-Saksamaa, asutatakse NATO ja Euroopa Nôukogu.

ELA asutamine 1949

Eesti Laste Abistamisühingu asutamine toimub kooslekul Göteborgis 1949-05-13. Kokku on tulnud 26 isikut (m.h. Päts, Lehes, Talvari, Uudelepp, Köstner, Ainsaar, Rigele, Isak, Kasak, Tamm, Aro, Karu, Mäsak, Parlo j.t.)

Hr Päts kannab ette toimkonna kavatsuse asutada ühingut, et tegevusse laiemaid hulki kaasa tômmata ja senist tegevust veel intensiivsemaks muuta. Hr Päts kannab ette senise toimkonna poolt välja töötatud ja vastu vôetud pôhikirja ja palub koosolekust osavôtjaid, kes on enne registreeritud, avaldada oma arvamist pôhikirja kohta. Kôik koosviibijad avaldavad soovi astuda ühingu liikmeks. Peale tehtud paranduste vôetakse pôhikiri ühel häälel vastu.

ELA ja Göteborgi Eesti Seltsi kirjavahetus täienduskoolide kohta

ELA ringkiri 1949-11-08 eesti keeleôpetuse kohta

V.a. kaasmaalane – lapsevanem!

Meie lapsi, eriti ôppivat noorsugu Rootsis, ähvardab ümberrahvustamise oht. Mida pikemaks venib meie viibimine paguluses, seda enam hakkab ilmnema laste juures rootsistumise tunnuseid. Kôigi laste juures ei ole see muidugi märgatav, kuid viimasel ajal sagenevad juhud, kus eesti täienduskooli tulevad ôpilasi, kes ôige viletsalt kônelevad ja kirjutavad eesti keelt. Leidub ka neid, kes eesti keele täielikult on unustanud. Need nähted kohustavad lastevanemaid ja meie seltskonnategelasi senisest suuremat tähelepanu pühendama laste emakeelsele kasvatusele. Eesti täienduskool vajab kôigi kaasmaalaste üksmeelset toetust. Et seda saavutada, selleks tuleb kôik meie täienduskoolid viia ühtse juhtimise ja majandamise alla.

Täienduskoolide lastevanemate ja koolitegelaste ühine koosolek 1949-11-13

Koosoleku juhataja palub prof Pätsi esitada päevakorras ettenähtud referaat.

Pooletunnilises ettekandes kôneleja puudutab poliitilist olukorda, paguluse tekkimise pôhjuseid, rahvuse rahvustunde alalhoidmist ja süvendamise vajadust. Selgitab emakeelse kooli tähtsust rahvustunde ja omakultuuri arendamisel. Kinnitab, et on märgata jahenemist nii emakeelse kooli kui rahvuslike ürituste vastu. Puudub ühistunne ja koostöötamise tahe. Isegi meie pôhiseadus ei ole enam maksev mône grupi juures. Senise koolikorralduse juures esineb raskusi korraldada koolide ôpilastele kokkutulekut nii jôulupuu kui muiks kokkutulekuiks. Koolide juhtimisel ja asjaajamisel esineb dubleerimist, mis vôib pôhjustada arusaamatusi ja raskusi vastavate ametasutuste juures, kus senini meile on heatahtlikult vastu tuldud. Ôpetajatel puudub kindlustunne. Märgib, et Göteborgis esinevad ELA ja GES toetusel töötavaid koole. Göteborgi koolide juhtimiseks ühisest keskusest teeb kôneleja esimese ettepaneku – moodustada Haridusnôukogu, mis koosneb – iga kooli poolt üks lastevanemate esindaja, kôik koolide ôppejôud ja ja kahte kooli majandava organisatsiooni ELA ja GES esindajaist.

1949-12-03 GES kiri ELA juhatusele

GES ei saa vôtta osa Haridusnôukogu tegevusest. ELA poolt kokku kutsutud koosoleku otsus ei ole siduv GES-ile. GES jätab endale ôiguse otsustada tema poolt ülalpeetavate koolide edaspidise tegevuse üle iseseisvalt. Haridusnôukogu loomist ELA poolt esitatud kujul ei pea GES mitte otstarbekohaseks pôhjusel, et organisatsioon tuleb asjatult raskepärane.

1949-12-06 GES kiri Henn Ründvale

GES leidis et Teie olete vastu töötanud Seltsi juhatuse ja kooli lastevanemate koosoleku seisukohtadele, mille tôttu edaspidine koostöö Teie ja Seltsi juhatuse vahel on vôimatu. Sellepärast Seltsi juhatus otsustas vabastada teid Seltsi poolt ülalpeetava Kvibergi täienduskooli ôpetaja kohalt alates 6. dets. s.a. Seltsi juhatus palub Teid kohe üle anda Seltsi sekretärile hr A. Adilale Kvibergis kôik Teie käes olevad Seltsi materjalid ja vastavad aruanded möödunud poolaasta kohta. (T. Ennok)

1949-12-08 kiri Rudolf Kukk-elt

Kvibergi Täienduskool loeb ennast rippumatuks ja ei vaja enam Göteborgi Eesti Seltsi hooldust.

1949-12-10 GES kiri Rudolf Kukk-ele

GES järeldab Teie kirjast, et Teie edaspidi ei soovi enam esindada GES Kvibergi täienduskooli lastevanemaid GES juhatuse juures.

Kiri GES-ilt detsembris 1949

Göteborgi Eesti Seltsi juhatus teatab Teile käesolevaga, et vastupidiselt levitatud kuuldustele Kvibergi täienduskool töötab edasi Göteborgi Eesti Seltsi korraldusel. Kuna härra Ründva oma käitumisega on vôimatuks teinud koostöö tema ning Göteborgi Eesti Seltsi juhatuse vahel, siis on GES juhatus pidanud tarvilikuks usaldada ajutiselt ôpetamine Kvibergi täienduskoolis ôpetajate hr ning pr Aus-ide kätte, kes ôpetavad ka Lundby ja Lerumi täien-duskoolides.

GES kiri lastevanematele 1950-01-26

Eesti Kultuurkomitee Göteborgis on lastevanematele saatnud kätte ärakirja ELA juhatuse kirjast 16.1 1950, milles sihilikult ja ebaôiges valguses kirjeldatakse GES tegevust ühenduses kavadega Göteborgi eesti täienduskoolide ühise juhtimise alla viimisega. Selle kirja sihiks paistab olema luua GES-i vastast meeleolu. Seepärast on GES juhatus kohustatud tôe jaluleseadmiseks selgitama lastevanematele järgmist:

Ei vasta tôele, et GES oleks pidanud läbirääkimisi GES Lundby, Kvibergi ja Lerumi täien-duskoolide n.n. ühise juhtimise alla viimiseks GEK Hoolekogu ja ELA-ga.

/…/

Läbirääkimiste kestel selgus, et Hoolekogu siiski ei ole oma tegevust lôpetanud ja koole ELA-le üle andnud ning et ELA-l ei olnud koole mida oleks saanud GES koolidega ühendada. Seepärast oli täiesti vôimatu jôuda mingisugusele kokkuleppele ELA-ga koolide suhtes. GEK Hoolekogu pole kunagi soovi avaldanud koostööks selles küsimuses GES-iga.

GES ei ole kunagi vaielnud koolide ühise juhtimise ja nende majanduselu korraldamise otstarbekuse vastu. Küsimus on seisnud vaid meetodites. GES tegi ELA-le ettepaneku luua selleks vastav komisjon nende organisatsioonide esindajaist, kummagist kolm, millega ELA ei nôustunud, kuna tema sihiks oli üle vôtta GES-ilt mitte üksi koolid, vaid ka lastekodu koos selle varandustega. Sarnase ülevôtmise vastu on Seltsi juhatus vaielnud, sest ülevôtmistega seotud ja pealesunnitud koostööd ei tunnistaks Seltsi liikmeskond.

/…/

Kahju küll, et härra Kasak ja môni teine härra sellel koosolekul lapsevanemana oma tahet läbi ei saanud suruda ja tundis ennast sellepärast veidi alandatuna. Seda ei tohiks liiga traagiliselt vôtta, kuna see on üks demokraatia meeldivaid pahesid, et enamus hääletab vähemuse tahtmisele vastu ja et üksik isik ei saa oma tahet enamusele peale suruda.

Ei vasta tôele, et GES oleks takistusi teinud koolide edukaks tööks ja härra Ründva ôpetaja kohalt pôhjuseta vabastanud. Küll on töötakistusi pôhjustanud môni teine organisatsioon. Peale 27.11 1949 koosolekut GES ruumes olla härra Ründva omal algatusel nôu pidanud Kvibergi lastevanematega, kusjuures arvatud, et härra Ründva poolt juhitud GES kool Kvibergis peaks kuulutama ennast iseseisvaks ja lööma Seltsist lahku.

4. detsembril teatas härra Ründva ELA poolt kokku kutsutud Haridusnôukogu koosolekul, et tema esindab GES-ist lahku löönud Kvibergi kooli. Alles siis kui see otsus ja härra Ründva teade GES juhatusele teatavaks sai, vabastas GES juhatus ainult härra Ründva GES kooliôpetaja kohalt (mitte pr Ründva), millest teatas kirjaga 6. detsembril härra Ründvale. Selts ei saanud ju härra Ründvat vastu tema tahtmist sundida GES-i koolis töötama.

Oli loomulik, et GES lahkunud ôpetajate asemele oma koolile uued ôpetajad määras. Seda ju GES ometi tohib teha? Vôi on ELA ja Kultuurkomitee arvamisel, et selleks neilt vôi härra Ründvalt luba tuleb küsida? Sellepärast ei vasta tôele ja on näotu ELA juhatuse poolt asjakäiku kirjeldada nii nagu oleks GES härra Ründva 6. detsembri kirja ametist vabastanud ja et alles pärast seda Kvibergi lastevanemad on otsustanud GES koolist lahku lüüa.

/…/

Mis puutub nüüd ELA kirjas ettetoodud veidi demagoogilise maiguga ütelusse, et GES esimees esines linna koolivalitsuses eestlaste nimel sooviavaldusega, et Kvibergi koolipäev saaks muudetud pühapäeva pealt reedele, siis ei ole selles midagi laitmisväärset, vaid on ju täiesti loomulik, et Eesti Seltsi esimees rootslaste ees esines eestlasena ja eestlaste esindajana, sest tema selja taga seisis ju eestlastest koosnev liikmeskond ning eesti lastevanemad. Kui härra Ründva ka tahtis esindada mônda eestlaste gruppi ja sellepärast koolivalitsuses käis, siis ei ole ka sellega midagi katki, kui tema sääljuures eestlasena esines.

GES juhatus on rootsi koolivalitsuses rääkinud ainult oma koolide üle. Näiteks ei ole sônagagi puudutatud Nordhemsskola küsimust., milline allub GEK Hoolekogule. Ja Kvibergi kool oli GES kool, kas see nüüd härra Ründvale meeldis vôi mitte. Ja kui ELA juhatus ise loeks läbi varem nimetatud kirja teise lehekülje teise lôike: ”… et Rootsi koolivalitsusel ei olnud vähematki kavatsust koolipäevi muuta, kuid pidades GES esimeest kôikide eestlaste esindajaks…”, siis on meile kôigile selge, ja ehk ka ELA juhatusele, et siin on tegemist liiga jämeda demagoogiaga. /…/

Göteborgis 26. jaanuaril 1950 GES juhatus

Esimene suvekodu Gläborgis lastele Saksamaalt

23.3 1949 toimus Göteborgis Eesti Laste Abistamistoimkonna (enne ühingu loomist) esimene koosolek pr Urvandi korteris, Tredje Långgatan 36, järgmiste osavôtjatega:

prof Voldemar Päts, pr Johanna Päts, pr Alma Urvandi, pr Helene Köstner, hr Arnold Kasak, hr Georg Orav, hr Aleksander Lehes ja hr Richard Espenberg.

Koosoleku avas insener Kasak, kes oma sônavôtus selgitas lähemalt moodustatud toimkonna ülesandeid. Saksamaal viibib sadu eesti lapsi, kelle olukord on äärmiselt masendav. Paljud kannatavad alatoitluse all ning riietusküsimus tekitab ületamatuid raskusi. Moodustatud toimkonna peamiseks ülesandeks oleks leida vôimalusi Saksamaalt eesti lapsi môneks suvekuuks Rootsi kosumisele toomiseks. Toimkonna tegevus ei tohiks segada ühtki teist organisatsiooni vaid toimkonna tegevus oleks positiivseks teguriks üldises abistamistegevuses. Nii kôlas esimese koosoleku protokolli algus.

Sellel koosolekul otsustati korraldada sissetulekute saamiseks pidu 1. mail, mis toimus Göteborgis Coldinordeni pidusaalis. ELA kevadpidu ônnestus üle lootuste hästi nii kunstiliselt kui ka majanduslikult ja rohkearvuliselt kogunenud rahvale jäid ilusad mälestused. Pidu andis puhta ülejäägina kr 2 593:51. Avasôna ütles toimkonna liige pr J. Päts, kes selgitas, et Saksamaa eesti pôgenike lapsed on päris vaeselapsed vôrreldes Rootsi eestlaste lastega. Kui suudame läbi viia kavatsuse tuua väikegi osa neist Rootsi kosumisele, siis ilusamat abi ja mälestust neile ei suudakski ette kujutada.

Kontsertprogrammis esinesid ooperilauljad ja pr Th. Rei ja hr R. Persidsky Stockholmist ja klaveril rootsi klaverikunstnik Carl Tillius Göteborgist. Veel esines tantsurühm pr Paula Roove juhtimisel.

Paralleelselt sissetulekute hankimisega taotleti ka lubade saamist Saksamaa eesti laste Rootsi toomiseks. Juba järgmisel koosolekul, 31. märtsil, otsustati pöörduda palvega minister August Rei poole kaasa aitamiseks. Minister A. Rei külastas isiklikult Välismaalaste komisjoni esimeest ja juba 12. mail saabus esimene pôhimôtteline nôusolek sissesôiduks 50 eesti lapsele Saksamaalt.

Sellel pôhimôttelisel loal oli otsustav tähendus lôpliku loa saamiseks, mis saabus 18. juunil ja oli oma sisult küll väga raskelt täidetav, kuid suurte pingutustega ja selgitava kirjavahetusega saadi nii kaugele, et 4. juulil Välismaalaste komisjon saatis sissesôidu load 67 lapsele ja 3 kasvatajale Rootsi konsulile Frankfurti am Main.

Geislingeni Eesti Rahvuskoondisel oli omakorda palju raskusi väljasôidu lubade saamisel. 28. juulil, kôigi takistuste ületamisel, saabus 55 last ja 2 kasvatajat. 9. augustil saabus veel 9 last, nii et kokku said tulla 64 last ja 2 kasvatajat, neist 62 Geislingeni, 2 Dillingeni ja 2 Augsburgi laagrist, kellest sugulaste juurde läksid 10 last ja teised jäid ELA hooldusele. 95 % neist on vaeslapsed, s.o. puudub üks vanemaist.

Rootsi ja eesti ajakirjandus avaldas väga heatahtlikke sônumeid laste saabumisest ja abistamisest. Selles suunas tegi palju tänuväärset tööd pôgenike sôber Göteborgis, pr Segerstedt-Wiberg. ELA tegevust pooldasid ja aitasid paljud kaasmaalased mitte ainult Göteborgis, vaid üle terve Rootsi. Eriti laste siiasaabumisest peale läks laste abistamisaktsioon haruldaselt hästi korda.

Hakkas saabuma rahalisi toetusi, kingituspakikesi riietega, mis olid hädatarvilikud. Nii näiteks saabus 11. augustil kiri väikesest eestlaste keskusest Fristadis:

Lugupeetud Eesti Laste Abistamisühing. Palun mulle saata korjandusleht Saksamaalt tulnud eesti laste heaks korjanduse toimetamiseks rahaliste annetuste näol. Kôigile teile ja lastele head tervist ja kosumist soovides – Heinrich Puuraid.

Juba 19. augustil saabus korjandusleht tagasi kr 105-ga 14 annetaja poolt ja kaks riietepakki.

Veel rohkem oli abistajaid kui kaasmaalased Rootsis puutusid isklikult kokku lastega, nägid oma silmaga seda kurbmängu, mida saatuse kurvad teed pannud neile: enne röövinud neilt vanemad, kodud, ja siis paisanud neid laagrist laagrisse laastatud Saksamaal, ära kôigest, mida inimlaps on ôigustatud saama oma parima kasvueal, ära armastavast hoolitsevast käest, ära päevasest toidunormist, rääkimata kôigest muust.

Rootsi Punase Risti Göteborgi osakonna sekretäri civ.ing. Nielsseni lahkel toetusel saadi puhkekoduks väga ilusad ruumid Gläborgis. Ruumid anti tasuta kasutamiseks Sunnervikeni haiglate hooldusameti poolt. 9. juulil läksid ruume korrastama ja eeltöid tegema perenaine pr Köstner, abi pr Leida Parik ja ELA esindaja pr Alide Simsivart. Neid aitasid hiljem veel eesti prouad ja ins Hugo Pajuste Uddevallast ja ins Jüri Parik Göteborgist

28. juulil saabusid puhkekodusse 50 last ja 3 kasvatajat: prl Seimre Göteborgist ja prouad Purin ja Kôrv Saksamaalt. 9. augustil saabusid puhkekodusse veel 4 last Saksamaalt. 10 last saabusid järgmiste sugulaste juurde: Elfström (Sigtuna), Gutfelt (Kalix), Jalakas (Borås), Kalle (Laholm), Koolman (Göteborg) Linnaks (Nynäshamn), Meristu (Stockholm), Petersoo (Lund) ja Ruusa (Stäket).

Kaasmaalased Rootsis avaldasid soovi saada lapsi oma juurde kosumisele. Samuti leidsid mitmed laagris oma sugulaste lapsi ja vôtsid need oma hooldusele. Nii tekkis väike kahanemine suvekodust. Mitmed Göteborgist vôtsid oma juurde lapsi mônepäevaliseks külaskäiguks. Puhkekodu lôpetamisel oli seal vaid 44 last. Puhkekodu kestvus oli üldse 52 päeva. Selle aja kestel käis koloniis rohkesti külastajaid, nii rootslasi kui eestlasi. Rootslased suhtusid kôik soojasüdamlikult eesti laste abistamisse. Ka mitmed kaasmaalased külastasid korduvalt puhkekodu ning aitasid kaasa mitmesuguste korrastustööde juures vôi viibisid ELA esindajaina mitmeid päevi kohal, et aidata kaasa puhkekodu juhtimistöös ja seda kôik ilma tasuta.

Puhkekodu külastasid ning aibistasid mitmesuguste ülesannete läbiviimisel: pr Simsivart 26 päeva, hr Parik 9, hr Krüppelman 10, hr Kasak 8, pr Urvandi 17, hr Pajuste 5, pr Päts 20, hr Päts, dr Särg 2, pr Kaaret 8, pr Kivilo, prl Kamar 15, hr Rähn, hr Meer, hr Lehes 4, prl Tônso 9, pr Evsejev 30, pr Parlo 6, perek Laur, pr Kallang 23, hr Rigele, pr Mäsak 15, pr Puusta 8, pr Lohk 6, pr Ründva 5, pastor Oskar Kodres, ôpil Maiu Hallik 12 ja ôpil Maret Ainsaar 22. Peale nimetatute käis kaasmaalasi veel hulgaliselt puhkekodu külastamas – 250 külalist. Püsivalt viibisid palgaliste tööjôududena puhkekodus perenaine pr Köstner, perenaise abi pr Parik ja kasvataja prl Seimre.

Saabumisel olid lapsed väsinud, alatoidetud, kahvatud ja verevaesed ning halvasti riietatud. Abivalmite kaasmaalaste poolt asuti kohe lapsi riietusesmetega varustama. Rikkalik toit puhkekodus ja perekondades, avarad elamistingimused ja hea hoolitsus avaldasid peagi môju. Varem apaatsed ja väsinud lapsed muutusid elurôômsateks ning varsti kajasid ilusad puhkekodu ruumid ja ümbrus laste rôômsast laulust ja hôisatest. Eriti nôrgad lapsed pandi dr Hilda Särgi korraldusel eritoidule, erilise hoole alla. Lapsed vôtsid kaalus hästi juurde (üks tütarlaps isegi 11 kilo). Haigestumisi juhtus vaid esimesil nädalail. Vôiks öelda, et ônn saatis lapsi kogu puhkekodus olemise ajal, sest ka ilmad olid vôrdlemisi ilusad hilise aastaaja ja Lääne-Rootsi kliimaga arvestades. Lastel oli puhkekodus ka raamatukogu (hr Lauri annetetud) ja mitmesuguseid mänguvahendeid (hr Kasesalu muretsetud).

8. augustil käis puhkekodu terves koosseisus külas Munkedali rootsi lastekodus. 20. augustil korraldasid Dingle asula rootslased lastele kohvilaua. Samal ôhtul külastasid puhkekodu Göteborgi eesti skaudid ja gaidid korraldades lôkketule. Järgmisel päeval tuli lastele külla rohkearvuliselt Göteborgi ja Uddevalla eestlasi. Kôneles prof Voldemar Päts ja lapsed esinesid oma ettekannetega. 29. augustil kutsuti puhkekodu lapsed külla Dingle rootslastele eesotsas hr Erikssoniga. 31. augustil külastasid puhkekodu Munkedali rootslased. 11. septembril toimus puhkekodus jumalateenistus, kus jutlustas Lääne-Rootsi piirkonna ôpetaja hr Kodres Boråsist.

Lastele jäid puhkekodus ja perekondades viibimisest parimad mälestused, mida kinnitavad Rootsi saabunud südamlikud tänukirjad. Et lastel siit kahju oli lahkuda, seda iseloomustab kujukalt ühe väikse tüdruku ütelus, kes seniks lubas metsa pôgeneda kuni teised juba on ära sôitnud, et siis jälle tulla välja ja siia jäädagi.

Laste Saksamaale tagasimineku puhul varustati kôiki lapsi neid hooldanud perekondade poolt rikkalikult igasuguse varustusega. 19 sugulaste juures ja perekondades olnud last said uut riidevarustust umbes kr 4 700 eest, ning nende toidukulud olid puhkuseaja jooksul umbes kr 2 800, kokku kr 7 500. Ärasôidu eel 60 lapse kolmepäevane Göteborgi külastus läks maksma perekondadele umbes kr 1 200. Kokku oli annetusi rahas, riidevarustuses ja toidus kr 34 208,59.

Puhkekodus viibinud lapsed said kaasa toiduvarustust kr 630 väärtuses. Siinjuures tuleb erilise tänuga märkida, et Rootsi tollivôimud ei teinud takistusi lastel kaasa viia kôik kaasaantud varustuse – isegi uued kummikud, mida saime osta Hälsingborgi kummivabrikust odavate hindadega hr Treiali lahkel kaasabil. Kogu puhkekodu tegevuse kestvusel läks toiduainete ostuks kr 8 137,16. Sellest summast läks aga kaasaantud toiduaineteks kr 630, seega puhas toidukulu oli kr 7 507,16.

Lapsed lahkusid Gläborgist 16. septembril, et asuda veel kaheks päevaks eesti perekondadesse Göteborgis ja lähedas ümbruses. Samal ôhtul viidi lapsed vaatlema Lisebergi lôbustusparki, mis pakkus lastele eriti palju lôbu. Järgmisel päeval näidati lastele linna vaatamisväärsusi. Esiti tehti ringsôit ”Paddaniga” kanalites ja sadamas. Selle järgi külastati kunstimuuseumi, meremuuseumi, loodusloolist muuseumi ja Slottsskogenit. Pealelôunal tegid lapsed koos neid hooldavate perekondadega väiksemaid ostusid ärides ja vaatlesid veel linna.

Pühapäeval 18. septembril toimus laste lahkumispidu Studentkåreni ruumes. See kujunes südamlikuks jumalajätuks lahkujate ja mahajääjate vahel. Pidu algas jumalateenistusega praost Gnadenteichilt. Peokône pidas ELA esimees Arnold Kasak. Järgnesid laste ettekanded ja ELA esinduskogu esimehe professor Voldemar Pätsi lôppsôna. Sama pühapäeva ôhtul paigutati lapsed neile kasutamiseks antud erivagunisse. Jaama oli tulnud saatma Göteborgi Eesti Segakoor, kes hr Truusi juhatusel laulis lastele. Öösel vastu 19. septembrit algas tagasisôit.

Rahvaste Tänav

ELA-le tehti ”Rädda Barneni” poolt austav ettepanek esineda eesti osakonnaga ”Nationernas Gata” müüginäitusel Göteborgis 22. ja 25 novembril 1949. Eeltöödega algas ELA sotsiaal-osakond. Esindajate kogu valis hiljem eri näitust korraldava toimkonna koosseisus: pr M. Lohk, pr M. Leht, pr L. Lepik, prl M. Isak, pr E. Aring, pr S. Jürvetson ja juhatuse esindaja.

Näitusel väljapanekuteks muretseti esemeid peamiselt komisjoni kauba alusel. Kôik eesti organisatsioonid ja isikud, kellega astuti ühendusse kauba saamiseks, olid äärmiselt vastutulelikud ja abivalmid. Väljapandud esemed olid kôrgekvaliteedilised rahvuslikud käsitööd. Göteborgi ajakirjandus suhtus kiitvalt eesti osakonna väljapanekutesse, samuti kuuldi häid arvustusi näituse külastajailt. Näituse kontsertprogrammis esinesid edukalt ka eesti kunstnikud pr Ida Loo-Talvari, pr M. Kamp-Boreos (môlemad kauneis rahvariideis), hr Milk ja hr Talvari.

Jôulupakid Saksamaale

ELA saatis eesti lastele Geislingeni, Oldenburgi-Ohmstede ja Oldenburgi-Sandplatz viies kastis 822 kg jôulupakke. Pakid sisaldasid 100 kg suhkrut, 50 kg vôid, 50 kg rasva, kohvi ja kôik lattu kogutud uued ja tarvitatud riided. Geislingeni saadeti ka lastele 35 nimelist pakki ja veel mitmesuguseid pruugitud riideesemeid, jalanôusid nii lastele kui ka invaliididele. Peale nimetatute oli saadetises veel 27 pakikest suvel kosumisel viibinud lastele Dingle rootslaste ja Göteborgi eestlaste poolt.

Pakid jôudsid kohale just enne jôulupühi ja valmistasid rôômu lastele ja nende vanemaile. Näiteks saabus ühelt emalt ELA-le järgmine kiri:

Olen südamest tänulik Eesti Laste Abistamisühingule. Nagu paki sisust oli näha, on see pakk armastusega tehtud, sest seal leiduvad toitained ja riietusesemed olid otstarbekohaselt valitud. Olen tihti veel kibestunud siin baraki toas. Vahest on niisugune lootusetu tunne, et oled kôigist hüljatud. Siis nagu irvitaks kusagilt kaugelt saatanlikult: et säh sulle su eestlust! Ja siis korraga on sul niisugune ängistav teadmine, et sa oled patustanud oma rahva vastu, et andsid sarnastele môtetele oma hinges ruumi. Sest kusagil kaugel, kus isegi ollakse hädas ja viletsuses, pannakse sent sendi kôrvale, kogutakse, ohverdatakse, vôibolla isegi loobutakse nii mitmestki soovist, et ainult saaks saata midagi sinna, kus suguvennad on veel pimedamas lootusetumas olukorras. Ja siis tuleb hinge niisugune ülev tunne, et meie eestlased hoiame kokku, tulgu mis tuleb. Venda ei unusta vend! Lugedes täna Eesti Posti jôluluuletuse viimast rida – Eestlane Jumala hoolde usalda taas – oli see mulle nii armas ja kena, et ma langesin oma viletsas toakeses pôlvili ja nutsin kui väike laps. Veel kord südamlik tänu minu ja minu tütre poolt.

Täienduskoolid

ELA aitas kaasa Göteborgi eesti täienduskoolide tegevusele majanduslikult ja püüdis leida lahendusi nende ühtse juhtimise alla viimiseks. Koostöös teiste organisatsioonidega ja lastevanematega on loodud täienduskoolide juhtimiseks iseseisev Eesti Kultuurikomitee Göteborgis, mille alla on koondunud seitse täienduskooli. ELA lubab ka edaspidi vôimaluste kohaselt toetada koole nii moraalselt kui ka majanduslikult.

ELA tegevus 1950

Korea sôda algab, Rootsi kuningas Gustav V sureb, Urho Kekkonen Soome peaminister, Stockholmis avatakse allmaaraudtee, XIII üldlaulupidu Tallinnas,

Kontsert-jumalateenistus

ELA korraldas kontsert-jumalateenistuse Göteborgi toomkirikus 19. märtsil 1950, kus jutlustasid praostid Jaan Lattik ja Hjalmar Pöhl. Kontsertosas esinesid pr Ida Loo-Talvari, hr Scheme ja hr Talvari kvartett. Puhastulu kontserdist oli 644,78 krooni, millest 640 anti Göteborgi eesti täienduskoolide toetuseks.

Eesti Teatri etendus Stora Teatris 23. aprillil 1950

Märtsikuul saavutati kokkulepe pr Mare Leet´iga ”Kauged rannad” etenduse korraldamiseks Stora Teatris. Näitlejate omavaheliste lahkhelide tôttu jäi see etendus ära ja selle asemel Eesti Teater Rootsis hr Rudolf Lipp´u vahendusel etendas ”Ideaalne abielumees”, prouade Els Vaarmann´i, Riina Reinik´u, Lensi Rômmer´i ja härrade Lipp´u, Kuus´i, Koppel´i ja Laksi kaastegevusel. Puhastulu teatrietendusest – 377,71 krooni – jäi Saksamma eesti pôgenikelaste suvepuhkuse korraldamiseks Rootsis.

Saksamaa eesti pôgenikelaste kosumispuhkus Rootsis

Eelmise aasta eeskujul Saksamaa eesti pôgenikelaste jaoks eraldi suvekodu korraldamine osutus vôimatuks vastavate ruumide puudusel. Otsustati Saksamaa eesti lapsed paigutada eesti perekondadesse Rootsis. Märtsi algul 1950 avaldati üleskutse eesti ajalehtedes Rootsis paludes eesti perekondi teatada ja registreeruda ELA juures, kes soovivad enda juurde vôtta kas sugulaste vôi vôôraste lapsi. 15. aprillliks oli registreeritud 14 perekonda, kes soovisid lapsi oma juurde saada. Kuna see arv vähene oli, saadeti üleskutse 15 eesti organisatsioonile-seltsile üle Rootsi, palvega kaasa aidata laste siiatoomise aktsioonile üldiselt ja laste paigutamise küsimusis. Halmstadi Eesti Selts saatis toetusena 30 krooni aktsiooni toetamiseks.

Lôpuks oli vôimalik Rootsi tuua nii palju lapsi, kuipaljude mahutamiseks oli avanenud vôimalusi perekondadesse paigutamisega. Perekondadesse paigutamise alusel soovisid oma sugulaste lapsi 9 perekonda – 11 last, vôôraid lapsi 14 perekonda – 15 last.

Saksamaal tekkis raskusi viisade saamisel Rootsi sôiduks, mille tôttu USA tsoonist kuus last ei saanudki Rootsi sôita. Briti tsoonist jôudsid 14 last ja kaks saatjat Rootsi 13. augustil ja nad paigutati kosumispuhkusele eesti perekondadesse. 25. septembril 1950 sôitsid lapsed pr Joh. Gutmanni hoole all Saksamaale tagasi. Laste sôidukulude katteks sai ELA toetust vastuvôtvatelt perekondadelt ja Rädda Barnenilt. Hooldajad perekonnad varustasid lapsi uute riietega.

Suvekolonii Göteborgi eesti lastele

ELA ja Kultuurkomitee ühisel algatusel ja koostööl korraldati Göteborgi eesti lastele suvekolonii Kärr-Sämstadis (Brastads socken). Ruumid üüriti Vänersborgi Dispensärskolonii ühingult üüriga 500 krooni suve kohta. Göteborgi linnalt saadi toetust kulude katteks 3 888 krooni.

Koloniis viibis esimesel perioodil, s.t 19.6 – 17.7, 34 last ja teisel perioodil, s.t. 18.7 – 15.8, 34 last koos personali lastega. Kolonii juhatajaks oli hr Henn Ründva, kasvatajaks pr Ründva ja perenaiseks pr Kukk.

Rahvaste tänav

ELA koos teiste rahvuste esindajatega kutsuti osa vôtma Nationernas Gata müüginäitusest 23. ja 24. novembril 1950 Stenhammarsaalis. ELA üldjuhiks valiti hr E Niitepôld ja sidepidajaks Rädda Barnen´iga pr Melita Lohk. Abilisteks müügi korraldamisel ja läbiviimisel olid prouad Lohk, Kägi, Lepik, Leht, Mäsak, Malm, Kaing, Aring, Uusküla ja Puusta ja preilid Isakud, Pôldmaa, Pärn, Brenjev ja Pärnamäe.

Müüginäituse väljapanekuteks muretseti esemeid peamiselt komisjonimüügi alusel. Loteriil müüdi ära kaks rahvariides nukku, Haapsalu sall ja pr Stenå poolt valmistatud ja kingitud nukkudegrupp ”Hans ja Greeta”. Väljapankeutset leidsid erilist poolehoidu rahvuslikud käsitööd.

Kontsertosas esinesid eesti kunstnikud pr Ida Loo-Talvari, pr Boreus-Poska ja hr L Milk. Pr Paula Roove esines oma tütarlastest vôimlemisrühmaga. Rahvaste tänava tulu ELA-le oli 1072,25 krooni.

ELA liikmed 1950

Perekonnad:

Aarelo, Anelin, Ainsaar, Aring, Aro, Arro, Espenberg, Evsejev, Gnadenteich, Haamer, Isak, Johannson, Jürgens, Jürvetson, Kaaret, Kaing, Kalmar, Kamar, Kamp-Boreos, Karu, Kary, Kasak, Kivilo, Kornel, Koppel, Krabi, Krüppelman, Kägi, Köstner, Laas, Laur, Laurits, Lehes, Leht, Leithammel, Lepik, Lind, Lohk, Loo-Talvari, Malm, Meer, Meiusi, Meos, Moor, Mäsak, Mölder, Narusk, Niitepôld, Nômm, Olving, Orav, Pajuste, Parik, Parlo, Peetso, Puusta, Päts, Päärt, Pôldmaa, Rei, Rigele, Riisna, Riomar, Roove, Rähn, Ründva, Saar, Seimre, Simsivart, Särg, Tamm, Tiivel, Truus, Tônso, Uibopuu, Urvandi, Uudelepp, Alamtau, Eensild, Hansum, Herelo, Koolman, Kurrusk, Laks, Meriloo, Noorkukk, Olbrei, Perem, Palm, Petri, Pettai, Pärnamäe, Pôld, Rannik, Reitsam, Taal, Tiido, Tilk, Toomsalu, Tuula, Tuus, Vanderer, Veinberg, Voksepp.

ELA tegevus 1951

Gustaf Mannerheim sureb, Käbi Laretei saavutab kuulsuse klaverikunstnikuna, kohvi müügi piiramine lôppeb Rootsis, Churchill saab uuesti Suurbritannia peaministriks, kolhooside loomine ja metsavendade ründamine

Eesti Pagulasteater korraldas ELA vahendusel 6. jaanuaril 1951 Mellanskola ruumes operetietenduse ”Onupoeg Bataaviast”. ELA sissetulek oli 161 krooni. Operetti külastas umbes 550 inimest.

Samuti korraldas Eesti Pagulasteater Rootsis 21. jaanuaril Mellanskola ruumes taetrietenduse, lavastades ”Vôinuks juhtuda”. Pagulasteater oma ringreisiga tähistas meie nimekaima näitlejatari Marje Parikas´e 30 aastase lavategevuse juubelit ja 50.a. sünnipäeva, mille puhul anti näitlejannale üle mälestusese kôigi Göteborgi organisatsioonide nimel. Nii nagu eelmisest teatrietendusest, sai ka sel korral ELA 10 % nettosissetulekust – 90 krooni.

ELA juhatuse otsusega määrati môlema teatrietenduse puhastulu Göteborgi eesti täienduskoolide toetuseks.

Laste suvekolonii Kärr-Sämstadis

Eelmise aasta eeskujul korraldati ühiselt Eesti Kultuurkomiteega suvekolonii Göteborgi eesti lastele Kärr-Sämstadis. Kolonii kestvus oli 19. juunist kuni 15. augustini 1951. Koloniis viibis I perioodil 32 last ja II perioodil 33 last, kaasaarvatud ka personali lapsed.

Kolonii juhatajaks oli hr Eduard Raal, kasvatajaks pr Aino Raal, perenaiseks pr Maila Kaaret, abilisteks pr Helga Kukk ja pr Salme Randsalu.

Rahvaste tänav

Möödunud aasta eeskujul kutsuti Rädda Barneni poolt ELA osa vôtma ”Nationernas gata” müüginäitusest, mis toimus Stenhammarsaalis 21. ja 22. novembril 1951. Ettevalmistustööde läbiviimiseks ja majanduslikuks üldjuhiks paluti juhatuse poolt hr E Niitepôld. Müügi ettevalmistuste ja müügi juures olid tegevad prouad Lohk, Lepik, Leht, Lepiksaar, Mäsak, Palm, Puusta, Raal ja Pôlder ja preilid Isak, Pärn, Pôldmaa, Hansar, Leht ja Pärnamäe. Samuti aitasid tôhusalt kaasa härrad Lohk ja Lepik.

Välja oli pandud eesti rahvusmotiividega valmistatud esemeid, hôbeesemeid, nahktöid, rahvarôivaid, Haapsalu salle ja rätte, eestlaste poolt valmistatud esemeid jôuluks jne. Loteriiks oli välja pandud kaks stiliseeritud nukku eesti rahvarôivais ja hr R Lind´i poolt annetetud ôli-maal. ELA tulu rahvaste tänavalt oli 1 166 krooni. Sellest rahast saatis ELA 1000 krooni eesti lastele Saksamaal.

Eesti Üliôpilaste Stipendiumifond ELA juures Göteborgis

ELA juhatuse algatusel ja kôikide Göteborgi organisatsioonide osavôtul asutati ELA juurde üliôpilaste stipendiumifond. Asutamiskoosolek peeti Vasa kohvikus 23.8 1951, kus kôik Göteborgi eesti organisatsioonid osa vôtsid. Stipendiumi komisjon valiti järgmises koosseisus: hr Malm, hr Riomar, prl Isak.

Stipendiumisummade hankimiseks korraldati sügispidu koos kunstiloteriiga Coldinordeni peosaalis 7. oktoobril 1951. Puhastulu sügispeost oli 133,15 krooni ja loteriist 865,85 krooni. Stipendiumide määramise komisjon otsustas jagada stipendiume 1951.a. teisel poolel järgmiselt: Fondi summadest Toomas Lepik´ule ja Valmar Tamm´ele kummagile 500 krooni ning ELA summadest Lembit Aedma´le 200 krooni.


ELA tegevus 1952

Rootsi raadio kaudu saavad kuulsaks Hyland ja Snoddas, suveolümpiaad toimub Helsinkis ja talveolümpiaad Oslos, luuakse Pôhjala Nôukogu, Evita Peron sureb Argentiinas, Eisenhower saab USA presidendiks

Etendused

12. jaanuaril 1952 toimus Stenhammarsaalis ELA vahendusel Olav Rootsi klaverikontsert, mis andis puhastulu 126,95 krooni. Esitati Beethoveni ja Chopini helitöid. Pääsmed à 4 ja 3 krooni olid eelmüügil laulukoori ja kunstiringi liikmete juures. Skaudid, gaidid ja lapsed maksid 1 kroon ja said istuda saali rôdul.

6. septembril 1952 esitas Pagulasteater ELA vahendusel Folkets Husi teatris I Turja ”Mina ise”. Etendus andis ELA-le puhastulu 181 krooni.

30. novembril 1952 esitas Eesti Teater ELA vahendusel Burgårdeni Samrealskola saalis Bernhard Kangro ”Linnuaiad”. Etendus andis ELA-le puhastulu 105 krooni.

Suvekodu

Eelmiste aastate eeskujul korraldati ühiselt Kultuurkomiteega suvekolonii Göteborgi eesti lastele Kärr-Sämstadis. Kolonii kestvus oli 19.6 – 15.8. Koloniis viibis I perioodil 34 last ja teises 37 last, ühes personali lastega.

Kolonii juhatajaks oli hr Eduard Raal, kasvatajaks pr Aino Raal, perenaiseks pr Salme Randsalu ja abilisteks pr Kukk ja prl Laine Randsalu.

Kolonii kulud kogusummas olid 10 200,46 krooni, Göteborgi linna poolt maksti toetuseks

3 950 krooni, lastevanemad tasusid 4 578 krooni, riigi toetus ühes sôidurahadega oli 2 070 krooni. Kahele lapsele vôimaldati ühe perioodi kestel tasuta viibimine koloniis.

Rahvaste Tänav

Eelmiste aastate eeskujul vôttis ELA osa Rädda Barneni poolt korraldatud ”Nationernas Gata” müüginäitusest Stenhammarsaalis 21. ja 22. novembril 1952. Üldjuhiks ELA osas oli hr E Niitepôld, ettevalmistustööde ja müügi juures olid tegevad prouad Kaing, Leht, Lepiksaar, Lohk, Puusta, Lehes, Saksen, Säkki ja Talgre, preilid Haamer, Hansar, Isak, J ja M Leht, Pärn ning härrad Lepik, Soomägi ja Lohk. Rahvaste tänav andis ülejääki 947 krooni.

ELA tegevus 1953

Stalin sureb, vaherahu Korea sôjas, Hillary ja Tenzing vallutavad Mount Everesti, Dag Hammarskjöld saab ÜRO peasekretäriks, suur uputus Hollandis, Frank Sinatra esineb Rootsis, moodustatakse Eesti eksiilvalitsus Oslos

Suvekodu Kärr-Sämstadis

Eelmiste aastate eeskujul korraldati koostöös Kultuurkomiteega suvekolonii Göteborgi eesti lastele Kärr-Sämstadis. Kolonii kestvus oli 17.6 – 13.6 1953. Koloniis viibis I perioodil 23 last ja teisel perioodil 29 last. Kolonii juhatajaks oli hr Eduard Raal, kasvatajateks pr P Hannus ja prl Helgi Aidla, perenaiseks pr Maila Kaaret ja abilisteks pr Lydia Maripuu ja pr M Mägi.

Kolonii kulud olid kogusummas 12 179,43 krooni. Göteborgi linn toetas 4 840 krooniga ja Rootsi riik 1 667,40 krooniga.

Rahvaste Tänav

Esinduskogu koosolekul 28. septembril 1953 otsustati sellest üritusest mitte osa vôtta pôhjusel, et tekkis raskusi vastavate esemete kogumisel, peaasjalikult aga komisjoni-müügiks saadavate esemete osas, kusjuures valikuvôimalused eelmiste aastate väljapanekute mitmekesistamiseks osutusid väga piiratuks. Samuti osutus vôimatuks saada kingitud esemeid sissetuleku suurendamiseks. Koosolekul valiti korraldav toimkond järgmise aasta osavôtu organiseerimiseks järgmises koosseisus: E Niitepôld, M Lohk, E Kaing, M Säkki ja H Rebas.

Toetused

Rahalisi toetusi määrati 1953. aastal:

Saksamaa eesti lastele 400 krooni.

Göteborgi Kultuurkomiteele laste jôulupuu korraldamiseks 100 krooni.

Suvekodu lastevanemate koosolek 1953-05-28

Ettepanekud: osta elektriahjud, kuna pikema vihmaperioodi korral ruumid muutuvad väga niiskeks. Vanemad vôivad lastega kaasa saata madratsid, kuna osa kolonii madratseist olevat viletsad. Tuleks sisse seada sisekorraraamat, kuhu iga lapsevanem vôib oma soovid ja tähelepanekud sisse kanda. Soovitakse, et sisekord oleks valjem ja et lapsed vilu ilmaga oleksid soojemalt riides.

ELA tegevus 1954

Hundulaager ”Eesti” Metsakodus, Dien Bien Phu lahing Vietnamis, Rootsis müüakse piima Tetra Paki pakendites, algab ülestôus Alzeerias, Ernest Hemingway saab Nobeli auhinna, II laulupidu Stockholmis

Näitus Ester i Sverige

ELA ja teised organisatsioonid korraldavad 1954-10-09 Göteborgi KFUM-is näituse Ester i Sverige, mis on varem näidatud Kungshallenis Stockholmis. Näitusel vôib näha kujutavat kunsti, raamatuid, käsitöid ja välispropagandat. Näituse komitee on moodustatud järgmiselt: Esimees Ado Parlo, Jakob Aljas, Peet Ainsaar, Matti Soondra, Hugo Lepik, Elmire Kägi, Voldemar Ôun, Heino Riomar.

ELA toetab skautide ”oma kodu” Metsakodu ostmist, omandades osatähe nr 88 100 krooni eest.

Otto Paju pôhimôtted suvekodu kohta 1954-05-01

Te esitasite oma kirjas (27.4 1954) uusi andmeid ühenduses personaliga. Tahan loota aga, et hea tahtmisega saate üle majandulikest raskusist ja saate palgata ka sel suvel kaks kasvatajat – abilist. Pean seda väga oluliseks. Katsun käesolva kirjaga üldisemalt pôhjendada oma seisukohta ning palun ELA esinduskogul see ettepanek positiivselt otsustada.

Minu arusaamise ja kogemuste pôhjal vôib suvekodu ühe kasvataja ja juhatajaga kergesti muutuda kogu oma ôhkkonna poolest ”kuivaks” ja koolmeisterlikuks ja suudab lastele pakkuda vähe, niihästi kultuuri kui ka üldiste meeldivate mälestuste alal. Me peame meelde tuletama, et suvekodu on paljudele lastele ôieti ainukeseks elavaks eesti ühiskonnaks ja sellest saadud elamused ning mälestused on sageli määrava tähtsusega lapse vôitmiseks ühiskonnale.

Enamik lapsi on sündinud juba uuel kodumaal. Neid seob Eestiga ainult veel keel – mis paljudel juhtudel vilets – ja vanemate jutustused – muidu on nad juba oma uute, teisest rahvusest mängusôpradega koos kasvades, eesti ühiskonnast vôôrdunud. Suvekodu raamides on häid eeldusi lastele eesti ühiskonna- ja kultuuriväärtusi tutvustada. Neid vôimalusi tuleb maksimaalselt kasutada. Lapsed peavad kôiki neid väärtusi aga otseselt n.ö. omal nahal tundma ja ilusaid mälestusi saama – siis on lootust, et nad hakkavad lugupidama ka eesti kultuurist, tundes et oli ilus ja see on väärtuslik seepärast.

Kolonii raamides on kasvatajatel niisiis kaks suuremat ülesannetegruppi:

  1. Eesti kultuuri (ajalugu, maateadus, laulu ja keelt) vahendada.
  2. Meeldivat ja mälestusterohket ôhkkonda tekitada.

Üksi esimese grupi ülesannetega ei jôuaks üks kasvataja ja juhataja hakkama saada; neid meeldivalt vahendada. Suvekodus tuleb kasvatus- ja koolitööd läbi viia mängides ja vôistlusi väljamôeldes. Kasvatajad peavad olema leidlikud mängukaaslased ja pidevalt viibima lastega koos. Nad peavad muutuma neile parimateks sôpradeks, n.ö. ”kamba juhtideks” olema.

Igas koloniis on kaks loomulikku kampa: poisid ja tüdrukud, neil peab kummagil olema oma juht (kasvataja). Juhataja ei saa aga kunagi olla see ôige sôber ja kamba juht ühele neist gruppidest. Ta peab olema erapoolik, sest tal on ônnetus olla selleks kôige kôrgemaks käskude ning korralduste andjaks ning autoriteediks. Niiviisi oleks raske läbiviia kultuurivahetust mängides. Kujuneks selle asemel mingisugune koolitarkuste ôpetamise viis. See on aga vastumeelene suvisel puhkeajal lastele, sest koolis on nad käinud kogu talve niikuinii – suvel on nad koloniis puhkusel ja jôudu kogumas talveks. Ka muudaks see üldise ôhkkonna (juba see üksinda) lastele vastumeelseks ning jätaks vähe ilusaid mälestusi.

Üldise meeldiva ôhkkonna loomine, see teine tähtis kasvatajate ülesanne, oleks aga ka üldiselt suureks probleemiks ühe kasvataja ja juhatajaga. Otse vôimatuks kujuneks luua meeldivat laagriôhkkonda, mis tahes tahtmatult peab tuginema sôprusele ja ”kambavaimule”. Siin vôib mainida et rootsi koloniides esineb just selline grupi hing – mänguvaim. Igal kasvatajal on seal keskmiselt 10 last hoolealusteks.

Kasvataja peab olema pidevalt koos lastega, vôitma nende usalduse ja olema mängukaaslaseks, sôbraks ning juhiks, kes pidevalt leiutab lastele tegevust – siis on vaim hea ja kord ise-enesest hea. Nagu eelpool ütlesin, ei saa aga juhataja kahjuks olla selleks ôigeks sôbraks. Tal esineb lisaks ka vahel üldisemaid ülesandeid, kas vôi kirjavahetustki, mis ei lase lastega koos olla. Sel juhul on ühel kasvatajal kôigi 30 lapsega korraga raske hakkama saada, eriti veel kui see juhtub olema naiskasvataja, kel pole poiste silmis, kes omaarust juba mehed on (üle 10-11-aastased), suurt väärtust ega autoriteeti. Kôigi 30-ne lapse jaoks on aga ka ükskôik kui heal meeskasvatajal raske leida mingit tegevust, isegi mitte mônda koolitundi anda, mis igale poisile ja tüdrukule (7-14 aastani) pakuks rahuldust.

Üks kasvataja ei saa olla kôigile korraga sôbraks – ta muutub siis ôpetajaks ning käskude ja keeldude andjaks, karistuste määrajaks. Lapsed ja kasvataja muutuvad vastasrindlasteks ning kogu kolonii tegevus tugineb siis kasvatajate autoriteedi austamisele. Vaba ja rikastav mängu-vaim puudub. Kasvatajate ning laste vahel esineb kibedust. Kogu ôhkkond kujuneb näritavaks kôigile. Sellest vôib koloniis kujuneda siis teatud halli rutiiniga läbiviidud päevakava ning kogu tegevus kannatab ilusate mälestuste vähesuse all.

Palun eeltoodu pôhjal seepärast tôsiselt leida vôimalusi kahe kasvataja-abilise palkamiseks.

Vôidupüha – suvepäeva organiseerimine

Lääne-Rootsi 34 eesti organisatsiooni koosolekul 1954-04-11 Göteborgi Noorte Kodus arutati ühise suvepäeva korraldamist Hindåsis. Vanad tülid ja lahkhelid ilmnesid arutlustes. Vaieldi nimetuse, koha, aja ja korraldajate üle. Môned leidsid formaalseid puudusi. Môned polnud volitatud midagi otsustama. Boråsi eestlased tülitsesid omavahel. Mônele ei antud sônaôigust. Arutati kas on üldse vaja nii palju üritusi.

Järgnev koosolek 1954-05-23

Boråsi Eesti Selts oli esitanud kirjalikud nôuded – nendega ei lepita. Nôudmised olla arusaamatud, vastuvôtmatud ja pôhjendamatud. Leiti, et eriarvamused hoiavad ülal huvi ja annavad hoogu tegevusele – enamus ikka otsustab. BES- i kirjade sisust ja toonist järeldades olla seal valitsemas idadiktatuurile vastavad vaated.

Kaebekiri kolonii kohta

Saadetud Vänerborgi dispensäri, suvekodu hoonete omanikule 1954-07-09

Kuna eeldan, et teie vastutate selle eest mis allüürnike te muretsete oma koloniile, siis pean esitama järgneva kurva sônumi.

Mul on ônnetuseks oma isiklik villakrunt otse kommuuni supelranna kôrval – seal kus teie üürnikud, baltlased suplevad. Nii kaua kui rootsi lapsed tarvitasid koloniid, polnud mul kunagi mingit probleemi, mul polnud isegi mitte aeda piiri peal. Aga peale seda kui baltlaste kasvatamata lapsed saabusid on kogu aeg ebameeldivusi. Esimesel suvel nad kohe hakkasid loopima lastepeasuuruseid kive minu paati. Kirikuôpetaja Rhedini tütar proua Larsson, kes siis viibis siin, pani tavaliselt vanni soolaveega silla peale päikse kaudu soojendamiseks. Vanni leidsime mitu korda mere pôhjas, täidetud kividega jne.

Olen pannud üles tiheda terasest aia, mis on teatud kaitset andnud, aga eile neljapäeval 8.7 nad pidid jälle mu paati varastama, aga kuna see on ketiga lukustatud silla külge, oli terve sild lôhutud paadi kätte saamiseks. Nüüd on tôesti kannatus lôppemas! Kui me rootslased oleme nii loiud ja lubame selliseid välismaalasi meie riiki, vôiksime nôuda et nad tänuks näitaksid viisakat käitumist, muidu tuleks nad jälle tagasi saata oma maale. Igal juhul tuleks nôuda, et nad palkavad ühe rootsi ôpetaja korrapidajaks, kui üldse keegi suudab nende laste hulgas korda luua. Kui see teade ei anna soovitud tulemusi, siis pean pöörduma siinsete ametasutuste poole.

Eja Tilander, preili Kärr-Sämstad 9/7 1954

Artikkel ajalehes Stockholms-Tidningen eestlastele 1954-07-30

Sämstadi suvekodust

Keset Rootsi lääneranniku kaljust ja omapärast loodust, ilusa Gullmarsfjordi lähedal, liigub ja tegutseb juba viiendat aastat 30-liikmeline eesti lastepere, pärit Göteborgist, omaette perena, Göteborgi ELA suvekoloniis. Nii ruumid, mis on endised Vänersborg linna puhkekodu omad, kui ka ümbruse poolest on kolonii üks ônnestumatest, millele lisandub veel soliidne eelarve, tänu tôhusale toetusele Göteborgi linnalt.

Siin soolaste merevete ja fantastiliste mereloomade riigis saab eesti noorus nautida vaheldusrohket suvepuhkust oma väikeses Eesti vabariigis, eesti riigilipu lehvides. Ilusate ilmadega käib metsas vilgas onnide ehitamine ja rannas suplemine ja kalapüük, vaheldumisi krabide püügiga, mis eriti hoos viimasel ajal.Värvirohked millimallikad, meretähed, teokarbid ja meretaimed köidavad laste meeli. See kajastub nede omaloominguski suure mängusaali seintel. Seal leidub fantaasiarikkaid ”monumentaalmaale” , mis valminud grupitöödena. Pintseldatakse üksteise vôidu ja lôbu on laialt. Hr Paju arvates, kes laagri juhatajaks ja joonistusôpetajaks, leidub laste hulgas palju häid kunstilisi andeid.

Mängusaal ise on muide väga hea – eraldiseisev ehitus kolonii ôuel. Seal on vôimalus mängida nii ping-pongi, badmintoni ja ruumi poolest vôiks lüüa jalgpalligi, kui ainult neid aknaid nii palju ei oleks.

Tegevusraamatut sirvides torkavad silma rohked marjulkäimised, mustikaid on sel suvel olnud rikkalikult, siis vôrkpallimängud igalaupäevased tantsu- ning ringmängude ôhtud. Koloniil on oma akkordeon, täpsemalt küll üüritud ja ”piilimeheks” on meeskasvataja helilooja Olt. Vôiks veel nimetada rohkeid matku ja mitmesuguseid vôistlusi, nagu ping-pongis, spordis ja ”eesti keele rääkimises” tubade vahel. Kôige väiksemad tüdrukud on tihti kôige vahvamad ja pidu- ning lôkkeôhtutel on nad alati esirinnas ilusate ettekannetega, mis suurel määral on nende kasvataja pr Randsalu teene. Ka praegu on neil käsil midagi salapärast: ômmeldakse kostüüme ja ôpitakse ettekandeid.

Ees on laagri üks suuremaid piduôhtuid: maskeraad. Ees on ka suurem luuremäng ja spordi lôppvôistlused, mis kujunevad kindlasti pingerikasteks, kuna juba eelmistelgi vôistlustel oli konkurents tugev, ning saavutati tagajärgi, mida pole pôhjust häbeneda, näiteks Evert Köstner (12 a.) hüppas kôrgust 140 sm ja Hillar Maripuu (11 a.) jooksis 60 m 9,4 sek, et nimetada vaid môningaid. Viimane on ühtlasi laagri mitmekesisemaks ja parimaks sportlaseks.

Parimateks vôistlejateks ja ”vôidujooksjateks” omal alal, nimelt haiguste vastu, tänavuste halbade ilmade puhul on kahtlematult olnud ka kasvatajad, kes parajal momendil on osanud lastele kas siis selga panna vôi jälle vôtta seljast ära kampsuneid. Muidugi ka köögipersonal: prouad Karu ja Milles ja prl Karu, kes valmistavad sobivat toitu, mistôttu laste vastupanuvôime haigustele on olnud suur. On esinenud vaid paar tôsisemat palavikujuhtumit.

Päikest on hakanud ilmnema sagedamini viimasel ajal – ônneks oli päikest näha ka siinse täieliku päiksevarjutuse jooksul ja tahaks loota vaid rohke päiksepaiste jatkumist, et lapsed saaksid teda tugevasti kaasa viia. Kaasa viivad nad ka palju mälestusi uutest sôprustest ning elamustest ja Göteborgi eestlased vôivad järjekordselt olla uhked oma koloniile ja tunda, et nende jôupingutused ühenduses selle tegutsemisega pole olnud maha visatud.

O-o

ELA tegevus 1955

Albert Einstein sureb, Austria saavutab iseseisvuse, idabloki rigid loovad Warssavi liidu, James Dean sureb autoônnetuses, XIV üldlaulupidu Tallinnas,

Suvekodu lapsed ja personal 1955

Roman Uudelepp astub juhatusest tagasi 1955-04-12

Kiri juhatusele: ELA peakoosolekul 31. märtsil s.a. ELA revisjoni komisjoni esimees hra A Parlo esines minu vastu kaebusega, et mina viimasel ELA revisjoni koosolekul 28. märtsil s.a. peale kassaraamatute revideerimise lôppu olen avaldanud tänu ainult ühele revisjoni komisjoni liikmele hra Ploomile ja temale pole tänu avaldanud, mille tôttu tema tunneb end solvatuna ja haavatuna. Oma kaebuse pôhjendusena tôi hra Parlo ette, et siin on tegemist kas sihilikkusega, taktitunde puuduse vôi kasvatamatusega. Hra A Parlo kaebus on täiesti pôhjendamata.

/…/ …peakoosolekul vastasin hra Parlole, et mina ei ole teda tänamata jätnud. Kui hra Parlo jääb oma arvamise juurde, et teda pole tänatud, siis palun vabandust. Kuid hra Parlo pôhjendused, et siin on tegemist kas sihilikkusega, taktitunde puuduse vôi kasvatamatusega, loen enda kui end. ELA juhatuse esimehele, solvavaks. Peale minu vabandust peakoosolekul ei ole hra Parlo oma väljendusi minu kohta mitte tagasi vôtnud ning neil pôhjustel ei saa mina enam ELA uues juhatuses kaasa töötada ja astun juhatusest tagasi.

Austusega Roman Uudelepp

Ado Parlo märkmed samale kirjale 1955-04-20:

Kuna juba peakoosolekul selle juhatajana teatasin, et loen selle intsidendi peale hra R Uudelepp´a vabandust lahendatuks ja lôpetatuks, millele hra R Uudelepp´al enesel aga ka koosolekul midagi juurde lisada ega täiendada ei olnud, seetôttu pole enam hiljem alust seda küsimust veel kord hakata arutama. A Parlo PS. Minul ei ole olnud tahet kedagi haavata. AP

Teade ajalehtedele

ELA peakoosolek peeti 31. märtsil 1955. Möödunud tegevusaastal määrati toetusi Saksamaa eesti lastele jôuluks ja suvekodude korraldamiseks kokku kr 3050, skautide Metsakodule kr 100 ja Kultuurkomiteele Göteborgis laste jôulupuuks kr 50.

Kolonii Kärr-Sämstadis vôimaldas suvepuhkuse 45 eesti lapsele Göteborgist ja ümbruskonnast. Kolonii üldkulud olid kr 12 630 ja ELA kassa üldine läbikäik oli kr 37 736,73.

Uus juhatus valiti koosseisus: esimees Heli Rebas, abiesimees hr Peet Ainsaar, laekur pr Evi Ojaste, sekretär hr Jakob Aljas, liikmed härrad Ernst Niitepôld, Roman Uudelepp ja Harri Velbri. Revisjoni komisjoni valiti härrad Ado Parlo, Karl Ploom ja Juhan Saarse.

Eesti lastele suvekodude korraldamiseks Saksamaal teostab ELA koostöös Eesti Abi Göteborgi osakonnaga korjanduse ajavahemikus 15.4 – 1.5. /…/

Korjandus tôi sisse 1576,39 krooni. Sellele määras juhatus lisaks 1223,61, seega on Saksamaa laste suvekolonii heaks ELA poolt 1955 annetatud 2 800 krooni.

Suvekodu pere külastuspäeval

Suvekodu 1955

Suvekodu töötas kahes vahetuses kokku 58 lapsega. Enne kolonii tegevuse algust teostati kolonii ruumes hädavajalik remont ja puhastus. Tähelepanu vääriva toetuse andis koloniile hr Lember, kes annetas kolonii kööki uue pliidiraua ning selle oma töölistega ka kohale seadis. Juhatus avaldas erilist tänu härradele Serm, Reesalu, Ugur, Peeker ja Lember, kes oma abi ja toetusega kolonii ruumide korraldamise juures nii lahkelt abiks on olnud.

Suvekodu arvepidamisest selgub, et käidi ekskursioonil Lysekili, kus m.h. külastati Lidelli kondiitrit, kus osteti lastele 35 suurt klaasitäit piima, maksumusega kokku 14 krooni. Brastadi kohalik arst külastas suvekodu kolmel korral, mil arstiravi maksis 12 krooni ja reis 9 krooni. Liiter piima naabritalust maksis 40 ööri.

Suvekodu juhatajaks oli Robert Rebas, kasvatajateks Milvi Mossin, Ene Milve ja Kalju Martin.

Laste kirjandid suvel 1955

”Esimesed päevad suvekoloniis”

Kirjandid on ära toodud laste oma keele ja kirjutamisviisiga, ilma parandusteta.

Uno P. 13 a.:

17 juunil hakkas Kärr Sämstadi suvekolonii. Paike paistis ja tuul oli vaikne, linnud laulsid ja sirelid ôitsesid ilusti. Esimine päev kui meie tulime kohale siis meie sôime söögisalis kôhud täis, ja pärast meie vahetasime rideid. Siin on iga päev hea olla ja meie saame iga päev heat sööki. Meie mängime ka iga päev jalgpalli, ping pongi ja vôrkpalli. Ja siin on ka head juhatajad. Meie käime ka palju Gullmarsfjordi solase vees suplemas, see on ni väga hea. Ja meie teme nüüd ühe suure toreda vôistluse spordis, paljude küsimutes ja joonistamises.

Auhinnad on ilusad ja kallid. Iga hommik meil on kasulik vôimlemine, miss teb kehale heat. Ülesärkamine on kell pool 8 ja magamaminek on kell 9. Ned on päris parajad ajad. Pärast lôunasööki meil on kella 1 kuni kella 3 puhketund, se on hea kui meie oleme väga väsinut. Päevad lähevad siin väga ruttu, sellepärast ett meil on iga päev palju ja toredaid asju teha. Ja mina loodan ett iga päev tuleb sama tore nagu on olnud.

Helle A. 12 a.

Kui ma astusin rongi peale, et sôita suvekoloniisse, ei môtelnud ma misuguse lôbu vastu ma sôitsin suure hooga. Eriti esimesed päevad olid huvitavad. Meie ei teadnud üldse mida me pidime tegema. Lôpuks harjus siiski ära. Iga päev olid ilusad ilmad. Jaanipäeval oli meil ka ilus ilm. Ôhtul oli meil lôkketuli. Me laulsime ja tegime laulumängusid. Kui lôke hakkas kustuma, läksime söögisaali. Sääl saime sooja teed ja saiu.

Paar päeva pääle Jaanipäeva hakkasid vôistlused. Kôrgushüppes tulin teisele kohale (98 cm). Aga kaugushüppes tulin esimesele (3,25). Ühel päeval oli meil orienteerumine. Kôigepealt läksime poriranda. Säält väljusime kahe minuti vaheajaga. Esimene katse oli üks paberitükk kus oli tagurpidi tähtedega kirjutatud: ”Minge joostes veski juurde, säält saate järgmise teate. Aeg loeb!” Ükski meie gruppis ei teadnud kus se veski asus. Aga lôpuks märkasime et veski oli ühe mäe otsas. Teed sinna meie ei leidnud. Katsusime minna läbi metsa. Ise rääkisime omavahel, ”vaesed need kes meie järele tulevad, nemad ei tea kindlasti kus se veski asub.” Kui me lôpuks saime üles mäe otsa, saime teada et olime viimased. Siis hakkasime lihtsalt naerma. Palju nisugusi asju juhtub siin suvekoloniis. Kôiki ei jôuagi paberi peale panna.

Matti A. 12 a.

Siin on olnud kurbii, ja toretait bävad, meie uleme suplenud sin ja oleme bütnut krabaid. Müni kord sajab vihma, müni kord baistab päike. Ujumis randas on tehtut sild ja birkond, selest väljabol ei tohi ujuda. Sin on ka vôitsloset ja sin same auhinda ka boisid savad üks nuga ja se on rotsi kejke parem nuga, ja blikat savad üks vaas Indiast. Mejl on olnud mitu vôistlused aga ned on minul viletsasti läinun, sin Ene Milve murtis oma kä ja sôitis taxiga lysekili lasareti, ja toli ühto tagasi ja keib nüd käsi gipsis ja ej sa midagi teha. Sin on postimehed Hillar Maripu ja Mati Kallebrun, ehitusmeister on Jüri Bauman ja tema on ujumishôpetaja ka.

Helve S. 11 a.

Kôige esimised päevad oli mul kôik vôeras. Mina tulin siia oma ôega koos kaks päeva varem kui teised. Ja mina kartsin ett ma ei tunne siin kedagi, aga kui kôik lapsed tulid siis nägin ma ett ma siiski tundsin kahte tüdrukut. Päevad on olnud ilusad ja päiksepaistelised. Siin on täitsa tore aga vahest on siiski igav. Ujumisrand on umbes pool kilometert siit eemal. Seal on vahest palju millimallikaid. Kolonii piir on madal, aga kui vesi on kôrgem siis on parem. Meil oli üks vôistlus kus me pidime joonistama terve kolonii piirid, seda mina ei oskand. Üleeile kukkus Ene Milve, nii halvasti, ett üks kild tema käeluu küljest pôrus ära. Siis helistati taxi, ja teda sôideti Lysekili haiglasse. Juhataja sôitis ka kaasa. Seal pandi ta käsi kipsi. Ma ei tea kas ta sôidab koju vôi jääb ta siia.

Eile oli meil kaks vôistlust: Kôrgushüppes ja kaugushüppes. Kôrgushüppes hüppasin ma 95 cm, ja tulin kolmada kohale. Kaugushüppes hüppasin 2 m 90 cm, ja tulin seal ka kolmanda kohale. Ja se ekes perjoodi jooksul on olnud kôige virgem tüdrukutest saab ühe vaasi ja poistest ühe noa. Nelja päeva pärast on külastuspäev. Seda ootavad kôik lapsed, aga mitte mina. Sellepärast ett minu ema ega isa ei tule siia. Meie elame Eskilstunas ja nad ei jôua siia tulla ja tagasi sôita ühe päevaga, ja järgmine päev hakkab neil töö. Nii umbes olid esimised päevad suvekoloniis.

Hillar M. 12 a.

Meil on siin väga tore. Ned esimesed päevad oli meil natuke igav, sest siis polnud midagi korras, aga pärast poole nad panid ping-pongi laud ülese ett saab mängida. Esimene vôistlus tuli mône päeva pärast. See oli üks orienterings vôistlus. Selle vôistluse vôitis Olav Randsalu ja mina tulin teiseks. Teine vôistlus toimus mône päeva päerast selle vôitis Ilmar Aidla kes viskas üle 50 meetri, mina ei olnud kaasas. Meil päevakava on ett 7.30 äratus ja vôimlemine 8.00 lipu heiskamine, pool 9 hommikusöök, 12.15 lôunasöök kell 4 ôhtu oode ja kell 7 ôhtu söök 8 ôhtul on lipu langetamine ja varsti on magamis minek, öö rahu on kell 9.

Ühel päeval oli meil lôke siis meie tegime ettekandeid mina ja Hain mangisime suu pilli sammal ôhtul saime teed jaa kooki. Meil oli üks päev päris palju vôistlusi. Kôrguses ja kauguses. Mina suurt ei hüppanud. Rein Roger vôitis môlemad, Varsti toimub 60 kümne meetri jooks ja mina arvan ett Rein Roger vôidab säal gaa. Meil kasvatajad on Herra Rebas, Ene Milve, Milvi Mossin. Uhel paeval pidid poisid mängemaa personali vastu. Seal vôitis personal. Ene Milve pidi üks kord hüppama üle ühe pinki aga kukkus maha ja väenas käe ett pidi haigemaia sôitmaa.

Olli K. 12 a.

Esimesed paväd suvekoliis saime mei muizt vôislusut. Mei saime käia ja ujumas ka. Vesi on olnud soi ned pävat. Ilm on olnut ilus, tana on ravhase bal mängudes. Meil oli eila muist vôislusd. Minu meles oli üpada kaugus köige löpusam. Mei saime mina üks kård boriranda. Siis nägisime roslaste koloni. Ned lapset seal läksit meile järgi samati kus net enem ei olnut näinut inimezet. Mei same auvinat ka. Se on üks nuga ja üks vas. Mei same viskada nupudega. Minu rekord on viskument. Mei same mängida pingpangi. Seda ma ei åska ni hästi mangida. Se on löbus ika mängida. Esimesed pävat mängisin mina Kristin ja Anne-Liisiga. Mei mängime nüt ka. Mul on köha vähe sele päras ei ole mina käinut samma palju kui net teiset. Siis kui se sadap on mei samma lôpus.

Mei same mängida palju lôbusat mängut. Kôige lôpusam on üks peremes eithas maja ja tibbu, tibbu ära näita. Seda mei ainut mängime siis kui se on kole ilm, muidu mängime väljas. Vôislusete peal saime mei üpada körgust. Seda minule ei meldi ni hästi. Varsti same jokseda ühe vôisluse peal. Siis kui meil on puhke dund, siis mina lugen ramatuid. Mei käime metsas. Siis noppime mei lilli ja vöttame kodu kaasa. Üks kord unustasin mina panna vett lilledele. Siis ned närsisisd rutu ära. Neljas päv satasin juba kirja kodu. Mina olen juba satnut balju kirjasi.

Elle A. 12 a.

Nüüd oleme juba varsti kaks nädalat siin koloniis olnud. Esimesed päevad oli natuke vôeras, aga harjusin ära. Sellest aiast on päevad nii ruttu läinud, et polegi palju meeles. Kôige esimesel päeval kui saime siia, vôttsime omale voodid. Panime linad voodisse ja läksime välja sirelid murdma. Viisime need tuppa ja panime oma pinkide peale. Päevad läksid. Hakkasime ping-pongi mängima. Meile ôppetati lapptuud mängima. See on üks tore mäng. Minule meeldib kaa noolteviskamine. Mull on viiskümmendseitse olnud.

Meil on ka igasuguseid vôistlusi olnud. Esimisel vôistlusel pidime kolonii krundi ja maja kaardi peale joonistama. Algusel tegin liiga suure, pärast liiga väikse. Lôppuks tuli ôige, aga siis oli ta ka paliu kustutatud ja sirgeltatud kui sisse andsin. Varsti tuli uiumise aeg. Vesi oli juba sooiemaks läinud ja läksime uiuma. Natuke külm oli, aga see ei teinud midagi. Eile oli meil kaks vôistlust. Enne sööki oli meil kôrgus hüpe. Istusime murus ja ootasime oma korda. Köiepealt pidime hüpama seitsekumend pärast seitsekummendvis ja nii edasi kuni saime üheksakümendvieni siis hakkas juba raskemaks minema. Sis oli ka ainult môned alles. Mina hüpasin üle, aga kui saime sada vis siis enam ei läinud. Môttlesin nüüd pean mina hüpama üle. Jooksin, hüpasin, ja tulin koos nööriga alla. Siis pidi Ene üttlema kes vôitis. Tuli välja et Hellel ja minul oli just samma. Pidime üks kord veel hüpama. Mina hüpasin peaaegu üle. Helle tuli koos nööriga alla. Nii et se oli minu vôit.

Ôhtupool oli meil kaugushüpe. Jooksime ja hüpasime siin ka. Mina tulin kaugemale kui Helle. See oli meie meelest imelik, sest kui meie harjutasime tuli Helle kaugemale. Enne viimast korda ütles onu Rebas talle et ta pidi pikkad püksid ära vôttma. Ta läks need ära ja hüppas kolm kakskümmendvis. Mina hüppasin kolm kakskümmend. See kord vôitis tema. Täna on meil vist jooksu vôistlus ja pesapalli vise. Ei tea kuidas se läheb. Eks näeme, päev on veel ees.

Rahvaste Tänav

Rahvaste Tänava korraldamine novembris andis puhastulu 1113,49 krooni, milline summa läheb eesti laste toetuseks väljaspool Rootsit. Peakoosolek avaldab tänu eeskätt pr M Lohkíle, prl Isakule, pr Kägile ja pr Randsalule ja neile prouadele ja preilidele, kes selle ürituse läbiviimiseks nii suurt hoolt ja armastust üles näitasid.

ELA tegevus 1956

NL kompartei pöördeline 20. kongress Moskvas, Suezi kriis ja sôda, Elvis Presley saab kuulsaks rokilauljaks, olümpiamängud Melbournes ja Cortinas, Ungari ülestôus, skautide suurlaager Viru Ängelholmis

Korjandus

Aprillis-mais viidi läbi lehtedega rahaline korjandus Saksamaa eesti laste suvekodude korraldamiseks. Korjandus tôi sisse 845 krooni.

Rahvaste Tänav

Rahvaste Tänava puhastulu oli 545,15 krooni.

Toetused

Saksamaa lastele suvekodu korraldamiseks 2000 krooni

Ühele puudustkannatavale perekonnale Rootsis 300 krooni

Saksamaa lastele jôuludeks 600 krooni

Ungari pôgenike lastele 295 krooni

Eesti üliôpilaste kaudu ungari lastele 100 krooni

Eesti täienduskooli jôulupuu korraldamiseks 50 krooni

Kokku 3345 kr

Suvekodu

Suvekolonii toimus 18.6 – 14.8 Kärr-Sämstadis kokku 54 lapsele. Juhatajaks oli Lydia Varul, perenaiseks Salme Randsalu, kasvatajateks Liina Haamer ja Alar Randsalu. Viimased kaks nädalat Reet Harjula asendas Liina Haamerit. Köögiabilised olid Alma Kallang ja Emilie Lavrov.

Kiri lapsevanemalt:

”Arvo oli nii paksuks läinud ja kiitis väga puhkekodu elu. Tahab isegi tagasi tulla järgmisel aastal. Suurima lugupidamisega Salme Viiask

Kiri suvekodu juhatajalt 1956-07-13

Esimene vahetus on lôpule jôudnud. Pr Randsalu sôidab lastega esmaspäeval Göteborgi, kuna mina sôidan laupäeval rongiga. /…/ Aeg on kadunud imekiiresti. Ônneks on ilmad viimasel nädalal kaunis ilusad olnud. Midagi halba pole seni suuremalt juhtunud, ainult kriimustused ja môned palavikud. Tööd ja rabelemist sellepärast rohkesti. Ei tea veel kuidas pr Randsaluga jääb, pole veel kindlasti otsustanud. Eks peale tagasisôitu Göteborgist kuule. Liina tahab ainult lôpetada 3. augustil, kavatseb üliôpilaseksursiooniga Pariisi sôita. Tema asemel kavatsen Uddevallast vôtta Reet Harjula. Ta on küll ainult 14 a., kuid môtlen, et väiksemate lastega tuleb ehk toime. /…/ Parimate tervitustega teie Lydia Varul


ELA tegevus 1957

Sputnik ja Lajka saadetakse maailmaruumi, näitleja Humphrey Bogart sureb, rassirahutused USA-s, Chrustjov ainuvalitseja Nôukogude Liidus

Personal ja osa teise vahetuse kasvandikest 1957. Ees keskel lapikoer Rüdi – vilunud noorte kasvataja.

Suvekodu inspektsiooni aruanne

Kôik personali liikmed peavad muretsema arstitunnistuse ja kopsude läbivaatamise tunnistuse. On ikka vaja uusi voodeid, pesumasinat ja voodikatteid. Komposti asemele tuleks muretseda pôletamisahi. Suvekodus peaks laste vanus olema kuni 12 aastat. Oleks soovitav leida uued ruumid suvekodule – praegune maja on vilets.

1957 a. aruanne

Peakoosolekul valiti uus juhatus – Ernst Niitepôld juhatab. Tänati lahkuvaid juhatuse liikmeid Heli Rebas ja Roman Uudelepp.

Juhatuse peamiseks ülesandeks on olnud Saksamaa laste ja puudustkannatajaile toetuste kogumine rahalise korjandus näol, suvekodu korraldamine ja Rahvaste Tänava korraldamine.

Suvekodus toimus tegevus kahes vahetuses, kokku oli 55 last.

Rahvaste Tänava eeltööd vôttis enda peale Heli Rebas ja ”lahkete eesti prouade ja preilide” kaasabil viidi see läbi novembri lôpus.

Sissetulekuid on saadud Rädda Barnenilt 2000 krooni ja raha korjandus andis 782 krooni, Rahvaste tänav andis ülejääki 784 krooni ja kolonii toetuseks saadi linnalt 6540 krooni ja sotsiaalvalitsuselt 926 krooni.

ELA on määranud toetusi järgnevalt:

Saksamaa laste suvekodule 750 kr

Saksamaa puudustkannatajaile jms. 600 kr

Täienduskooli jôuluôhtu jaoks 100 kr

Tallinna lipkonna toetuseks 100 kr

Ühele puudustkannatavale perekonnale 50 kr

Kokku 1600 kr

Arsti inspektsioon

Suvekodu asub ilusas kohas umbes 1 km Gullmarenist eemal, vahelduval mäe- ja metsamaastikul. Peahoone on enam kui 150 aastat vana ja vaatamata parandustele vôrdlemisi puudulik. Laste magamispinda on umbes 90 m2, laekôrgusega umbes 2 m. Hilisematel aastatel on peahoone kôrvale ehitatud mängumaja, mis on avar ja hele ja hästi täidab oma otstarvet eriti halva ilma puhul (ping-pong, korona jms).

Joogivesi on hea ja tuleb kaevust. Sel aastal uuendatud pump ei tööta kui vee pind on madal, nii et siis tuleb vett tuua ämbritega. Vett on siiski alati jätkunud. Köögis ja selle kôrval olevas pesuruumis on veekraanid ja heitevee juhtmed. Eraldi majas on kuivad väljakäigud.

Karl Hintzer Lübeckist soovib energiliselt tulla suvekodusse juhatajaks-kasvatajaks, ettekandeid pidama ja laste vahetust tegema Saksamaa eesti lastega. Talle öeldakse viisakalt ära.

Personal, lapsed ja külalised suvekodu ôuel 1957 – II

Suvekodu juhataja aruanne

ELA suvekoloniis Kärr-Sämstadis viibisid lapsed 1957.a. suvel kahe perioodi ulatuses. Laste vanus oli 7 – 14 aastat. Pearôhk oli asetatud sportlikule tegevusele vabas ôhus, millest ujumine ja mängud vôtsid oma alla suurima osa. Mängude alal tuleks eraldi nimetada korvpalli ja vôrkpalli treeningut. Kolonii meeskonnad niihästi korv- kui ka vôrkpallis esinesid kôrgetasemeliselt. Kergejôustiku treening ning vôistluste läbiviimine kahes klassis tüdrukutele ja poistele. Badmintoni treening ja vôistlused, matkad, orieteerumismängud, jalgpall ja laptuu.

Sisemängudest vôiks nimetada ping-pongi ja koroonat. Vähegi halvemate ilmade puhul oli tegevus kergesti ümberkorraldatav. Korraldati sisevôistlusi, male vôistlused viidi läbi kogu kolonii ulatuses. Eesti keele parema oskamise ning ôigekeelsuse harjutamise huvides vôtsid kôik lapsed osa kirjandivôistlusest ja etteütlusest. Lauluharjutused (ainult eesti laulud) toimusid iga nädal. Sellele lisaks igapäevane lipuheiskamine ja –langetamine lauluga. Kodumaa tundmaôppimiseks kasutati orienteerumismängu.

Suvekodu meeskonnad korvpallis. Tagumises reas Alar Randsalu, Hain Rebas, Robert Rebas, Hillar Maripuu, Aho Rebas, Ilmar Aidla. Keskel Jörn Roger, Paavo Vöörmann, Ilmo Kägi. Ees Toomas Ello.

Eesti kirjandusest sai ette loetud lastele sobivaid palasid. Erivôistlus hr Eduard Kägi auhinnale toimus kogu suve jooksul. Nôue oli, et lapsed ei tohi eestlastega omavahel olles rootsi keelt kônelda. Piduôhtud ja lôkkeôhtud eestipärase eeskavaga, lauludega, vôistlustega, ringmängudega ja improviseeritud teatri esitamisega kasvandike poolt. Palju tähelepanu pühendati ka joonistamisele, seda peamiselt vihmaste ilmadega. Kolonii mängumaja ja söögisaal rikastusid kaunite ja värvirikaste pannoomaalingutega. Robert Rebas

ELA tegevus 1958

Rock´n´roll vallutab läänemaailma, Rootsis mängitakse jalgpalli MM, Boris Pasternak saab Nobeli auhinna, Charles de Gaulle saab Prantsusmaa presidendiks

Suvekodu

Silmapaistvamaks tegevuseks oli suvikodule oma maja ostmine, milline küsimus juba eelmise juhatuse poolt üles tôsteti. Nagu teada, saadi kokkuleppele Vänersborgi Tiisikuse Vastu Vôitlemise Seltisga ELA käes suvikoduna mitmeid aastaid kasutada olnud hoonete ja maatüki kohta ja see omandati ostuteel 18.000 krooni eest. Krundi suurus on vähe üle ühe hektari ja seal on suvikodu laiendamiseks väga soodsad vôimalused.

Suvekodu pere 1958

Selle hinna sisse kuulus ka suvikodu vallasvara, mille väärtus koos maaga tasub ostuhinna, kuna hooned sel puhul on saadud täitsa tasuta. Hoonete juures tehti enne kolonii tegevuse algust hädavajalik remont, mida käesoleval aastal jatkatakse ja lôpule viidakse. Arusaadavalt tôstab see hoonete väärtust, mille tôttu juhatusel eeloleval suvel terve varandus vastava väärtuse alusel tuleb ära hinnata ja ELA varade hulka kindlas väärtuses arvele vôtta, kuna praegu kinnisvara on arvele vôetud ainult ostu-müügi lepingu alusel tasutud esimese sissemaksu summa suuruses. Kevadel tehti peamajas pôhjalik sisemine remont.

Suvel, 27. juunil, toimus oma maja ônnistamine. Vaimuliku talituse selle juures pidas praost Martin Ots, kuna muu kavalise osa täitsid suvikodu kasvandikud. See üritus andis ELA-le 370,25 krooni tulu. Ühisest bussisôidust vôttis osa 20 inimest, reisikulu edasi-tagasi Göteborgist oli 15 krooni.

Rahvaste Tänav

Pärast suvikodu tegevuse lôppu – sügisel – algas ”Rahvaste Tänava” ettevalmistamistööd. Selle töö organiseerimise ja läbiviimise vôttis pr. Heli Rebas oma ôlgadele ja hulga ohvrimeelsete daamide kaasaitamisel viis selle hiilgavalt läbi. Siin juures avaldab juhatus pr. Heli Rebasele ja kôigile prouadele ja preilidele, kes selle juures heatahtlikult kaasa aitasid, oma siiramat tänu ja lugupidamist.

Saksamaa laste suvikodude toetamiseks toimus kevadel lehtedega rahaline korjandus. Juhatus saatis selleks välja 75 korjanduslehte, palvega korjanduse läbiviimiseks kaasa aidata. 67 isikut rakendasid selle ettevôtte läbiviimiseks end ohvrimeelselt tööle ja selle tulemusena andis see Saksamaa laste suvikodudele toetust 707,50 krooni. 19 isikut, nende seas ka môned pagu-laskonnas kôige suurema teenistusvôimalusega isikud, saatsid korjanduslehed tühjalt tagasi, kuna 9 isikut isegi vaevaks ei vôtnud lehte tagasi saata.

Juhatuse poolt on aasta jooksul antud toetusi 1175 krooni. ELA:l on praegu 47 liiget

Kogu suve jooksul oli juhatuse suurim tähelepanu suunatud suvikodu tegevuse arendamisele ja korrastamisele. Väga palju hinnatavat ja tähelepanuväärset kaasabi on mitmed annud. Eriti tahaksin mainida selle juures härra Harri Velbrit kogu oma suure suguvôsaga Rootsis ja Norras, samuti härra Sergei Lembrit oma tragi pojaga.

Ei saa jätta mainimata hra Joh. Soomägit, härrasid Ellot ja Sulet, Kindlamit j.t. Kasutan juhust juhatuse nimel edasi anda neile suureim tänu.

Suvikodu tegevuse aruanne

ELA suvikodu töötas 1958.a. omas ruumes 16. juunist kuni 12. august kahes vahetuses kokku 56 tegevuspäeva. Sellest vôttis osa esimeses perioodis 31 last, teises 32 last.

Tasu ühelt lapselt alla 12 a. perioodi eest oli 100 krooni, vanuselt üle 12 a. – 125 krooni. Ühe perioodi toitlustamine läks lapse kohta maksma 157 krooni 98 ööri. Seega maksis ELA iga lapse pealt omalt poolt lisa 57 krooni ja 98 ööri, milline juuremaks – tänu saadud toetustele – vôimalikuks osutus.

Suvekodu juhataja Otto Paju teenindamas lapsi söögisaalis

Haiguse juhtumeid tuli ette kolmel korral, mis kôik olid kergemat laadi ja ei löönud pikemaks ajaks reast välja. Ühes perioodis vôtsid lapsed keskmiselt juure kehakaalus 1,4 kg. Kôige suurem juurevôtt kehakaalus oli 2,5 kg perioodi kohta, kuna kolm last kaotasid kehakaalus kogu suve jooksul 0,5 kilo.

Lapsed einetasid neli korda päevas. Päevane tegevus koosnes lauludest, mängudest, sportimisest, lugemisest, joonistamisest jne. Rahvuslike ainete ôppimine oli läbi pôimitud terve suvikodu tegevuse, nii et lapsed näiteks ei märganudki, et nad ôpivad maateadust vôi ajalugu. Kogu tegevus toimus läinud suvel koloniis ELA juhatuse poolt kevedel vastu vôetud ja kolonii kohta maksma pandud kodukorra ning juhtnööride alusel. Selle läbi oli vôimalik koliniis ära hoida igasugused arusaamatused, mis eelmistel aastatel parandamatult ilmnesid koloniis, sest kodukorras oli iga üksiku personali liikme ülesanded ja kohustused kindlaks määratud.

Seisavad vasakult Anette Aus, Otto Paju, Harri Laks, Ingrid Paju ja Adolf Mossin

Personal oli kuue-liikmeline – juhataja kahe abilisega ja perenaine kahe köögiabilisega. Nende töö oli nii korraldatud, et igaühel oli nädalas üks vaba päev, kuigi neist môned seda ei kasutanud terves ulatuses.

Suvekodu tegevuses oli suuremaks sündmuseks juhatuse poolt korraldatud maja ônnistamine, kus lapsed täitsid oma ettekannetega suurema kavalise osa. Sellele järgnesid järjekorras omavahelised lôkkeôhtud, laste oma päev, kus lapsed olid terve päeva korraldamise eest ise vastutavad. See toimus onu Mossini kontrolli all. Samuti oli suursündmuseks teise kolonii külas-käik Kärr-Sämstadi.

Enne tegevuse algust, kevadel, toimus hädavajalik remont. Need tööd järgnevad ka käesoleval kevadel ning viiakse lôpule kolonii tegevuse alguseks.

Laste omavahelises jutuajamises olen tähele pannud, et oma maja ja krundi omandamine suvikodu jaoks on tunduvalt aidanud tôsta laste juures rahvuslikku iseteadvust. Meie kôik peaksime hoolitsema selle eest, et rohkem hakatakse lastevanemate seas laste suvikodu vastu huvi tundma, sest ei ole see arvamine mitte liiga kôrgelt vôetud, kui ütelda, et üks kuu eesti laste suvikodus annab rohkem, kui terve talve täienduskoolis, kus lapsed paar tundi koos viibivad, ega jôua omavahel selle lühikese aja jooksul eesti keelt kônelema hakatagi.

Artikkel ajalehes Stockholms-Tidningen Eestlastele, suvel 1958

Kärr-Sämstadi ELA suvikodu

Göteborgi Eesti Laste Abistamisühingu suvikodu Kärr-Sämstadis asub Bohuslänis ilusa Gullmarsfjordi ääres Lysekili lähedal. See on tegutsenud siin, endistes Vänersborgi linna laste suvikodu ruumides, ligemale 10 aastat. Senini üüriti suvikodu, kuid tänavu esmakordselt on see üle 1 ha suurune krunt koos hoonetega ostetud päriseks. See on ideaalne suvikoduks, mahutades oma praegusel kujul umbes 30 last, kuid hiljem on kavas suurendada ehitusi.

Pühapäeval 27. juulil toimus äsjaostetud ja värskelt remonditud suvikodu ônnistamine praost Otsa poolt. Külla oli sôitnud sel puhul umbes 50 Göteborglast. Kasvandikud esinesid deklamatsioonide, laulude ja kônekooridega.

Kavas oli m.h. jumalateenistus, ELA esimehe Peet Ainsaare kône, tervitused, ühislaul Eesti on me isamaa, Helle-Mai Ello deklamatsioon Ma lillesideme vôtaks, Rein Kägi deklamatsioon Kui mina hakkan laulemaie, tüdrukute koori laulud Veli hella vellekene, Midrilinnu mäng ja Ôitse maa ja müha meri ning kônekoor Las kasvame me tôusev sugu.

Lapsed esinemas suvekodu ônnistamisel 1958

Umbes pooled lapsed on pärit Göteborgist, kuna teised on tulnud mujalt Lääne-Rootsist: Lundist, Halmstadist, Boråsist, Jönköpingist ja Uddevallast ning 7 last koguni Eskilstunast ja Stockholmist. Personaal on samuti pärit eri kohtadest. Juhatajaks on Otto Paju Stockholmist, kasvatajateks on Inge Paju samuti Stockholmist, Hell Spirka Boråsist ja Adolf Mossin Eskilstunast. Perenaiseks on Clara Kägu-Näär Norrköpingist, abilisteks Alma Kallang Uddevallast ja Hilve Napp Göteborgist. Kôikidel on pikad kolonii praktikad seljataga. Perenaine ja juhataja on varem aastaid töötanud enamasti Stockholmi Eesti Abi suvikodudes.

Suplemise, matkade, väljasôitude, marjul käimiste ja mitmesuguste mängude kôrval on eriti viljeletud eesti keelt, laulmist ja muid kodumaisi tarkusi. Spordi alal on toimunud mitmesuguseid vôistlusi: kergejôustikus, ujumises, ping-pongis ja koroonas; samuti on mängitud vôrk- ja korvpalli. Esimese vahetuse parimateks sportlasteks olid A-klassis Karl Angelus ja Tiiu Kallang, B-klassis Margus Erilane ja Helle-Mai Ello ning C-klassis Rein Kägi ja Ann Laas.

Vôimalikult palju on püütud lastele anda vôimalusi ka individuaalsemaks isetegevuseks. Selleks on näiteks muretsetud oma väike raamatukogu, mitmesuguseid mänge ja grammofon terve hulga plaatidega. Kavas on veel mugavamate klubi- ja hobbyruumide vôi –nurkade sisseseadmine. Vôimalusi leidub selleks, kui praegust suurt mängusaali otstarbekamalt sisustada.

Isetegevuse raamides on seni toimunud kaks suuremat sündmust: esiteks laste oma päev, kus lapsed “onu Mossini” juhtimisel koostasid terve päeva tegevuskava ja valmistasid kôik söögid ja teiseks teatrietendus. Kanti ette Ilmar Mikiveri kahevaatusline näidend Pulmad Sakalas, mis lavastati Helve Säinase poolt. Tegelasteks olid: Tiiu Kallang, Tiiu Sule, Mall Sule, Ene-Mai Harjula, Taimi Mertsina, Karin Riisenberg, Sirje Kägi, Helle Vaher, Helve Säinas, Aino Kurgo ja Helle-Mai Ello.

Meeldejäävaks sündmuseks oli Göteborgi Eesti Seltsi ja SKF-i suvikodu külaskäik. Ühises lipurivis EV konsulaadi lipu all, mis suvikodule kasutamiseks antud, seisis ligemale 70 eesti noort.

Suvikodu lôpetab oma sellesuvise tegevuse 12. augustil. Pärast seda toimub aga veel nädalane ôppe- ja puhkelaager, millest vôtab osa umbes 15 noort 14-18 a- vanuses.

Tavaline päev suvekodus 1958

Kolmapäev 18. juuni. Korrapidaja on kasvataja Inge Paju.

Kell 8.00 toimub äratus, hommikuvôimlemine, pesemine ja tubade korrastamine.

Korrapidaja kasvataja käib läbi toad ja teatab, et tuleb tôusta, riietuda ja koguneda mänguväljakule vôimlemiseks. Hiljem pestakse käed, näod, hambad. Tubades tehakse voodid korda. Mônes toas alustatakse pôrandate pesemisega (suuremad tüdrukud teevad seda ise, väikestel peseb kasvataja ja poistel köögipersonal).

Kell 9.00 toimub lipu heiskamine. Järgneb hommikusöök.

Üks poistest heiskab lipu ja tüdruk abistab. Lauldakse ”Eesti lipp”. Pärast sööki aitavad môned sööginôusid ära viia ja kuivatada – nii iga söögi järele.

Kell 10.00 toimub ühine tegevus.

Poisid alustavad peremehe paati korda seadma. Tasuks saab suvekodu seda kasutada. Kôiki lapsi kaaluti ôuel.

Kell 12.30 toimub lôunasöök.

Kell 13.00 algab puhketund.

Lôunasöögile järgneb voodites lamamine. Keegi ei tohi rääkida ega väljas käia. Toalettides käiakse enne puhketundi. Puhketunni korda kontrollib korrapidaja kasvataja ja teatab selle lôppemisest ning laseb need toad välja, kus voodid on korda tehtud.

Kell 14.00 toimub ühine tegevus.

Tüdrukud mängisid rahvastepalli ja poisid kraapisid paati.

Kell 16.30 toimub ôhtuoode ja algab vaba aeg.

Vabas looduses ôuel antakse rivi järjekorras jooki ja saia.

Peale oodet on vaba aeg. Lapsed käisid poes ja ehitasid onne. Algas ka eesti keele vôistlus: igaüks kes kuuleb teist rääkimas rootsi keelt, märgib sellele ühe kriipsu toa seintel rippuvatele nimekirjadele.

Kell 19.00 toimub ôhtusöök.

Kell 20.00 toimub lipu langetamine.

Tehakse päevase vôistluse kokkuvôte ja antakse maiustusi parematele. Lipu langetavad samad, kes selle heiskasid. Lauldakse ”Eesti on me isamaa”.

Tehakse ôhtune pesemine ja minnakse tubadesse, kus kasvatajad loevad lastele. Poistele loeti ”Vutimehed”, tüdrukutele ”Kevad I” ja väikestele ”Tinasôdur”.

Kasvatajad soovivad ”Head ööd”, aga enne loeb kasvataja vôi môni lastest ôhtupalve: ”Taevaisa aita, et oleksin homme parem kui täna!” Tuled kustutatakse.

Kell 21.00 on öörahu.

Tavalised ühised tegevused suvekodus: lauatennis, koroona, matkad, suplemine, rahvastepall, lipu varastamine, lôkkeôhtud lôkkenaljadega, laulutunnid, joonistamine, väljasôidud, isetegevuspäev, tantsuôhtud, ringmängud, jalgpall, korvpall, vôrkpall, eesti keele tunnid, ajaloo tunnid, krabide püük, saunapäevad, paadisôidud, öömatkad, rahvatants, male, kergejôustik, ujumisôpetus, vetelpäästmine, vaadatakse Brastadi kaljujoonistusi, marjade ja seente korjamine, vibulaskmine, heinavedamine naabri juures, ümbruse puhastamine, teater, maskeraad, orienteerumised, kurn, laptuu.

Laste isetegevuspäev 2. august 1958

Varahommikul kell 7.15 kui tuli oli pliidi all ja veed soojenesid, jagas pidukomitee oma ametid järgnevalt. Korra ja välis- ning sisetegevuse eest hoolitsesid Helve ja Tiit. Ülejäänud jagunesid kööki – Helle ja Sven ja söögisaali, mis oli ka toidu ettevalmistamise kohaks Tiiu ja Karl. Oma päevase tegevuse kohta annavad nad lisatud rapordi, kusjuures Helle ja Sven raporteerivad lôunast ôhtusöögini ja Tiiu ja Karl ennelôunase aja kohta köögis ja söögisaalis.

Kuna köögis tuleb ette nii ”peenemaid” kui ”jämedamaid” (kartulikoorimine, sibula lôikamine jne) töid, tuli hoolitseda selle eest, et kôik said osa vôtta kôigist töödest. Et söögid saaksid ôigeks ajaks valmis tuleb järjest vaadata, et selleks vajalikud tööd mitte seisu ei jääks ja sinna juhtida vajalikul määral abiväge.

Seda rôômu, mida laste silmad väljendasid ei suuda ma edasi anda. Küll aga annavad need särasilmad uut jôudu sarnase päeva läbiviimiseks. Neid päevi ei tohiks siiski rohkem olla kui üks igas vahetuses, muidu muutuvad need lastele koormavaks. Kône alla vôiks tulla aga tihedamad üksiku söögiaja valmistamised kui lapsed selleks soovi avaldavad.

Ôhtusöögi ajal teatavad korrapidajad, et ettekanded jäävad ära kuna artistid keelduvad esinemast. Pôhjus oli rambipalavik ja liiga lühike kokku harjutamise aeg. Iga üksiku artistiga pikem jutuajamine ja koos harjutamine andis häid tulemusi. Kava oli päästetud ja isegi täiendatud onu Mossini saatemuusikaga ja Karini julgustuseks ka temaga koos esinemise läbi. Ei soovita siiski edaspidi lastepäeva viia laupäevale kuna päev muutub sel puhul lastele liiga pingutavaks.

Tegevus köögis ja söögisaalis.

Pidukomitee ärkas kell pool kaheksa. Tulid kööki ja panid tule alla ja alustasid hommikusöögi valmistamisega. See koosnes kakaost, vôileibadest ja keedetud munast. Äratus oli kell pool üheksa vihmase ilma pärast. Hommikusöök oli harilikul ajal. Personal ja külalised sôivad lastega koos ja kord söögilaudades oli parem kui harilikult. Pidukomitee sôi köögis kahe külalisega ja ühe aukülalisega (Onu Moss). Peale hommikusööki tuli kümme last kööki, kes abistasid pidukomiteed lôunasöögi valmistamisega. Lôunaks tegime gulaschi ja puuviljasalatit vahukoorega. Üksteist väiksemat tegid küpsiseid.

Kord söögilaudades oli nagu tavaline, ainult see, et püstitôusjate hulgas oli ka personali liikmeid. Suur sööginôude hulk oli paljude virkade käte all peagi puhas ja ka pidukomitee sai puhketundi nautida, kuigi lühemalt kui teised. Päev oli väga ôpetlik sellepärast et meie saime tunda personali ühte harilikku tööpäeva ja see ei olnud nii kerge kui paljud vôibolla olid ettekujutanud. Niisugusi päevi vôiks korraldada kaks korda igas vahetuses. Siis saaks personal rohkem vabu päevi ja suurem osa lastest saaksid tunda personali tööd. Kôik tundsid meie päevast rôômu. Eriti väiksemad, kui nad saivad mässata koogitegemisega. Suuremad saivad ôppida kuidas torti garneerida ja palju muud. /Tiiu Kallang, Karl Angelus/

Peale lôunasööki järgnes tavaline puhketund. Oote valmistamine algas kohe peale seda. Hakati ka pühapäevaks saiatainast tegema. Mall ja Ene-Mai tegid valmis saiad ja küpsetasid ka küpsised ooteks. Teised abilised tegid vôikreemi. Keedeti vaniljekreemi ja segati vahuks vôi ja suhkur. Pandi väheseks ajaks sahvrisse. Vahepeal hakkasid môned ôhtusöögi ”Itaalia salati” jaoks lôikama kartuleid ja sibulat. Poisid tegid paberist tordipritsid. Vaniljekreem ja vôi segati ühte kaussi ja pandi veel külmetuskappi. Laud kaeti, lastele anti pudel vurtsu ja personalile kohvi. Tordid garneeriti vôikreemiga ja kakaokreemiga. Tortide vahele pandi moosi ja vaniljekreemi. Tortide peale pritsiti vôikreemi ja garneeriti veel kirsidega, mustikatega ja moosiga. Personal küsis eriluba jutuajamiseks söögilauas. Pidukomitee sôi köögis. Abilisteks nôudepesemisega olid Jaak ja Hans.

Peale oodet tehti ôhtusöök valmis. Makaronid, ôunad, herned ja porgandid segati salatisse. Lôpuks segati salat hapu koorega. Ôhtusöögiks olid ka vôileivad. Enne ôhtusööki toimus veel suur köögi pühkimine ja küürimine. Katsime lauad ja varsti oligi aeg käes vilet anda ôhtusöögiks. Sveni arvamine sellest päevast: ”Minu arvates oli päev väga tore”. Helle arvamine: ”Minu meelest oli päev huvitav, sest sai ka näha kuidas personali päevad mööduvad. Ma leian, et vôiks niisugusi päevi olla kaks igas vahetuses. Need on väga huvitavad lastele ja personal saab niiviisi ühe täielikult vaba päeva. /Helle, Sven/

Söögilauas tüdrukud / ? / Karin Riisenberg, Marje Tui, Marja-Kulla Kütt ja Sirje Kägi

Suvekodu kord ja ôhtused ettekanded. Enne hommikust äratust olid kôik üleval ja korrapidajatel oli raskusi suurte poiste toaga, käitusid üleolevalt korrapidajate vastu, karjudes ja vandudes rootsi keeles. Karistuseks said nad pool tundi kauem lamada puhketunni ajal. Ülevaatuse ajal olid tüdrukute toad paremini korras kui poistel, kuid poistel olid ka täitsa korras. Puhketunni ajal oli kôik korras väljaarvatud väikeste tüdrukute toas, kus oli natukene lärmi. Poisid olid väga rahulikud.

Peale lipu langetamist läksime mängumajasse. Seal onu Moss ôpetas meile ”Slow foxi”. Tantsude vahel olid ettekanded. Väiksed tüdrukud mängisid ”Lumivalgukest”. Peale seda tuli 10 minutit tantsuôpetust. Järgnes vilepilli mäng Sirjelt ja Karinilt ja siis me tantsisime ”Slow foxi” mida onu Moss oli meile ôpetanud. Peale seda tuli vôistlus laste ja personali vahel. Lapsed vôitsid, sest nad oskasid rutemini jooksta lusikas kartuliga suus. Jälle tuli tantsuôpetus.

Järgnes baletietendus Ene-Mailt onu Mossi muusika saatel. Kümne minutise tantsu järele mängisid onu Moss ja Karin suupilli. Siis ôpetas onu Moss viini valssi. Priit ja Arvo jutustasid anekdoote. Me tantsisime veel natukene valssi ja siis läksime tuppa ja kell pool üksteist oli öörahu ja kôik olid vaiksed. /Helve Säinas, Tiit Levol/

Suvekodu kinnisvara ostmine

Juhatus kutsub kokku erakorralise peakoosoleku 29. aprillil 1958 Hotell Neptunis, Göteborgis. Kohal on liikmed Peet Ainsaar, Erika Kaing, Jakob Aljas, Ado Parlo, Robert Rebas, Johannes Soomägi, Harri Velbri, Melita Lohk, Tiina Palm, Juhan Saarse, Vello Riomar ja Martin Köstner.

Juhatuse esimees Peet Ainsaar annab pôhjaliku ülevaate ELA senisest tegevusest ja neist sammudest, mis juhatus on teinud oma suvikodu jaoks ruumide leidmiseks möödunud talve ja kevade jooksul. Ettekandest selgub, et ELA on mitmeid aastaid suvikodu jaoks kasutanud üüriruume, millede korrashoiu eest kogu selle aja kestel omanik üldse pole hoolitsenud. Sellest olenedes otsustas juhatus möödunud sügisel leida kolonii tegevuse jätkamiseks uued ruumid. Astutud sammud ei andnud selleks soodsaid tulemusi. Samal ajal määrati senised suvikodu ruumid nende omaniku – Vänersborgi Tiisikuse Vastu Vôitlemise Seltsi – poolt müügile hinnaga 33.000 krooni, millest ka ELA juhatusele, kui senisele kasutajale, teatati.

Kauplemine kestis kuni hiliskevadeni, kuna nôutud hinda juhatus liiga kôrgeks pidas. Kogu talve kestnud kauplemise tulemuseks oli see, et omanik oli nôus hooneid koos krundiga 18.000 krooni eest ELA-le ära müüma. Krunt on üks ja veerand hektarit suur ning sellel on kaks hoonet suvikodu tegevuseks ja kôrvalised hooned, nagu pesuköök, puukuur ja käimlad. Endisele omanikule on antud 5500 krooni Arvsfondist, milline amortiseeritakse 2 %, sellest on kustutamata veel 3700 krooni, milline kantakse ELA arvele Arvsfondi nôusolekul ja mis ei kuulu väljamaksmiseks, kui ELA kasutab ruume laste suvikodu jaoks. Seega kuuluks tasumisele 14300 krooni, millisest tasutakse lepingu sôlmimisel ja allakirjutamisel 3500 krooni ning ülejääv osa vôrdsetes osades kolme aasta jooksul.

Heino Riomar soovitab, et kui see ära ostetakse, siis püüda rutem tasuda, et vabaneda protsentide maksmisest.

Ado Parlo avaldab arvamist, et tuleks püüda Arvsfondist saada lisatoetust, mis vôimaldaks juurdeehitust.

Vello Riomar seletab koos Peet Ainsaarega juurdeehituse kava mis leiab koosolijate poolt pooldamist.

Robert Rebas on arvamisel, et hind on liiga kôrge ja hooned on vananenud ja kôdunenud – suuremal majal aknaraamid mädanenud ja uuem maja on samuti mädanemas kuna katus laseb läbi.

Harri Velbri, kui kogenud asjatundja arvab hoonete seisukorra kohta, et need kaugeltki pole sellises olukorras, et neid remonteerides korda seada ei saa, kui need hoolsa peremehe hooldamisele saavad. Pealegi on see hind vôrdlemisi odav ja ostmiseks soodne, kui arvesse vôtta, et sellega koos on arvestatud ka vallasvara, mis üksi on ligemale 10000 krooni väärt.

Juhatuse esimehe poolt esitatakse koosolekule juhatuse ettepanek:

  1. Otsustada Kärr-Sämstadi suvikodu kinnisvara omandamine jaatavalt.
  2. Kinnitada ostu-müügi leping, mille järgi tuleb kinnisvara, hoonete ja seal juues kuuluva vallasvara eest tasuda 18000 krooni, ettekantud ostu-müügi lepingus ettenähtud tingimustel ja tähtaegadel.
  3. Nôustuda juureehitusega, kui selleks on vôimalik saada vajalikku toetust.

Koosolek otsustas ettepanekud jaatavalt ühehäälselt.

Informatsioon kolonii laste vanematele

ELA juhatus teatab:

  1. Juhatuse otsusega – vastavalt Teie soovile – on Teie laps/lapsed paigutatud I II vahetusse/kogu suveks koloniisse.
  2. Ärasôit suvikodusse on Göteborg C jaamast I vahetusse esmaspäeval 16. juunil kl 9.48 ja II vahetusse teisipäeval 15. juulil kl 9.45.
  3. Lapsed väljaspoolt Göteborgi kogunevad samuti eelpool antud kellaajaks Göteborg C jaama. Juhul kui laps tuuakse saatja poolt suvikodusse, täita juurdelisatud duplikaat kuni Brodaleni jaamani ja vôtta sääl takso suvikodusse. Paluda taksojuhilt kviitung sôidu tasumise kohta.

Lastele tuleb kaasa anda:

Voodiriided 2 voodilina, padjapüür – ühe vahetuse jaoks, kahe vahetuse jaoks vastavalt rohkem. Üks ôhem vaip.

Ihupesu Vastavalt suvikodus viibimse ajale – sukad, sokid, taskurätikud, 3 käterätikut, 2 jalgade kuivatamisrätikut, ühe vahetuse jaoks.

Jalatsid Tavalised kingad, soovitav ka kummisaapad, kerged vôimlemiskingad, jalatsite puhastamisvahendid. Kuna merepôhi on kivine, siis ka kummist supelkingad.

Riietusesemed Vihmakuub vôi –mantel, villane kampsun, pikad püksid, tavaline riietus, spordiriietus, ujumistrikoo.

Tualett-tarbed Seep karbis, hambahari, hambapasta vôi –pulber, kamm, pesuhari ja tualett-tarbete kott.

Parandusvahendid Sukalônga, nôelu, niit ja nööbid.

Muud tarbed Vihik vôi märkmik, pliiats vôi täitesulepea, kirjapaber ja margistatud ümbrikud vôi postkaardid, eestikeelset lastekirjandust, mänguasju, tüdrukud – käsitöömaterjali.

Kôik kaasaantud varustus olgu täiesti korras ja varustatud lapse nimega. Kaasaantud

varustuse nimestik kirjutada lapse märkmikku vôi kleepida kohvrikaane sisemisele

küljele. Kohvrid varustada nimesildiga.

Taskuraha tuleb lapse nimega varustatud kotis anda hoiule juhatajale. Rahasaadetised

lapsele suvikodusse adresseerida juhataja nimele.

Kuna eesti kasvatusviiside hulka ei kuulu närimiskummi ja ”seeriate” kasutamine, siis

palutakse neid lastele suvikodusse mitte kaasa anda ega saata.

Laste arstlik läbivaatus toimub 12. juunil kl 16.30 – 19.00 Dr Fries torg Forumi majas

asuvas ”Noorte kohvikus”. Lapsed väljaspool Göteborgi tulevad lasta läbi vaadata

kohaliku arsti juures. Suvekodu tasu tuleb tasuda arstlikul läbivaatusel laekurile. Lapsed

väljaspoolt tasuvad suvikodu juhatajale Kärr-Sämstadis.

Suvikodu aadress on: Estniska barnkolonien, Kärr-Sämstad, Brodalen,

telefon 0523/44036.

Barnhygieniker E Gedda inspektsiooni aruanne

Renoveringen av väggpanelen bör fortsättas. Analysen av dricksvattnet bör finnas tillgänglig på kolonien. De flesta gamla sängarna är kvar. Som regel bör barnen ej vara äldre än 12 år, men här har det gått bra på grund av att de kunnat sysselsättas med arbete på gård och koloni. Önskemålet om nya lokaler kvarstår ehuru mindre trängande på grund av de förbättringar som verkställts. Kompostkärlen bör stå på cementbädd.

Göteborg den 3/7 1958

Hain Rebas ja Ilmar Aidla suvekodu supelrannas

ELA tegevus 1959

Ingemar Johansson vôidab Floyd Pattersoni üle poksimises, televisioon levib Rootsis, Fidel Castro uueks valitsejaks Kuubal, Chrustjov külastab USA-d

Suvekodu personali kuupalgad

Juhataja 550 kr, perenaine 400 kr, köögiabiline 330 kr, kasvataja 330 kr.

Lisaks tasuta ülalpidamine ja puhkepäevade tasu.

Suvekodu personal ja ELA juhatus 1959. Esimeses reas vasakult: Salme Randsalu, Helle Aro, Leida Kolga, Klara Kägu-Näär, Alma Kallang, Mari Pürkop. Teises reas: Hain Rebas, Helmo Ello, Jakob Aljas, Ado Parlo, Peet Ainsaar, Harri Velbri, Herbert Serm, Otto Paju ja Heino Pahtmann

ELA 10-aastase tegevuse juubel Kärr-Sämstadi suvekodus 26. juulil 1959

Kava:

Deklamatsioon ”Kui tume on veel kauaks”…..Helle-Mai Ello

Avasôna……………………………………….ELA esimees Peet Ainsaar

Palvus…………………………………….……Praost Martin Ots

Deklamatsioon ”Me laulame karmi laulu”…… Esineb suvikodu kasvandik

Möödunud aja tegevuse ülevaade……………..End. ELA esimees Roman Uudelepp

Tervitusi

Lôppsôna………………………………………End. ELA esimees Ernst Niitepôld

Vaheaeg – suplus rannal ja ümbrusega tutvumine

Koorilaul ”Tôistre Tônu torupill”, ”Minu peig on kalamees”, ”Eesti on me isamaa”

…………………………………..Esinevad suvikodu kasvandikud

Kônekoor………………………………………Esinevad suvikodu kasvandikud

Rahvatantsud………………………………….. Suvikodu kasvandikud

Ühislaule, ringmänge jne.

Suvekodu tüdrukud esinevad rahvatantsuga kasvataja Heino Pahtmanni akkordeoni saatel

Külalised kes tasusid söögi eest juubeli pidustustel:

Alep, Mikiver, Mathiesen, Mägi, Gering, Grünthal, Kallang, Ello, Raal, Kopler, Evert, Sule, Loorand, Ainsaar, Kolga, Tônus, Paju.

ELA tegevusest 1949-1959

Roman Uudelepa kône ELA juubelikokkutulekul Kärr-Sämstadis 1959-06-26

23. märtsil 1949 toimus Göteborgis Eesti Laste Abistamistoimkonna esimene koosolek. Selle koosoleku algus selgitab toimkonna loomise vajadust ja kôlab järgmiselt:

”Koosoleku avas insener Kasak, kes oma sônavôtus selgitas lähemalt moodustatud toimkonna ülesandeid. Saksamaal viibib sadu eesti lapsi, kelle olukord on äärmiselt masendav. Paljud kannatavad alatoitluse all ning riietusküsimus tekitab ületamatuid raskusi. Moodustatud toimkonna peamiseks ülesandeks oleks leida vôimalusi Saksamaalt eesti lapsi môneks suvekuuks Rootsi kosumisele toomiseks. Toimkonna tegevus ei tohiks segada ühtki teist organisatsiooni vaid toimkonna tegevus oleks positiivseks teguriks üldises abistamistegevuses.”

Toimkonna nime all tegutseti umbes paar kuud. 13. mail samal aastal otsustati toimkond ümber moodustada Eesti Laste Abistamisühinguks. Ühingu pôhikirja järgi juhivad seda järgmised organid: üldkoosolek, juhatus, esindajate kogu, revisjoni komisjon ning osakonnad. Esimeseks juhatuse esimeheks oli insener Arnold Kasak ja esindajate kogu esimeheks professor Voldemar Päts. Osakondi moodustati kolm: majandusosakond, sotsiaalosakond ja kultuuri-toimkond.

Kuni aastani 1957 tegutses ELA esimese pôhikirja alusel. Mainitud aastal muudeti pôhikirja kaotades esindajate kogu ning osakonnad. Jäid järele juhtivateks organiteks üldkoosolek, juhatus ning revisjoni komisjon.

ELA juhatuses läinud kümne aasta jooksul on paljud kaasa töötanud palju aastaid. Neist olgu nimetatud nimesid nagu näiteks hr Jakob Aljas, pr Erika Kaing, hr Martin Köstner, pr Evi Ojaste, hr Eduard Raal ja hr Harri Velbri. Esimeestena on tegutsenud peale esimese esimehe ning ühingu asutamiseks initsiatiivivôtja insener Kasaku elamaasumist Kanadasse hr Roman Uudelepp, pr Heli Rebas, hr Ernst Niitepôld ja hr Peet Ainsaar.

Nagu mainitud, vôeti ühingu asutamiskoosolekul eesmärgiks abistada eesti lapsi Saksamaal ning vôimaldada neile suvepuhkust Rootsis. Selle eesmärgi saavutamiseks astuti otsekohe vastavaid samme: korraldati pidusid, loteriisid ning korjandusi summade hankimiseks, muretseti sissesôiduload Rootsi, otsiti puhkekoduks sobivaid ruume jne. Otstarbekohased ruumid leitigi Gläborgis, Gullmarsfjordi ääres. Sihikindlate korralduste ning ettevalmistuste tulemusena vôidi vastu vôtta 76 last. Neist paigutati 54 Gläborgi puhkekodusse, 12 perekondadesse ning 10 oma sugulaste juurde.

Hoolitsus ning arstlik järelvalve puhkekodus oli eriti hea, kuna suur osa lapsi olid alatoitlustatud ning haiglased. Ka laste riidevarustuse eest hoolitseti: iga laps sai kinkepaki riietega ning jalanôudega, mis olid kokku tulnud korjanduse teel nii eestlaste kui rootslaste keskel.

Ümbruskonnas äratas laste viibimine Gläborgis suurt tähelepanu. Artikleid puhkekodust ilmus nii Göteborgi kui ümbruskonna ajakirjanduses. Peale suurepärast puhkust vôisid lapsed kosunutena oma vanemate juurde tagasi sôita. Järgmisel aastal, s.o. 1950, katsetati samasuguse aktsiooniga, kuid mitmesuguste raskuste tôttu oldi sunnitud piirduma 14-le lapsele tasuta sôidu vôimaldamiseks Saksamaalt Rootsi, kus nad paigutati perekondadesse.

Ka järgnevate aastate jooksul on ELA-le Saksamaal asuvad eesti lapsed südamelähedaseks jäänud. Aastavahemikus 1951-58 on sealsetele eesti lastele jôulurôômu valmistatud kokku 4500 krooni eest. Viimastel aastatel, s.o. 1955-58, Saksamaal korraldatud eesti suvikodusid on aidatud kogusummas kr 8 800 ulatuses, millisest summast kr 3 988:92 on kokku tulnud selleks otstarbeks korraldatud korjanduste teel.

Suurema osa oma jôust on ELA aga pühendanud Göteborgi eesti laste suvepuhkuse organiseerimiseks. Juba 1950 leidis aset esimene ELA suvikodu siin Kärr-Sämstadis. Ruumid üüriti Vänersborgi linna dispensäärilt, kes neid varem oli kasutanud samuti laste suvikoduks. Enne Vänersborgi linna oli ruumide omanikuks Uddevalla linn. Esimesel aastal oli suvikodu juhatajaks hr Henn Ründva ning lapsi kummaski vahetuses oli 34. Rahaline läbikäik oli

kr 8 440:-.

Järgnevatel aastatel on suvikodu tegevust juhtinud hr Eduard Raal, pr Lydia Varul, hr Robert Rebas ja hr Otto Paju. Lapsi on igal aastal olnud nii palju kui vôimalik majutada, s.t. umbes 30 last kummaski vahetuses.

Paljudele Göteborgi lastele on suvepuhkuse veetmine Kärr-Sämstadis nagu muutunud endastmôistetavaks ja olles kolonii east välja kasvanud tullakse vôimalikult igal aastal külla oma endist suveparadiisi vaatama. Suvikodu töös on alati rôhku pandud sellele, et lapsed peale kosutava maaôhu ja hea toidu ka saaksid süvendada oma kodumaa ning eesti keele tundmist. Ôpitakse eesti laule, tantsitakse rahvatantse, vôistluse korras saadakse teadmisi nii eesti maateaduses kui ajaloos. Tehakse palju sporti: ujutakse, harrastatakse pallimängu ning vôisteldakse kergejôustikus.

Aastal 1958 kuulutati Vänersborgi dispensäri poolt Kärr-Sämstadi suvikodu ruumid välja müügiks. Peale erakorralise peakoosoleku kokkukutsumist ning selle positiivset otsust, omandati aprillis 1958 suvikodu ruumid ostuteel. Kinnisvara hind oli 18 000 krooni.

Nii said Göteborgi eestlased ja eriti nende lapsed endale oma kodu. Ruumides on tehtud pôhjalik remont ja ka krunti on korraldatud. See töö jätkub praegugi. Ruumide kordaseadmiseks on saadud vôrdlemisi ulatuslikku abi Göteborgi linnalt, mille inspektor muide Kärr-Sämstadis valitsevat korda rootsi suvikodudele eeskujuks on seadnud. Suureulatuslike remonttöde pärast on kolinii rahaline läbikäik tunduvalt suurenenud. 1955 näiteks oli kolonii eelarve kr 12 400, mullu aga kr 22 689.

ELA abistamistegevus on veel hôlmanud noorteorganisatsioone ning üritusi. Nii toetati aastal 1949 Göteborgi ning ümbruse täienduskoole kr 1030:95 ulatuses. 23. augustil 1951 asutati ELA juurde stipendiumifond eesti üliôpilastele. Samal aastal jagati ka välja kaks stipendiumit à kr 500 ja üks stipendium à kr 200. Aastatel 1952-1958 on Göteborgi Eesti täienduskoolide jôulupuid toetatud kokku kr 550 ulatuses.

Toetusi on veel saanud Göteborgi Eesti Kunstiklubi 100 krooni, Noorte Fond 50 krooni, Tulehoidja 75 krooni, Göteborgi gaid- ja skautlipkonnad I suurlaagri puhul 100 krooni. Ungari pôgenikelastele tehti 1956 jôulurôômu ca 400 krooni eest. Ühekordseid toetusi on ka välja jagatud raskustes olevate eesti perekondadele, kokku 600 krooni.

Summasid ELA toetustegevuseks on hangitud mitmesuguste ürituste läbi. Üks suuremaid tuluallikaid on olnud Göteborgis korraldatavast rahvusvahelisest jôululaadast ”Rahvaste tänavast” osavôtt. Seal on ELA daamid korraldanud jôulumüüki kaheksa aastat, välja pannes oma valmistatud ja kingitud käsitöid ning muid eestipäraseid esemeid. Osaliselt on ka korraldatud müüki komisjoni alusel. Rahvaste tänavad on seni andnud puhastulu 6 802 krooni.

ELA on mitmel korral olnud vastuvôtjaks vôi kohapealseks korraldajaks eesti teatrietenduste puhul Göteborgis. Neid etendusi on olnud viis: 1950 – Ideaalne abielumees, 1951 – Onupoeg Bataaviast ja Vôinuks juhtuda, 1952 – Mina ise ning Linnuaiad. ELA kui korraldaja on saanud etenduste puhastulust 10 %, kokku kr 914:71.

1950 toimus kirikukontsert Göteborgi toomkirikus, kus esinesid pr Ida Loo-Talvari, hr Scheeme ja hr Talvari kvartett. Jutlustasid praostid Jaan Lattik ja Hjalmar Pöhl. Kontserdi puhastulu, kr 640 läks eesti täienduskoolidele.

1952 korraldati Olav Rootsi klaveriôhtu Göteborgi kontsertmaja Stenhammarsaalis. Pidusid ning kohviôhtuid on kavas olnud järgmiselt: 1949 korraldati kontsertball loteriiga Saksamaalt kosumispuhkusele tulevate laste heaks, 1951 loteriiga ning eeskavaga pidu üliôpilaste stipendiumifondi heaks, 1954 kohviôhtu. Need üritused on sisse toonud kogusummas

kr 3 683:66.

ELA vôib tagasi vaadata kümneaastasele intensiivsele tegevusele, mis kulmineerus möödunud aastal kinnisvara omandamisega.

ELA 10.a. juubeli tähistajad suvekodus

Barnhygieniker E Gedda inspektsiooni raport 1959-09-20:

Man märkte här, liksom flera gånger förut, en aktningsvärd strävan från kolonistyrelsens sida att så småningom alltmer förbättra den från början rätt primitiva kolonin.

Även för nästa år föreligga enligt uppgift planer på ytterligare förbättringar, som jag gärna vill understödja. Så skall golvet i lekstugan över källaren repareras (fuktskadat), lekstugan och skafferiet skall ommålas, fortsättning skall göras med utbyte av sängar och madrasser. Kunde dessutom körväg dragas upp till fastigheten skulle det mycket underlätta leveranstransporter o.d. Dock torde detta bli en rätt dyrbar sak, som möjligen får ställas på längre sikt.

Otto Paju poolt esitatud parandusettepanekud 1959-03-18

  1. Poiste tualetti tuleks ehitada üks renn (muidu on toaleti istumislauad alati märjad). See peaks väljuma tualeti taha maasse kaevatud auku, mis on täidetud kivide ja lubjaga.
  2. Ôhtul ja öösel väljas käimiseks on vaja poistele teist samasugust renni maja lähemale, näiteks keldri trepi lähedale pôôsaste vahele üks väike masoniitseintega putka.
  3. Tüdrukutele öösel väljas käimiseks on kôige sobivam olemasolev keemiline tualett alumises esikus. Väikestel oleks raske ülemises esikus käia ja samuti on tülikas sealt ämbrit välja viia. Tualeti vôiks aga paigutada trepi alla.
  4. Uued garderoobikapid ülemise korra tüdrukute jaoks tuleks ehitada osalt ülemisse esikusse ja osalt esimesse tuppa vastu poistetoa ust.
  5. Väikeste tüdrukute toas olevast garderoobist tuleks seal asuv raudahi välja tôsta ja lisaks tuua sisse kapp, mis asub ees pesuruumis.
  6. Pimedate ôhtute jaoks oleks vaja ôue valgust.
  7. Pesumaja pump ja torustik tuleks seada korda ja ühtlasi peaks ônnetuste ärahoidmiseks juuresoleva kaevu pehkinud lage parandama.
  8. Plastvoolik tuleks pesuruumist vôi köögist vedada läbi seina tüdrukute esikusse ja esiku seinale tuleb rippuma panna tuletôrjevoolik, nii pikk, et see ulatuks trepist üles ülemisele korrale (koguni vôibolla pööningu trepini). Pööningu trepile tuleks ühtlasi tuletôrje soovituse kohaselt ette panna uks. Selleks tuleks ehitada trepi ette maast laeni ulatuv sein (vôibolla ainult masoniidist) milles siis uks.
  9. Sahver tuleks üle lupjada ja osas tubades muidugi seinte korrastust jätkata.
  10. Telefoni jaoks tuleks alla kööki lasta panna teine harukontakt.
  11. Suur poistetuba (vastu lipuväljakut) on külm ja ebapraktiline oma kolme välisseina ja rohkete akendega, kust tuul tômbab. Suurel määral külm ka selle tôttu, et uks viib sellest toast ainukesena otse ôue ja see jäetakse pidevalt lahti, mitte üksi toasviibijate poolt, vaid ka kôigi teiste poiste poolt, kes kôik suurest toast käivad läbi. Suure toa poistel pole kunagi ôiget rahu omas toas. Eriti halb on olukord hommikuti, kui teised hakkavad varakult toast läbi toaletis käima.

Kôige parem lahendus oleks kui see tuba muutuks üldiseks hobi- ja klubiruumiks (radio ning grammofoniga jne) ja poisid sellest toast pääseksid ära, esialgu näiteks mängusaali – kui sellest eraldada môned masoniitseintega n.ö. sirmidega magamistoad.

Ka teist isoleerimisruumi oleks vaja (mängusaali!) juhuks kui näiteks eri soost haigeid peaks olema korraga – arvas muide kontrolli teostanud daam eelmisel aastal.

Kui aga poisid on sunnitud suurde tuppa edasi jääma, tuleks ehitada tuppa sisse vähemalt väike esik ja välisuksele panna vedru. Sel juhul oleks soovitav aga klubiruum igal juhul eraldada üldises mängusaalis.

Artiklist ajalehes Stockholms-Tidningen Eestlastele:

30.000 kr laste suverôômuks

Göteborgis tegutsev Eesti laste Abistamisühing (ELA), milline mône aja eest pidas oma peakoosolekut, määras eeloleval suvel eesti laste suvekodu korraldamise kuludeks eelarve kohaselt 29.800 krooni. Möödunud aasta jooksul on ELA omandanud suvekodule oma maja. Suvekodu asub kauni Gullmarsfjordi kaldal Lysekili lähedal, millistes ruumides suvekodu on juba aastaid varem tegutsenud. Suvekodu krundi suurus on üle hektari. Nüüd on see krunt koos hoonetega ostetud päriseks.

Kôik see selgus ELA peakoosolekul, mida juhatas Martin Köstner ja protokollis Vello Riomar. Tegevuse ja kassa aruanded esitas ELA sekretär Jakob Aljas. Kassaaruande ettekandest selgus, et peale laste suvekodu on toetatud veel 1000 krooniga Lääne Saksamaa kehvemaid lapsi neile suverôômu valmistamiseks, Göteborgi täienduskooli, sôjavigastatuid ja Noorte Fondi.

Käesoleval aastal täitub ELA tegevusest 10 a., millist tähtpäeva tahetakse pidulikumalt tähistada suvekodus Gullmarsfjordi ääres. 1958.a. tegevuse aruandest selgus, et tegevus suvekodus kestis 16. juunist 12. augustini, kokku 56 tegevuspäeva. Lapsi vôttis osa eimeses vahetuses 31 ja teises 32. Ühe lapse toidukulu ulatus perioodis 157 kr. Seega tuli ühingul iga lapse pealt juurde maksta, mida vôimaldas saadud toetus. Suvekodu tegevuskavva kuulus peale sportimise ja mängude ka lugemine, joonistamine ja rahvuslike ainete ôppimine.

Laste omavahelises suhtlemises valitses ainult eesti keel ning sääl juures vôis märgata, et krundi ja maja omandamine suvekodu jaoks tôstis tunduvalt laste rahvuslikku iseteadvust ja selle vastu lugupidamist.

Samal ELA koosolekul valiti suvekodu juhatajaks eelolevaks suveks kunstnik-ôpetaja Otto Paju, naiskasvatajaks Sotsiaalinstituudi üliôpilane Mari Pürkop Lundist. Perenaiseks kodumajandusala ôpetaja Klara Kägu-Näär ja köögiabiliseks pr. Alma Kallang.

ELA juhatus hoolitseb kolonii kasvatajate järekasvu eest. ELA juhatuse otsusega vôetakse eeloleval suvel koloniisse kaks praktikanti. Selleks määrati preili Helle Aro ja härra Hain Rebas. Môlemad on avaldanud silmapaistvat tegevust noorte keskel ja juhatus loodab sellega saada tuleviku jaoks noori jôude oma koloniile.

Suvekodu noored söögilauas

ELA suvekodu hoonete juures a. 1959 teostatavate remonttööde kirjeldus

  1. Peahoone välisvärvimine – 846 kr.
  2. Peahoone katuse parandamine – 225 kr.
  3. Söögitoa ukse ees oleva kahe katuse äärele veerennid – 175 kr.
  4. Mängumaja välisvärvimine – 529 kr.
  5. Mängumaja katuse parandamine – 118 kr.
  6. Pesuköök-puukuuri ja käimla välisvärvimine ja katuste parandamine – 300 kr.
  7. Köögi äravoolu toru kordaseadmine – 75 kr.
  8. Jäätmete pôletamise tünnide betoonist alus – 125 kr.
  9. Kahe kaevu puhastamine – 325 kr.
  10. Peahoone siseremont (pôrandad katta treetexiga) – 507 kr.
  11. Pôrandad katta ballatumiga – 175 kr.
  12. Ülemise korruse eraldamisruumid katta treetex plaatidega – 397 kr.
  13. Pööningu tuba värvida, tapeetida – 97 kr.
  14. Pööningu trepp kinniehitada – 240 kr.
  15. Ülemise korra ruumidevaheline uks katta treetexiga, välisuks parandada – 85 kr.
  16. Alumise korra tuba nr 2 pôrand värvida – 65 kr.
  17. Peasissekäigu esik värvida – 171 kr.
  18. Pesemisruum värvida – 170 kr.
  19. Sahver värvida, valgendada lubjaga – 125 kr.
  20. Öötoalett tütarlastele korraldada peasissekäigu trepi alla – 200 kr.
  21. Öötoalett poistele välistrepi alla – 150 kr.
  22. Mängumajas olev mööbel parandada ja värvida – 100 kr.

Artikkel ajalehtedele 1959-05-20

ELA suvekodu Kärr-Sämstadis alustab oma tegevust esmaspäeval 15. juunil k.a. Ärasôit sinna on samal hommikul Göteborgi jaamast kl 9.42 Göteborg-Lysekili rongiga. Üksik-asjalikumad teated saadetakse lähemate päevade jooksul kôigile registreerituile kodusse kätte.

Pärast pôhjalikku remonti on suvekodu ruumid omanud koduse ja meeldiva väljanägemise. Kôik ruumid on saanud uue sisustuse – voodid, madratsid jne. Igal lapsel on voodi juures oma laud kapi ja sahtliga mida rootsi suvekodudes ei tunta ja mis on valmistud eri tellimise pääle. Suurem osa ruumidest on uuesti tapetseeritud, laed, uksed ja aknad värvitud ning pôrandad saanud uue katte – ballatumist vôi treeteksist. Ka väliselt on hooned saanud pôhjaliku remondi ja paistavad omas uues ning nägusas värvirüüs kaugele maanteele silma.

Uue sisustuse otstarbekama paigutuse tôttu on koloniis veel môlemis vahetuses môned vabad kohad. Seda vôimalust ei peaks lastevanemad mitte jätma tähelepanemata. Kaks kuud suvel ühiselt koos meeldivas suvekodus, kesk ilusat Rootsi lääneranniku loodust, on rahvuslikust seisukohast hoopis suurema väärtusega, kui terve talve üks ôhtu nädalas mône tunni täienduskoolis. Sest kogu elu ja olemine suvekodus toimub vilunud juhataja ja kasvatajate juhtimisel täiesti meie rahvuslikus vaimus, mille läbi noored ôpivad armastama oma isademaad ning lugupidama oma rahvusest ja oma emakeelest. Laste eemale jätmine eesti suvekodudest on patustamine oma rahvusluse alleshoiu töö ja tegevuse vastu. Seepärast kôik eesti lapsed – eesti suvekodudesse!

ELA suvekodu remonttööde ülevaatuse akt

Tööde ülevaatus toimus pühapäeval 14. juunil 1959 komisjoni poolt, koosseisus Harri Velbri, Helmo Ello ja Jakob Aljas. Remonttöö viis kevadel läbi L. A. Prässebost.

Ülevaatuse juures konstateeris komisjon m.h. järgmist:

Peahoone veelauad ja eriti lôunapoolne külg kittimata. Värvimiseks on kasutatud liiga vedelat värvi mis pinda ei ole katnud, eriti lôunapoolsel küljel. Peahoone katusel puuduvad äärekivid ja harjakivid on osalt kohalt ära. Mängumaja välisseinad on jäänud kittimata. Aknad värvitud ainult ühe korra, sealjuures väga puudulikult. Mängumaja katuse kôdunenud äärelauad uuendamata. Ôhutoru ümber olev tôrvapapp puudulikult kinni löödud, mille tôttu vihm tuulega vôib läbi sadada. Käimlas on pissuaarrenn ja seinakate tegemata, uksed puudulikult ja lohakalt masoniidi tükiga parandatud. Üksikud kivid puuduvad pesuköögi katusel. Haigetoa tapeet panemise juures määrdunud ja elektri juhe tagasi panemata. Alumise korra tuba nr 2 värvitud väga puudulikult, värv ühetasaseks ajamata, mille tôttu näeb väga inetu välja. Peasissekäigu esik ja trepp kaetud liiga puudulikult, mille tôttu juba värv on osaliselt kulunud. Aluspapp pandud väga halvasti (kortsunud). Pesemisruumi pôranda praod oleks tulnud tsemendiga enne värvimist parandada. Sahvris on töö tehtud, kuid väga hooletult. Mônesse kohta pole üldse pintsliga lupja pandud. Mängumaja mööbel on kititud halvasti, osalt isegi kittimata. Ülemisel korrusel asuval esiku pôrandal on jäänud liistud panemata.

Komisjon otsustas akti esitada juhatusele ettepanekuga, et ettevôtjalt tuleb tegemata ja puudulikult tehtud tööde eest tööde kirjelduses ettenähtud hindade alusel kokkulepitud hinnast maha arvata.

Poisid valmis pulgatantsuks juubelipäeval 1959

1959.a. ELA tegevuse aruanne

Möödunud aasta tegevusest vôiks nimetada suvekodus teostatud pôhjalikku remonti, uue mööbli ja osalise muu sisustuse uuendamist suvekodus. Kolonii tegevuse ajal toimus suvekodus ELA 10. tegevusaasta tähistamine, millest väga elevalt osa vôeti. Sinna oli korraldatud juhatuse poolt bussisôit, kuna paljud saabusid suvekodusse omal sôidukil.

Rahvaste Tänava eeltööd algasid pr Melita Lohki juhtimisel juba vara kevadel ning kestsid vahetpidamata kuni Tänava korraldamiseni, mis toimus 19. ja 20. nov. Läbimüük oli harukordselt elav ning meie olime teiste hulgas neljandal kohal, kümne rahva hulgas. Nende hulka ei ole arvatud Rädda Barneni läbimüük, mis loomulikult domineeris esikohal oma 28.000 kr läbimüügiga. ELA läbimüük ulatus seekord 3341:50 kroonini.

Sämstadis asuva kinnisvara kordaseadmine ja vôla tasumine on olnud juhatuse peamiseks ülesandeks ja mureks. Kahel viimasel aastal sääl toimunud remont on ligemale 8000 krooni läinud maksma. Sellega oleme hooned päästnud hävimisest ja saanud anda neile rahuldava välimuse. Samuti vôib sääl nüüd iga külalise ilma ebamugavust tundmata vastu vôtta. Samal ajal oleme ostuvôla tasumiseks pidevalt pidanud valvel olema, selle tulemusena on ühe aasta vältel suudetud tasuda kinnisvara vôlga 11.000 krooni.

See raha on kokku tulnud ilma ühegi korjandusleheta ja raudkaardita ja sääljuures ei ole me ka pöördunud ühegi isiku poole pagulaskonnas. Aga juhatus usub, et Göteborgi eestlaskonnas kord ka tôuseb armastus selle kodu vastu, kuhu vanemad igal suvel kaheks kuuks oma lapsed suvepuhkusele ja kosumisele saadavad. Sest kuigi katus peab vihma ja seinad ei lase enam tuult läbi, siis sisemised seinad on siiski tühjad, kuhu sobiks väga hästi môni maal vôi muu ilustus.

Oma puhkeajast ja pühapäevadest on mitmed ELA juhatuse liikmed ja lastevanemad ohverdanud hulga töötunde suvekodu ümbruse korrastustöödele. Nimetaksime siin mônda nagu Helmo Ellot, kes ligemale 200 tundi on pühendanud metsaaluse puhastamiseks, siis Harri Velbrit, Arnold Sulet, Juhan Tuid Halmstadist ja paljuid teisi. On isegi öötundidel pintsliga värvitud ja muid töid tehtud, mis hädapärast on vajalikud olnud. Juhatus avaldab kôigile abistajaile sügavat tänu.

Mônus suplemine Gullmareni lahes

1959.a. ELA suvekodu tegevuse aruanne

Läinud aastal töötas suvekodu omal krundil asuvates ruumides ja nagu varemalt – kahes perioodis. Tegevus algas 15. juunil ning lôppes 11. augustil. Perioodi pikkus oli 28 päeva, nagu see vastavates Sotsiaalvalitsuse poolt antud määrustes on ette nähtud.

Esimeses perioodis oli 33, teises 35 last. Suvekodu töötas seega täie koormusega, kuna kohtade arv on ainult 28.

Suvekodus oli lapsi kôige rohkem Göteborgist – 21 last, kuna sellele andsid lisa Stockholm, Halmstad, Fristad, Eskilstuna, Ulricehamn, Norrköping, Lund, Malmö, Alingsås ja Borås ning Uddevalla. Tasu ühelt lapselt alla 12 a. oli 100 krooni, üle selle vanuse oli osavôtutasu 25 krooni kallim, kuna nende päält Sotsiaalvalitsus enam toetust ei maksa.

Ühe lapse toitlustamine läks ELA-l maksma 102 krooni ja 59 ööri, kuid ühingu kulud suvekodus ühe lapse kohta tegid välja 288 krooni ja 61 ööri, milliste hulka ei ole arvestatud remondi ning inventari ostukulud. Seega tuli ELA-l iga lapse kohta maksta 177 krooni ja 11 ööri.

Tänu rootsi asutuste ja ühiskondlike organisatsioonide poolt antud toetustele on ühingul vôimalikuks osutunud teostada nii suurt juurdemaksu iga lapse kohta. Enne suvekodu algust muretseti kuulsast Ferd. Lundquisti kaubamajast Göteborgis 35 uut tooli ja 20 voodit koos madratsitega – hinnaga 2212 krooni.

Kôik on puhas ja korras ülevaatuseks tüdrukute magamistoas

Haigusi laste seas suvikodus ei olnud, oli ainult üks ônnetu juhus, mida pôhjustas suvekodu ôuel asuvad suured konarlikud kivid, milliste kôrvaldamine on ühingu tulevases ümbruse korrastamise kavas. Lapsed einetasid 4 korda päevas, mis oli alati mitmeksine, vahelduv ning toitev. Laste päevane tegevus koosnes kolmest perioodist – mäng-sport, puhkus ja vaba tegevus. Eestipäraseid aineid, nagu laulu, eesti keelt, eesti ajalugu ja maateadust ôpetati mängides ja sportides. Nii oli see lastele huvipakkuv ning keegi ei aimanud, et ôppus toimus mängu ja spordiga üheaegselt. Sellise tegevuse jaoks on juhatuse poolt koostatud ja maksma pandud ôppekavad.

Kogu tegevus suvekodus kulgeb suvekodu juhataja poolt tegevuse algul koostatud ja ühingu juhatuse poolt heaks kiidetud tegevuskavade kohaselt. Samuti on suvekodu üldise tegevuse normaliseerimiseks maksma pandud Suvekodu kodukord, mis juhatuse poolt on kinnitatud.

Personal oli kuueliikmeline – juhataja kahe kasvatajaga ja köögis perenaine kahe abilisega. Pääle selle oli suvekodus kaks praktikanti, kelledest üks k.a. tuleb kasvatajaks, teine vastavate ainete ôpetajaks.

Suvekodu suuremaks sündmuseks oli juhatuse poolt korraldatud ühingu 10. a. juubelipäev. Selle kava täitsid lapsed kuna köögipersonal kostitas osavôtjaid kohviga ning küpsiste ja saiadega. Pääle selle on suvekodu oma tegevuses korraldanud isetegevuspäevi, teatriôhtuid, maskepidusid jne. On peetud spordivôistlusi naabruses asuva rootsi suvekoduga, teostatud matkakäike ümbruse tundmaôppimiseks jne. Suvekodu algul tutvustatakse lastele kolonii piire, kus juures laste tähelepanu juhitakse sellele, et see on ELA poolt ostetud ja kuulub täiesti ainult eesti lastele. Seda, mis kodu ja täienduskool eesti rahvusliku vaimu arendamiseks teevad talvel laste juures, täiendab suvekodu ja see panus pole mitte väike. Täienduskooli tuleb laps nädalas kaheks tunniks, suvekodus viibib laps kuni 28 päeva ühtejärge, kus omavaheliseks keeleks on eesti keel.

Lapsed suvekodu supelsillal

Metsamatk 1959-07-31

Kirjutanud kasvataja Heino Pahtman

Hommikul kui rahvas ärkas

Igaüks meist kohe märkas –

Peale vihma säras loodus

Metsamatkaks päris soodus

Ei nüüd pole enam mahti

Metsamatkaks läheb lahti!

Valmis sedake seljakott!

(Nônda ütles onu Ott)

Teistpoolt lastekodu piire

Mall säält kinni püüdis hiire

Hiirepoeg oli ôrn ja väike

Mall, ta säras näost kui päike!

Imetleti väikest looma

Ôpetati (hiirt) kraavist jooma

Aga peagi hiirepoju

Kiirel sammul jooksis koju.

Igaüks kes tunneb meid

Teab, et me ei salli teid

Sellepärast metsa rüppe

Tegime me suure hüppe.

Pahtman ees meil rajas rada

Takistusi ees oli sada

Kaljud nagu majaseinad

Üle pea olid kasteheinad.

Mets oli ees nii paks ja pime

(läbi saime – see oli ime)

Mitmed okastraadist aiad

Herilased väga maiad.

Üles alla, alla üles

Môndagi sai kantud süles

Môni, kes ei vaatan´d ette

Lendas ülekaela vette.

Järsku kuuldi poiste kisa

Sammudele anti lisa

Nônda peagi seljataha

Vennikesed jäeti maha

Peagi üleval mäeharjal

Puhkus oli meie karjal

Seal ka varsti poiste pere

Puhkas oma väsin´d kere

Nüüd kus jälle sôbrad koos

Mäng läks lahti täies hoos

Mänguks ”Konsekvens vôi tôde”

Kaasas iga vend ja ôde.

Vennas Ain, kes mängu kaotas

Ahastades käsi laotas:

”Kirjutama pean raporti

Mina mees pole seda sorti.”

Peagi edasi viis matk

(nagu minu jutu jatk)

Varsti kaunis loodusvallas

Avastati järvekallas.

Kell juba näitas lôunatundi

Kojumatkakas tuli sundi

Ja et kiirem läheks see

Valisime otsetee.

Tee viis üle nurme, aasa

Rôômsalt laulu lasti kaasa

Ja et matkal enam indu

Laulsime siis ”Lepalindu”.

Môni nurmelt korjas lilli

Môni ”arstis” vesivilli

Môni nagu jänes lippas

Môni lôunasööki ”tippas”.

Siis kui jälle koduôues

Kôigil süda tuksus pôues

Pônev oli olnud retk

Iga silmapilk ja hetk.