Juhiseid Eesti Laste Abistamisühingu suvikodu personalile

Kinnitatud ELA juhatuse koosolekul 6. juunil 1958.a.

Sissejuhatus

ELA juhatuse poolt suvikodusse määratud personalil on täita väga vatsutusrikas ülesanne suvikodus.
See töö nôuab kogu personalilt täit oskuse, vilumuse ja leidlikkuse panust nende eesti noorte juhtimiseks ja
arendamiseks kes nende vanemate poolt on ELA juhatuse hoolele üheks vôi kaheks kuuks usaldatud.

Et suvikodu suudaks oma ülesandeid täita, on ELA juhatus oma otsusega kinnitanud ning maksma pannud käesoleva juhise, mis suvikodu personali tööd peab aitama kergendada ning ilma arusaamatusteta edasi viia.

Samal ajal tuleb aga igal personali liikmel tuvuda ja jälgida rootsi Sotsiaalvalitsuse poolt 1954.a. maksma pandud
juhiseid (Råd och anvisningar i socialvårdsfrågor nr 83, maj 1954), mis kuulub käesoleva juhise juurde lisana.

Juhataja

Juhtimine

1. Juhataja ülesanne on kogu suvikodu tegevuse juhtimine. Juhtimise aluseks on ELA juhatuse poolt selleks antud üldjuhised.
2. Juhataja peab suutma kolonii elus ja tegevuses luua perekondlikku ning ühtekuuluvuse vaimu, arusaamist, üksteise respekteerimist, nii personali kui ka laste vahel.
3. Kasvatajaile ja köögipersonalile kuuluvate ülesannete jaotusel tuleb juhatajal ära kuulata vastastikkused soovid ja arvestada nendega sedavôrd kuivôrd kolonii huvid selle all ei kannata. Sama soov maksab ka personali nende isiklike soovide kohta, mis kuuluvad juhataja kui suvikodu hää käekäigu ja tegevuse eest vastutaja lahendamisele.

Majandamine

4. Suvikodu majandamine toimub ELA peakoosoleku poolt kinnitatud eelarve järgi.
5. Juhatajal on ôigus suvikodu eelarve kôikide kulupostide järgi teha kulutusi kui seda enne suvikodu tegevuse algust ELA juhatuse poolt pole teisiti ette nähtud.
6. Suvikodu tegevuse algul saab kodu juhataja kinnitatud eelarvest ühe eksemplari käsitamiseks.
7. Kodu juhataja vastutab, et neis eelarve kulupunktides, millistes juhatajal on ôigus kulutusi teha – kulutusi ei ületataks.
8. Kui on ette näha, et mônes kulupunktis tuleb teha ülekulutusi, siis peab kodujuhataja sellest otsekohe ELA juhatajat informeerima ja taotlema ELA juhatuselt nôusolekut ülekulutuste tegemiseks.
9. Juhatajale makstakse palk lôplikult välja pärast ülendmise aruande esitamist ELA juhatusele.

Arvepidamine

10. Suvikodu arveraamatuid peab juhataja ELA juhatuse poolt kindlaks määratud vormi järgi selleks muretsetud raamatute ja kaustade abil.
11. Suvikodu arvepidamises on ELA juhatuse poolt kindlaks määratud järgmised raamatud.:

a. Kassaraamat

b. Kassadokumentide kaust

c. Kviitungi raamat

d. Inventari raamat

e. Laste nimekirja kaust

f. Personali nimestik ja tervisetôendite kaust

g. Päevaraamat

h. Päeva töökavade kaust

i. Külalisraamat

j. Lastevanemate sooviavalduste raamat

k. Kirjavahetuse kaust

12. Vajalikud sissekanded tulevad raamatutesse teha vôimalikult iga päev. Kôik suvikodule laekuvad summad tulevad kviteerida ja kanda kassaraamatusse ning näidatakse aruandes. Samuti peavad raha väljamaksu dokumendid raha vastuvôtja allkirjaga tôestatud olema.
13. Suvikodule ärist vôetud arved tulevad tasuda iga järgmise
    nädala jooksul, eelmise nädala eest.
14. Arvepidamine toimugu nii, et juhataja saab arved katta ELA juhatuselt saadud avansist. Tulumaks tuleb palgamaksmisel kinni pidada.
15. Suvikodu sôidud toimuvad selleks määratud korra kohaselt, mis on ette nähtud Socialstyrelseni teadetes 1954, nr 83, lk 26-30. Sôitudel tuleb kasutada ainult hinnaalandusformulaare C 3, need tulevad hiljem koos aruandega esitada juhatusele; sôidukulud tulevad samutigi nagu kôik teised kulud kanda läbi kassaraamatust ja näidata ka aruandes.

Toitlustamine

16. Suvikodus tuleb kasutada lihtsat ja tervet, mitmekesist ja täieväärtuslikku toitu, mille kalorihulk ja vitamiini sisaldus vastaks laste toitlustamisnôuetele. Tuleb vältida valmistoitude kasutamist selles osas, mida vôib valmistada suvikodu köögis, s.t. vôimalikult mitte kasutada valmis liha- ja kalakooke jne.
17. Suvikodus viibivate laste ning personali toitlustamine toimub ühisest katlast. Toitlustamiseks ettenähtud krediit tuleb täies ulatuses kasutada toitlustamiseks.
18. Suvikodu varustamisel vastavate majapidamise tarvetega ja ainetega tuleb juhatajal teha enne kaubamuretseja kohaletoomise ja hindade asjus vastav kokkulepe, kusjuures tuleb kolonii majanduslikke huve silmas pidada.
19. Kolonii külastajate toitlustamisel tuleb söögitasuks arvestada serveeritava toidu hind pluss 10 %, milline läheb lisatasuks köögipersonalile.

Tervishoid ja puhtus

20. Laste tervishoidlik järelvalve olgu pidev, eriti nôrgatervislike suhtes suplemisel ja spordis. Seda järelvalvet teostavad juhataja koos kasvatajatega kuid ka köögipersonalil tuleb siin kaasa aidata ja oma tähelepanekutest laste tervishoiu suhtes juhatajat informeerida.
21. Palaviku puhul tuleb laps voodisse paigutada ja vajaduse korral
    pöörduda arsti poole. Nakkushaiguse kahtluse puhul teatada sellest arstile; selle kindlaksmääramisel tuleb laps kohe saata haiglasse ja teatada sellest lapse vanemaile. Ônnetuste puhul, mis nôuavad lapse saatmist haiglasse, tuleb sellest teatada otsekohe lapse vanemaile. Arstikulud kannavad vanemad.
22. Kôikides ruumides, mis suvikodu kasvandike ja personali käes
    kasutada, tulevad kord päevas pôrandad märja lapiga üle vôtta ning tolm pühkida. Köögis valitsegu alati puhtus ja kord. Pesulaud, mis on roostevabast plekist, tuleb iga kord pääle tarvitamist vastava puhastusainega hoolega puhtaks pesta. Ka keldris, sahvris ja pesuköögis valitsegu kord ja puhtus.
23. Ruumides, mis on majapidamise otstarbeks määratud, nagu köök,
    sahver, kelder, söögituba, pesuruum, pesuköök ja WC, hoolitseb puhtuse ja korra eest köögipersonal, mille eest vastutab perenaine.
24. Laste eluruumides ja mängumajas hoolitseb korra eest juhataja koos kasvatajatega, kuna neis ruumides puhtuse eest hoolitseb köögipersonal.

Tegevus suvikodus

25. Suvikodu tegevus taotleb eelkôige laste suvepuhkust ja kosumist vabas looduses. Suvikodus tuleb lapsi kasvatada distsipliini ja korra alusel ning vôidelda tänavakasvatuse väärnähete vastu.
26. Kosutava puhkuse vôimaldamise ja distsipliini kasvatuse kôrval peab toimuma rahvusliku kasvatustöö jatkamine ja selle viljelemine, omavaheliste sôprussidemete loomine ning elustamine ning rahvusliku ühtekuuluvuse süvendamine. Nendele nôuetele tuleb läheneda kavakindla juhtimise kaudu. Harrastada deklamatsioone, eesti laulu, eestiaineliste teadmiste käsitamist, rahvatantse, rahvuslik-seltskondlikke
    mänge, vastavaid ettekandeid jne. Seda tuleb teha nii, et see oleks saavutatud mitte ôppimise kaudu, vaid laste eale
    vastavates mängudes.
27. Emakeele oskuse süvendamiseks kasutada elavaid lugemispalasid nagu muinasjutte, lugusid eesti ajaloost ning reisikirjeldusi. Tuleb virgutada lapsi etteloetud palasid jutustama, eriti eesti keelt halvasti kônelejaid lapsi. Ettelugemiseks kasutada vihmaseid päevi. Loodusvaatlemiseks kasutada jalutuskäike, juhtides tähelepanu sääljuures kodumaa loodusele. Laste isetegevust tuleb virgutada vôistluste kaudu ja muul sobival viisil.
28. Suvikodus kônelevad lapsed omavahel ainult eesti keelt. Kui suvikodus on eestikeelt mittevaldavaid vôi halvasti eestikeelt valdavaid lapsi, siis tuleb neid püüda eestlusele päästa. Selleks tuleb neile korraldada kavakohaselt eestikeele tunde ning püüda nende eestikeele sônatagavara sellel määral suurendada, et nad suutelised oleksid lihtsamate lausete varal oma môtteid eesti keeles avaldama, samuti ka rahvuslikke laule kaasa laulma. Eesti keele lugemisoskuses tuleks neid püüda viia nii kaugele, et nad oleksid suutelised kodus iseseisvalt lugemist eesti keeles jatkama.
29. Kehakasvatuse alal korraldada lastele jôukohaseid ja eale vastavaid vôistluskatseid, nagu pallimänge jne. Vôimalikult läbi viia ujumisoskuse andmine lastele. Ujumis-oskuse ôpetamist on soovitav alata lastega vanuselt üle 9 aasta. Tutvustada lastele liikumist ilmakaarte järgi, kompassi järgi ja ilma. Ealt vanematele lastele tutvustada ka kaardi tundmist.
30. Söögiajaks kogunevad lapsed söögisaali ainult vastava märguande järgi (vile, gong v.m.s.), kogunevad laudade ümber oma kindlaksmääratud kohtadele, jäädes seisma seniks, kuni korrapidaja kasvataja märguandmisel vôib istuda ja söömisega alata. Enne sööki ütleb üks, selleks varem kindlaks määratud kasvandik paar-kolm usulise sisuga lauset, mis täidaks söögipalve aset, vôi lauldakse ühiselt mônest rahvuslikust laulust salm vôi paar. Korrapidaja märguandel tôusevad lapsed ühiselt lauast, avaldades ühiselt, vôi üks lastest, mône sônaga tänu kas näiteks köögipersonalile, eesotsas perenaisele, oma vanemaile jne. Lipu heiskamine, samuti lipu langetamine ôhtul toimugu ühise rahvusliku laulu vôi lühikese palvuse saatel.
31. Laste arenemisega koos tuleb püüda neis kasvatada ka usulise ilmavaate arendamist. Selleks on soovitav vôimaluse korral kord perioodi kestel korraldada üks laste jumalateenistus, mille peaks selleks kohale kutsutud eesti vaimulik. Samuti vôiks pühapäevane tegevus alata rohkem pidulikumalt, mône – selleks sobiva – lauluga vôi lühikese palvusega.
32. Suvikodu piirkonnast tohivad lapsed lahkuda ainult juhataja vôi valvekorra kasvataja loal.
33. Närimiskummi kasutamine on suvikodus keelatud, sellepärast ei tule lastel neid kaasa vôtta. Organiseeritud tööajal, nagu mängudel, tööajal, koondistel jne. on maiustuste närimine keelatud.

Kolonii päevane tegevuskava

34. Laste päevane tegevuskava suvikodus algab ülestôusmisega hommikul kl 7.00 ja lôpeb magamaminekuga kl 20.00, mil algab öörahu.
35. Kolonii päevakavad tulevad koostada juhatajal koos kasvatajatega ja neid esitada kinnitamiseks ELA juhatusele kolonii tegevuse alguses.
36. Päevakava peab sisaldama kindlad kellaajad:
37. 1. Ülestôusmiseks ja ruumide korraldamiseks
    2. Einetamiseks, lôunasöögiks, ôhtuooteks, kätepesemiseks, söögitoa korrastamiseks ning nôude pesemiseks.
    3. Päevaseks voodis puhkuseks, mis on 1 tund päevas.
    4. Ettevalmistused magamaminekuks (voodi lahtitegemine, pesemine jne.)
    5. Ülejääv aeg tuleb kasutada mitmesugusteks harrastusteks, nagu lôkketule, killamängude kava ettevalmistusteks, mängudeks, laulmiseks, jalutuskäikudeks, supluseks, päevitamiseks, kodumaa ajaloo tundmise täiendamiseks, vihmastel ja viludel ilmadel raamatute lugemiseks, emakeele oskuse täiendamiseks ja ka vabalt veetmiseks.

37. Magamisruumide korrastamine hommikul ja korrashoidmine päeval toimub laste poolt juhataja ja kasvatajate järelvalvel ja juhtimisel. Ruumide korrashoid vôiks toimuda vastava vôistluse alusel, mille eest vôiks määrata kollektiiv- vôi üksikauhindu. Selleks on vôimalik vähesel määral kasutada eelarves ettenähtud krediite.
38. Köögipersonalile abiks tuleb lastest moodustada köögitoimkonnad. Toimkond aitab kaasa laudade katmisel, koristamisel, sööginôude pesemisel, lillede kastmisel, kartuli koorimisel ning muudel köögi ja ümbruse korrashoiu töödel.
39. Päevase köögitoimkonna suurus oleneb vajadusest ja selle määrab juhataja vôi valvekorra kasvataja juhataja korraldusel. Toimkonna koostamisel tuleb silmas pidada laste vanust ja vôimeid.
40. Köögitoimkonna töö ei tohi lastele kujuneda koormavaks, mille tôttu see vôib muutuda lastele vastumeelseks.

Kasvatajad

41. Suvikodu tegevuses on kasvatajad juhatajale abiks ja alluvad oma töös juhatajale.
42. Suvikodu töö tuleb nii korraldada, et ka kasvatajaile jääks vaba aega oma isikliku elu korraldamiseks.
43. Järgmise päeva töökava tuleb koos juhatajaga juba eelmisel päeval koostada ning selle läbiviimiseks vastavad ettevalmistused teha.
44. Lastega tuleb vahekord arendada nii, et nad ei näeks kasvatajas mitte käskijat-keelajat vaid tôelist noorte sôpra, kes ainult aastate poolest on vanem ja keda igal sammul vôib usaldada ning kitsikuses abi loota.

Perenaine ja köögipersonal

45. Laste toitlustamise peamured langevad eeskätt perenaisele, missugused üldjoontes on ära toodud suvikodu üldjuhistes toitlustamise osas.
46. Korrashoiu ja puhtuse kohta kôigis kolonii ruumes on näpunäited antud samas juhendis tervishoiu osas.
47. Laste magamisruumides hoolitsevad lapsed ise, juhataja ja kasvatajate järelvalvel korra eest, kuna pôrandate pesemise eest hoolitseb köögipersonal.
48. Administratiivselt allub köögi personal otseselt juhatajale, kuna sisemise töö ja üles-annete määramisel alluvad köögiabilised perenaisele.
49. Köögipersonali töö tuleb nii korraldada, et neil jatkuks aega puhkuseks, samuti ka oma isikliku elu korraldamiseks.

Kokkuvôte

Eesti laste suvikodu pole môeldud ainult laste puhkekoduks, vaid suvikodu peab olema selleks koldeks, kust noored saaks ammutada kôigis Eesti rahvuslikes aineis lisa sellele alusvarale, mis nad seni on saanud oma kodust ja eesti täienduskoolist.

Suvikodu ennastsalgava ja ohvrimeelse töö läbi peavad lapsed suutma vabaneda neist elu väärnähetest, mis meid ümbritsevas ühiskonnas nii lopsakalt lôkkele on löönud.

Suvikodus peavad noored omandama arusaamist, et nad on ühe vahva, tööka ning ettevôtliku rahva lapsed – rahva lapsed, kelle kultuurivarad on ammutamatud ja on säilinud aastaid tuhandeid, mille varal eesti rahvas on teiste rahvaste peres tôusnud kôrgele kultuurilisele tasemele.

Lastes tuleb kasvatada ka arusaamist ja ettekujutuse vôimet ning austust Rootsi sotsiaalelu korraldustele, samuti ka eesti ühiskondliku elu juhtivate organisatsioonide ja nende tegelaste vastu, kelle ennastsalgava ohvrimeelsuse läbi on avanenud noortel vôimalus suvikodudes meeldiva kooselamise vôimalusega kosutavat suvipuhkust saada.

Suvikodu kogu personali üheks raskemaks ülesandeks on – noortele saada selgeks teha, kui vôrratu suure tähtsusega on see asjaolu, et jääda oma rahva ühiskonna liikmeks ja aidata organiseeritud ühiskonna liikmena oma rahva rahvuskultuurilist arenemist ning sotsiaalelu edasi viia.

Kui töötame käsikäes, üksteisest arusaamises ja lugupidamises ning lahendame selle töö juures ettetulevad arusaamatused endavalitsemise ning sisemise rahuga, siis suudame ka üle saada suvikodu töös ettetulevaist raskustest ja saavutame suvikodule ülesseatud eesmärgi – ning siis tunneme kôik üheskoos rôômu oma tööst.

Selleks soovib ELA juhatus suvikodu personalile alati jôudu. Göteborgis 1958-06-10