ELA põhikiri

ELA Põhikiri

  1. Eesmärk

Eesti Laste Abistamisühingu (lühendatud ELA) eesmärgiks on koondada kôiki Göteborgis ja ka mujal elavaid eestlasi ja eesti organisatsioone eesti laste ja eesti noorsoo abistamiseks hariduse, kasvatuse ja sotsiaalaladel ning korraldada suvekodusid lastele.

  1. Liikmed

2.1 Iga isik ja organisatsioon vôib olla ELA liikmeks. Mittetäisealised aga liikmetena hääleôiguseta.

2.2 Uusi liikmeid vôtab vastu juhatus.

2.3 Liikmemaks tasutakse selle kalendri aasta eest, millal liige juhatuse otsusega on vastu vôetud.

2.4 Liige, kes ühe aasta jooksul ei ole liikmemaksu tasunud, kustutatakse juhatuse otsusega liikmete nimekirjast.

2.5 Juhatuse otsuse peale, mis käsitab üksiku liikme ja ELA vahekorda vôib pea-koosolekule kaevata.

  1. Organid

ELA juhtivad organid on peakoosolek ja juhatus. Juhatuse asukoht on Göteborgis.

  1. Peakoosolek

4.1 Korraline peakoosolek peetakse iga aasta esimese kvartali jooksul juhatuse poolt määratud kohas ja ajal. Erakorraline peakoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku vajaduse korral ehk revisjonikomisjoni algatusel vôi kui 10 % liikmeid seda kirjalikult nôuavad. Peakoosoleku kokkukutsumisest teatatakse liikmetele vähemalt seitse päeva enne koosolekut.

4.2 Korralise peakoosoleku päevakorras peavad muude hulgas järgnevad küsimused seisma: a. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine

b. Peakoosoleku protokolli kinnitajate valimine

c. Tegevuse ja revisjonikomisjoni aruanne

d. Juhatuse läinud aasta majanduslise tegevuse hääkskiitmine

e. Juhatuse liikmete ja asetäitjate valimine.

f. Revisjonikomisjoni liikmete ja asetäitjate valimine.

g. Liikmemaksu kindlaks määramine.

h. Eelarve ja järgmise aasta tegevuskava vastuvôtmine.

i. Teiste küsimuste ja ettepanekute otsustamine, mis on vajaliselt ettevalmistatud.

4.3 Hääletamine toimub avalikult. Valimiste juures vôib kinnine hääletamine toimuda, kui keegi koosolekust osavôtja seda nôuab. Peakoosolek on otsusevôimeline, kui see on kokku kutsutud pôhikirja eeskirjade kohaselt. Otsused tehakse lihthäälteenamusega, kui pôhikiri seda teisiti ei nôua. Organisatsioon, kes on ELA liige, vôtab koosolekust osa oma voliniku kaudu ja omab hääleôiguse.

  1. Juhatus

5.1 ELA tegevuse juhtimist ja varade valitsemist teostab juhatus, kes koosneb vähemalt kolmest liikmest ja ühest asetäitjast. Juhatus valitakse peakoosoleku poolt üheks aastaks. Juhatus valib enese keskelt esimehe, sekretäri, kassapidaja ja vajaduse korral teised ametikandjad.

5.2 Juhatuse otsused tehakse üle poole liikmete pooltolemisel.

5.3 Juhatus on ühiselt vastutav ELA tegevuse juhtimise, asjaade ajamise ja rahasummade ning varanduste valitsemisel.

5.4 ELA nimel lepingutele ja kohustustele kirjutavad alla kaks juhatuse poolt valitud liiget.

5.5 Peale muude on juhatuse ülesandeks:

5.5.1 Heaperemeheliku hoolega valitseda ühingu varasid

5.5.2 Valida isikuid, kes on ôigustatud pangast ja postgirolt summasid ELA nimel vastu vôtma.

5.5.3 Esitada peakoosolekule heakskiitmiseks eelmise aasta tegevuse ja kassa aruanded ning tulevase aasta tegevuse kava ja eelarve.

5.5.4 Koostada ja maksma panna teenistujate ülesannete kohta kehtivad eeskirjad.

5.5.5 Täide viia peakoosoleku poolt vastuvôetud otsused ja teostada erilisi ülesandeid, mis peakoosolek temale paneb.

  1. Esimees teostab juhatuse ja ühingu tegevuse juhtimist, on juhatuse koosoleku kokku kutsuja ja koosoleku juhataja. Ta avab peakoosoleku. Tema kohustuseks on järelvalve, et ühingu pôhikirja sätteid, peakoosoleku otsuseid ja eeskirju täidetakse. Esimees peab jälgima, et ka teised ametikandjad ja komisjonid, mis on ühingus ellu kutsutud omi kohustusi täidaks.

Sekretär on juhatuse koosolekute protokollija ja ühingu kirjavahetuse korraldaja.

Kassapidaja teostab ühingu summade vastuvôtmist ja väljamaksmist ning raha hoidmist aruandmise kohustusega. Tema valvab kassaraamatute korras pidamise ja eelarve kohaselt summade kulutamise üle. Kui kulutused kipuvad ületama eelarvet, siis on kassapidaja kohustatud sellest ôigeaegselt juhatusele ette kandma, et juhatus saaks vôtta seisukohta. Kassapidaja peab ka ühingu liikmete nimekirja.

  1. Aruande aastaks om kalendriaasta ning revisjonile kättesaadav 1. märtsiks.

6. Revisjon

6.1 Asjaajamise ja arvepidamise kontrollimiseks valitakse peakoosoleku poolt üheks aastaks kolmeliikmeline revisjoni komisjon ja üks asemik.

6.2 Revideerimise protokoll tuleb juhatusele esitada aegsasti enne peakoosolekut.

6.3 Revisjoni komisjoni liikmetel on ôigus igal ajal arvepidamise ja asjaajamisega tutvuneda, kusjuures juhatus on kohustatud andma selgitusi ja informatsiooni.

7. Pôhikirja muutmine

ELA pôhikirja muutmine ehk täiendamine sünnib peakoosoleku poolt kahel üksteisele järgneval koosolekul, mille juures üks nendest peab olema korraline peakoosolek. Peale selle on nôuetav, et pôhikirja muutmise ehk täiendamise küsimus peab koosoleku kokku kutsumise teates ülesvôetud olema.

8. Tegevuse lôpetamine

ELA tegevuse lôpetamist ja ühingu likvideerimist vôib otsustada ühingu peakoosolek ¾ osavôtva liikmete pooltolemisega. Küsimus tuleb otsustada kahel üksteisele järgneval pea-koosolekul, kusjuures üks nendest peab olema korraline. Esimese peakoosoleku otsus ühingu tegevuse lôpetamise kohta tuleb kôigile ühingu liikmetele teatavaks teha järgmise koosoleku kutsega. ELA varade ja rahasummade kohta, mis kohustuste katmisest üle jäävad teeb peakoosolek otsuse.

Nicke Riisenberg, Mart Mägi, Aho Rebas, Evert Köstner, Jaagup Perem, Hain Rebas, Jüri Helberg